Resolutsioonmääruse tegemise 24. september 2026, Tallinn aeg ja koht Resolutsioonmääruse 25. september 2026 kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number
3-26-2989
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus B.Pi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– B.P
Puudutatud isiku esindaja – Ulana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 24.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba B.Pi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse B.Pi (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
3-26-2989
(edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisoht. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.23.09.2026 kell 11.48 kontrolliti Tallinnas, Sadama 25/2 Vanasadamas, kahte isikut, kellega vesteldes esitas üks isik Sudaani kodaniku passi B.P nimele ning temaga oli koos Y.Y. Isikud selgitasid, et tulid kuskilt hostelist, mille nime ta ei mäleta ja asukohta teab piirkonna järgi. Isikud selgitasid, et seal oli 10 inimest, kes jagati väiksemateks gruppideks tema koos Y.Y-ga kõndisid kaks tundi ja nende plaan oli minna sadamasse laevapiletit Soome ostma. 23.09.2026 kell 11.48 peeti B.P kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 ja 6’13 alusel, Tallinn, Kai5/1 ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. 23.09.2026, olles kinni peetud ja toimetatud kinnipidamiskeskusesse, esitas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 23.09.2026 kell 17.22 kinni VRKS § 65 lg 2 p , 2, 5 ja 7 alusel.
1.3.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Leedu kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul kui Lätile nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA on tuvastanud, et isik on saabunud Schengeni alale Lätile Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Lätile Vabariigi pädevatele ametiasutustele isiku tagasivõtutaotluse eesmärgiga anda isik üle Lätile. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine Lätile. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Lätile Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni. PPA varasema praktika kohaselt on Lätile Vabariik võtnud tagasi Läti Vabariiki ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isiku Lätile üleandmine.
1.4.Isiku hoiak, senine käitumine ja tema enda antud selgitused annavad alust järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Põgenemisohu hindamisel on oluline arvestada isiku varasemat käitumist ning hinnata selle põhjal, milline võib olla tema edasine käitumine. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik peeti kinni kui ta oli liikumas sadamasse ostma omale laevapiletit Soome ning telefonist interneti otsinguajaloost leiti info selle kohta, et isikud otsisid võimalusi Soome minekuks ning sama kinnitas ta ka vestlusel politseiga. Isik ei soovi olla Eestis, vaid lahkuda esimesel võimalusel.
1.5.Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
1.6.Isik tegi menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö peakski olema kinnipidamise järgselt tavapärane isiku käitumine. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
2(6)
3-26-2989
1.7.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks ning kuna isikud selgitasid, et nemad liikusid Eestisse grupiga ja alles Eestis jagati nad kahesteks puntideks, siis on selge, et isikute liikumist organiseeriti ja isikutele anti juhiseid kuhu minna ja mida teha. Isikutel on kontaktid ja teadmised kuidas kontakte kasutada jätkuvalt alles ning kui ta juba on maksnud ühe korra oma teise riiki toimetamise eest, siis ei takista teda miski sama uuesti tegemast, kui isik soovib Eestist lahkuda ja liikuda edasi. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud, isikul pole seadusliku alust Schengeni alal viibimiseks, kuid see ei ole teda seni takistanud ja isik on liikunud riikide vahel ning soovibki edasi minna ka nüüd.
1.8.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 24.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 24.09.2026 kohtuistungil, et tuli Eestisse eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. Tuli läbi Venemaa ja Valgevene, kuid ei tea, millisest riigist sisenes, kuid kuulis Leedu nime. Eestis tuttavad puuduvad. Oli teadlik, et sisenes ebaseaduslikult Schengeni alale.
