Resolutsioonmääruse tegemise 24. september 2026, Tallinn aeg ja koht Resolutsioonmääruse 25. september 2026 kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number
3-26-2988
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus T.M kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– T.M
Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 24.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba T.M kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse T.M (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
3-26-2988
(edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.23.09.2026 kell 11.48 kontrolliti Tallinnas, Sadama 25/2 Vanasadmas, kahte isikut, kellega vesteldes selgus, et ühel isikul T.M-l ei ole esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti ega kehtivat reisidokumenti. Isik selgitas, et tema nimi on T.M sündinud xx.xx.xxxx. Isik selgitas, et tema tuli kuskilt hostelist, mille nime ta ei mäleta ja asukohta teab piirkonna järgi. Isik selgitas, et seal oli 10 inimest, kes jagati väiksemateks gruppideks, tema koos Y.Y-iga kõndisid kaks tundi ja nende plaan oli minna sadamasse laevapiletit Soome ostma. 23.09.2026 kell 11:48 peeti T.M VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 ja 6’13 alusel. 23.09.2026, olles kinni peetud ja toimetatud kinnipidamiskeskusesse, esitas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 23.09.2026 kell 16:46 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel. Isiku reisiteekond: Alžeeria-Türgi-Valgevene-Leedu-Läti-Eesti.
1.2.Isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Leedu kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Leedule, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on tuvastanud, et isik on saabunud Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Leedut isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Leedu Vabariigi pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Leedule. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine Leedule. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Leedu Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni. PPA varasema praktika kohaselt on Leedu Vabariik võtnud tagasi Leedusse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isiku Leedule üleandmine.
1.3.Isiku hoiak, senine käitumine ja tema enda antud selgitused annavad alust järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Põgenemisohu hindamisel on oluline arvestada isiku varasemat käitumist ning hinnata selle põhjal, milline võib olla tema edasine käitumine. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik peeti kinni kui ta oli liikumas Sadamasse ostma omale laevapiletit Soome ning selgitas hiljem, et tema eesmärk ei olegi jääda esimesse turvalisse riiki, vaid tema soovib jätkata oma teekonda ja jõuda Hispaaniasse.
1.4.Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
1.5.Isik tegi küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö peakski olema kinnipidamise järgselt tavapärane isiku käitumine. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
2(5)
3-26-2988
1.6.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 24.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isikud selgitas 24.09.2026 kohtuistungil, et palub vähendada kinnipidamise aega. Isik tuli Eestisse eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. Alustas teekond Alžeeriast, läks Venemaale, siis Valgevenesse, täpselt ei tea, kust sisenesime. Eestis tuttavad puuduvad. Isik on teadlik ebaseaduslikust rändest.
4.Puudutatud isiku esindaja vaidles 24.09.2026 kohtuistungil taotlusele vastu, taotletud tähtaeg on liiga pikk. Kui Läti või Leedu vastavad, siis PPA teeb isikutega vestluse, kus isikud saavad nõustuda või mitte nõustuda. Õigusnõustajana pean andma neile nõu, kas nõustuda või mitte ja seejuures on väga oluline, kuhu saadetakse, kas Lätti või Leetu. Sudaani kodanike vastuvõtuprotsent on 70% üle euroopa. Läti ei soovi väga rahuldada sudaani kodaniku rahv kaitse taotlusi. Minu kohustus oleks sudaani kodanikul üleandmise otsust vaidlustada. Kui üle-euroopa tunnustamise protsent on 80% ja Lätis on praktiliselt 0%, siis ei ole see õige. 3-26-2989 on üleandmise soov Lätti, ülejäänud Leetu. Vaidlen tähtajale vastu ja palun anda luba ainult kaheks kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Leedule (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Leedu kaudu (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 19). PPA on isiku 23.09.2026 kell 16.46 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel (dtl 9). PPA on oma 23.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Leedule tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui
3(5)
3-26-2988
Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Leedule.
8.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Asja materjalist nähtub, et isik saabus Valgevenest Leetu ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult (dtl 19), viimast on isik kinnitanud ka kohtuistungil. Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Leedule perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Leedu isikud vastu võtnud.
9.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Leedu Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 5). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
11.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 23.09.2026 (dtl 9). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
12.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Leedule üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Leedu isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Valgevene Schengeni alale (dtl 19). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning on teinud seda teadlikult, kui kinnitas kohtuistungil, et oli teadlik ebaseaduslikust sisenemisest. Isik on andnud vastuolulisi ütlusi, kui kohtuistungil on selgitanud, et tuli Eestisse eesmärgiga siin rahvusvahelist kaitset taotleda, siis asja materjalist nähtub, et isiku eesmärk oli liikuda edasi Hispaaniasse (dtl 19). Ühtlasi on tuvastatud, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses turvalises riigis (Leedus) ega ka mitte Lätis või Eestis koheselt siia jõudmisel, vaid 4(5)
3-26-2988
alles siis, kui politsei isiku kinni pidas (dtl 9). See viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitusele, mille ainus eesmärk on vältida väljasaatmist. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks.
14.Kuigi isik on teinud PPA-ga koostööd, ei vähenda see põgenemisohtu, kuivõrd isik on osalenud varasemalt ebaseaduslikus rändes, tema eesmärk oli liikuda Hispaaniasse ning ei ole usutav, et soov Hispaaniasse jõuda vahepeal muutunud on. Ei ole ka välistatud, et isik kasutaks selleks smugeldaja abi, kuivõrd on juba varasemalt osalenud ebaseaduslikus rändes.
15.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
16.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Leedule ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. KPK-sse paigutamine ei ole välistatud isiku tervisliku seisundi tõttu.
17.Puudutatud isiku esindaja on õigesti märkinud, et Leedule üleandmine peaks võtma vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Leedule üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Leedu keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus ka PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust 2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli nii PPA kui ka kohtute töökoormuse vähendamine. Ühtlasi näeb VRKS ette rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks 6-kuulise tähtaja.
18.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
19.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.