Resolutsioonmääruse tegemise 24. september 2026, Tallinn aeg ja koht Resolutsioonmääruse 28. september 2026 kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number
3-26-2991
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Q.P kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Q.P (sünd xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 24.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Q.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Q.P (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
3-26-2991
(edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisoht. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.23.09.2026 kell 05.22 kontrolliti Tallinna Sadamas kolme isikut, kes näisid imelikult riietatud, määrdunud ning kõnetamise peale ei vastanud ning hakkasid üksteisega suhtlema arusaamatus keeles. Isikud suutsid öelda, et passe neil ei ole ning nad on päris Sudaanist. Üks isikutest oli Q.P. Isik peeti kinni 23.09.2026 kell 05.22 VSS § 23 lg 1, 2 p 1, 2, 3 alusel ja toimetati kinnipidamiskeskusse, kus isik esitas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. 22.09.2026 kell 15.50 peeti isik kinni VRKS § 65 lg 2 p 2, 5, 7 alusel.
1.2.Isiku reisiteekond: Sudaan-Venemaa-Valgevene-Läti-Eesti. Isik soovis minna Soome.
1.3.PPA on esialgsete andmete pinnalt tuvastanud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA teeb lähiajal tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikel 1. Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kui Läti vastab Eesti tagasivõtutaotlusele jaatavalt, on isiku kinnipidamine sellel alusel vajalik, et tagada isiku üleandmine tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale liikmesriigile. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgnevast üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärk eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.4.Isiku puhul esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik on eelnevalt reisinud läbi vähemalt ühe liikmesriigi, kuid ei ole seal rahvusvahelise kaitse soovi esitanud, vaid reisis edasi, et leida talle meelepärane Schengeni liikmesriik. Isik on ise avaldanud, et ta soovis minna Soome. Suure tõenäosusega on isik Eestisse reisimiseks kasutanud kõrvalist abi, ta on ennast varjanud. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene- Läti kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt kinni peetud.
1.5.Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et tema puhul võiks eeldada valmisolekut talle pandud kohustuste vabatahtlikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud oht, et juhul, kui Eesti Vabariik hakkab isiku rahvusvahelise kaitse taotlust menetlema, kuid taotlus jäetakse rahuldamata ning isikul tekib kohustus Eestist lahkuda, ei pruugi ta iseseisvalt väljasõidukohustust täita. Sellisel juhul võib isik asuda väljasõidukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma või rakendada meetmeid selle täitmise takistamiseks. Samuti ei ole välistatud, et vabaduses viibides püüab isik Eesti Vabariigist omal algatusel edasi liikuda mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki, mistõttu ei pruugi tema viibimine Eestis olla ametiasutustele kontrollitav. Lisaks esineb oht, et juhul, kui menetluse käigus selgub, et Läti Vabariik on valmis isiku tagasi võtma, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav.
1.6.VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. 2(5)
3-26-2991
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 24.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 24.09.2026 kohtuistungil, et tuli Eestisse eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. Eestis tuttavad puuduvad. Oli teadlik, et sisenes ebaseaduslikult Schengeni alale.
4.Puudutatud isiku esindaja vaidles 24.09.2026 kohtuistungil taotlusele vastu, taotletud tähtaeg on liiga pikk. Kui Läti või Leedu vastavad, siis PPA teeb isikutega vestluse, kus isikud saavad nõustuda või mitte nõustuda. Õigusnõustajana pean andma neile nõu, kas nõustuda või mitte ja seejuures on väga oluline, kuhu saadetakse, kas Lätti või Leetu. Sudaani kodanike vastuvõtuprotsent on 70% üle Euroopa. Läti ei soovi väga rahuldada Sudaani kodaniku rahvusvahelise kaitse taotlusi. Minu kohustus oleks sudaani kodanikul üleandmise otsust vaidlustada. Kui üle Euroopa tunnustamise protsent on 80% ja Lätis on praktiliselt 0%, siis ei ole see õige. Asjas nr 3-26-2989 on üleandmise soov Lätti, ülejäänud Leetu. Vaidlen tähtajale vastu ja palun anda luba ainult kaheks kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba muu hulgas VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Selle sätte järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtuistungil on puudutatud isiku esindaja selgitanud, et PPA taotleb üleandmist Leedule, mistõttu lähtub kohus sellest. Kinnipidamise alus ei ole pelgalt hüpoteetiline üksnes seetõttu, et tagasivõtupalvet ei ole loa taotlemise ajaks veel esitatud (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16).
