Resolutsioonmääruse tegemise 24. september 2026, Tallinn aeg ja koht Resolutsioonmääruse 26. september 2026 kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number
3-26-2990
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus N.T kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– N.T
Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 24.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba N.T kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse N.T (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
3-26-2990
(edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisoht. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.23.09.2026 varahommikul märkasid Tallinna Sadama A-terminali piiripunkti ametnikud kolme mustanahalist meest, kes näisid imelikult riietatud, määrdunud ning kõnetamise peale ei vastanud, vaid hakkasid üksteisega suhtlema arusaamatus keeles. Kui neilt passe küsiti, suudeti kolme peale öelda, et passe neil ei ole ning nad on pärit Sudaanist. Kuna isikutel puudus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus, peeti isikud kinni ning toimetati kinnipidamiskeskusesse. Üks kinnipeetud isikutest oli N.T, kes peeti kinni 23.09.2026 kell 05:22 kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 alustel. 23.09.2026 esitas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seega peeti isik 23.09.2026 kell 14.20 kinni VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel. Isiku reisiteekond: Jeemen – Egiptus – Türgi – Venemaa – Leedu – Läti – Eesti. Enda sõnul soovis tulla Eestisse.
1.2.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Leedu kaudu. PPA teeb tagasivõtupalve Leedule, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Kui Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine vajalik tagamaks tema kättesaadavus ning üleandmine. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Leedu Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.3.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku hoiak, senine käitumine ja tema enda antud selgitused annavad alust järeldada, et isik ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Põgenemisohu hindamisel on oluline arvestada isiku varasemat käitumist ning hinnata selle põhjal, milline võib olla tema edasine käitumine. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus. Isiku reisiteekonda vaadates, oleks ta saanud seda teha mitmes erinevad riigis, aga isik ei teinud seda. Soov rahvusvahelise kaitse taotlemiseks tuli alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud. Isik on küll öelnud, et soovis tulla Eestisse, aga patrull pidas isiku kinni Tallinna Sadamas, seega oli isikul plaani liikuda tegelikult Eestist ära, mitte taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks oli soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Isikul on asjade hulgas telefon, mis ta ütleb olevad sõbra oma ja mille sissepääsu koodi ta ei mäleta. On vähe usutav, et isik kannab kaasas telefoni, mida ta ei saa kasutada. Enda sõnul on ta varasemalt üritanud kahel korral tulutult üle riigipiiri Euroopasse pääseda, aga Leedu piirivalvurid olid ta tagasi saatnud. Viimati ületas isik redeliga riigipiiri ja sisenes Leetu, sealt edasi autoga Eestisse.
1.4.Juhul, kui Leedu Vabariik ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
2(5)
3-26-2990
1.5.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad dokumendid, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid.
1.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 24.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 24.09.2026 kohtuistungil, et tuli Eestisse eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. Eestis tuttavad puuduvad. Oli teadlik, et sisenes ebaseaduslikult Schengeni alale.
4.Puudutatud isiku esindaja vaidles 24.09.2026 kohtuistungil taotlusele vastu, taotletud tähtaeg on liiga pikk. Kui Läti või Leedu vastavad, siis PPA teeb isikutega vestluse, kus isikud saavad nõustuda või mitte nõustuda. Õigusnõustajana pean andma neile nõu, kas nõustuda või mitte ja seejuures on väga oluline, kuhu saadetakse, kas Lätti või Leetu. Sudaani kodanike vastuvõtuprotsent on 70% üle Euroopa. Läti ei soovi väga rahuldada Sudaani kodaniku rahvusvahelise kaitse taotlusi. Minu kohustus oleks sudaani kodanikul üleandmise otsust vaidlustada. Kui üle Euroopa tunnustamise protsent on 80% ja Lätis on praktiliselt 0%, siis ei ole see õige. Asjas nr 3-26-2989 on üleandmise soov Lätti, ülejäänud Leetu. Vaidlen tähtajale vastu ja palun anda luba ainult kaheks kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Leedule (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Leedu kaudu (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 20). PPA on isiku 23.09.2026 kell 14.20 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 2, 5, 6 ja 7 alusel (dtl 10). PPA on oma 23.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Leedule tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja 3(5)
3-26-2990
nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (dtl 4). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Leedule.
8.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Asja materjalist nähtub, et isik saabus Valgevenest Leetu ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult (dtl 20). Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Leedule perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Leedu isikud vastu võtnud.
9.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Leedu ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 5). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
11.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 23.09.2026 (dtl 10). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
12.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Leedule üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Leedu isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse (dtl 20). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, ületanud riigipiire ebaseaduslikult. Kuigi isik on kohtuistungil öelnud, et tema eesmärk Eestisse tulemisel oli taotleda rahvusvahelist kaitset, ei ole see usutav. Nimelt on isik kinni peetud sadamas, mis annab aluse kahtluseks, et isiku eesmärk oli liikuda Eestist edasi. Ühtlasi viitab põgenemisohule asjaolu, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui Eestis politsei ta kinni pidas, kuigi Leetu kui esimesse turvalisse riiki jõudis isik varem. Seejuures ei esitanud isik ka kohe Eestisse jõudmisel rahvusvahelise kaitse taotlust, mistõttu on tõsine kahtlus, et isik on rahvusvahelise kaitse menetlust kuritarvitanud, 4(5)
3-26-2990
et vältida enda väljasaatmist. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks.
14.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
15.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Leedule ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. KPK-sse paigutamine ei ole välistatud isiku tervisliku seisundi tõttu.
16.Puudutatud isiku esindaja on õigesti märkinud, et Leedule üleandmine peaks võtma vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Leedule üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Leedu keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus ka PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust 2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli nii PPA kui ka kohtute töökoormuse vähendamine. Ühtlasi näeb VRKS ette rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks 6-kuulise tähtaja.
17.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
18.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.