4.Puudutatud isiku esindaja vaidles 24.09.2026 kohtuistungil taotlusele vastu, taotletud tähtaeg on liiga pikk. Kui Läti või Leedu vastavad, siis PPA teeb isikutega vestluse, kus isikud saavad nõustuda või mitte nõustuda. Õigusnõustajana pean andma neile nõu, kas nõustuda või mitte ja seejuures on väga oluline, kuhu saadetakse, kas Lätti või Leetu. Sudaani kodanike vastuvõtuprotsent on 70% üle Euroopa. Läti ei soovi väga rahuldada Sudaani kodaniku rahvusvahelise kaitse taotlusi. Minu kohustus oleks sudaani kodanikul üleandmise otsust vaidlustada. Kui üle Euroopa tunnustamise protsent on 80% ja Lätis on praktiliselt 0%, siis ei ole see õige. Asjas nr 3-26-2989 on üleandmise soov Lätti, ülejäänud Leetu. Vaidlen tähtajale vastu ja palun anda luba ainult kaheks kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja 3(6)
3-26-2989
nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Lätile (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 15). Seetõttu lähtub kohus kohtuistungil märgitust, et käesolevas asjas taotletakse üleandmist Lätile. Kuigi isik on kohtuistungil öelnud, et ei mäleta, millisest riigist sisenesid ja kuulis Leedu nime, siis ei pea kohus isiku ütlusi usaldusväärseks. Nimelt on isik kohtuistungil ka selgitanud, et Eestisse saabumise eesmärk oli rahvusvahelist kaitset taotleda, samas kui isik peeti kinni sadamas, kus suure tõenäosusega tahtis osta reisipiletid Soome (dtld 7 ja 17). Lisaks nähtub isiku valduses kinnipidamise hetkel olnud telefonist, et isik viibis vahetult enne Eestit Lätis (dtl-d 15-16). PPA on isiku 23.09.2026 kell 17.22 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 2, 5 ja 7 alusel (dtl 10). PPA on oma 23.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Lätile tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (dtl 5). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Lätile.
8.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Asja materjalist nähtub, et isik saabus Valgevenest Lätti ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult (dtl-d 15-16) . Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Lätile perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud.
9.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 5). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
11.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 23.09.2026 (dtl 10). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
12.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
4(6)
3-26-2989
13.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Valgevene Schengeni alale (dtl-d 15-16). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, ületanud riigipiire ebaseaduslikult. Isik on andnud vastuolulisi ütlusi. Kui kohtuistungil ja varasemalt ka vestluses PPA-ga on isik selgitanud, et tema eesmärk Eestisse tulekul oli rahvusvahelise kaitse taotlemine, siis ei ole see usutav, kuivõrd isik valdusest leitud telefonist nähtub, et isik oli teel sadamasse, et osta pilet Soome (dtl-d 15-17). Tuvastatud on, et isik on kasutanud smugeldaja abi, et ebaseaduslikult siseneda Schengeni alale ja liikuda siin ebaseaduslikult ringi (dtl 15). Ühtlasi viitab põgenemisohule asjaolu, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui Eestis politsei ta kinni pidas, kuigi Lätti kui esimesse turvalisse riiki jõudis isik varem. Seejuures ei esitanud isik ka kohe Eestisse jõudmisel rahvusvahelise kaitse taotlust, mistõttu on tõsine kahtlus, et isik on rahvusvahelise kaitse menetlust kuritarvitanud, et vältida enda väljasaatmist. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks. Kuigi isik on teinud PPA-ga koostööd, ei vähenda see põgenemisohtu, kuivõrd isik on osalenud varasemalt ebaseaduslikus rändes, tema eesmärk oli liikuda edasi Soome ning ei ole usutav, et see soov vahepeal muutunud on. Ei ole ka välistatud, et isik kasutaks selleks smugeldaja abi, kuivõrd on juba varasemalt osalenud ebaseaduslikus rändes.
14.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
15.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Lätile ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. KPK-sse paigutamine ei ole välistatud isiku tervisliku seisundi tõttu.
16.Puudutatud isiku esindaja on õigesti märkinud, et Lätile üleandmine peaks võtma vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Läti keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus ka PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel,
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
5(6)
3-26-2989
milleks oli nii PPA kui ka kohtute töökoormuse vähendamine. Ühtlasi näeb VRKS ette rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks 6-kuulise tähtaja.
17.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
18.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.