8.PPA on puudutatud isiku 23.09.2026 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 2, 5 ja 7 alusel (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 9). PPA selgituste kohaselt esitatakse Leedule määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikel 1 põhinev tagasivõtupalve ning Leedu nõusoleku korral korraldatakse isiku üleandmine sama määruse artiklis 44 sätestatud korras. Kinnipidamise vahetu eesmärk on seega tagada, et isik oleks tagasivõtupalve lahendamise ja võimaliku üleandmise ajal ametivõimudele kättesaadav.
9.VRKS § 65 lg 2 punkti 7 kohaldamise eeldused on täidetud. Määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõike 1 järgi vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul 3(5)
3-26-2991
liikmesriik, mille välispiiri on taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult ületanud. PPA esialgse hinnangu kohaselt on käesoleval juhul vastutav liikmesriik Leedu ning talle esitatakse tagasivõtupalve. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust pidada Leedule üleandmist ilmselgelt perspektiivituks.
10.Kui Leedu ei nõustu isikut vastu võtma, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus menetleda Eestis. Seetõttu on asjakohane ka VRKS § 65 lg 2 punkt 2, mis võimaldab taotleja kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige põgenemisohu korral. Taotlus esitati alles pärast isiku kinnipidamist ning PPA ei ole lühikese möödunud aja tõttu saanud veel kontrollida taotluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.
11.Kinnipidamist ei õigusta siiski ainuüksi vajadus taotluse asjaolusid kontrollida. VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kohaldamine eeldab käesolevas asjas lisaks individuaalselt hinnatud põgenemisohtu. PPA põhistab seda VSS § 68 punktiga 6, mille järgi esineb põgenemisoht muu hulgas siis, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
12.Põgenemisohu järeldus ei tugine üksnes ebaseaduslikule piiriületusele ega rahvusvahelise kaitse taotluse hilisele esitamisele, vaid asjaolude kogumile. Puudutatud isik on teadlikult liikunud ebaseadusliku rändetee kaudu Valgevenest Leetu ja sealt Eestisse, kasutanud selleks smugeldaja abi ning jätkanud pärast Schengeni alale jõudmist liikumist ametivõimude poole pöördumata. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis kui esimeses turvalises liikmesriigis ega esitanud taotlust omal algatusel kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast seda, kui PPA ta kinni pidas. Lisaks nähtub tema telefonist leitud laevapiletist, et isiku eesmärgiks oli liikuda Soome (dtl 6), kuigi ta väitis, et tuli Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema. Need asjaolud näitavad senist järjekindlat hoidumist ametlikust menetlusest ning soovi valida ise sihtriik.
13.VRKS § 65 lg 2 punktides 2 ja 7 sätestatud alused võivad esineda samaaegselt. Kuni Leedu seisukoht tagasivõtupalvele ei ole teada, on põhjendatud tagada nii võimaliku üleandmise läbiviimine kui ka vajaduse korral Eestis jätkuva rahvusvahelise kaitse menetluse jaoks oluliste asjaolude väljaselgitamine. Mõlema eesmärgi saavutamine eeldab käesolevas asjas, et puudutatud isik oleks menetluse ajal PPA-le kättesaadav.
14.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates esineb puudutatud isiku suhtes VSS § 6 8 punkti 6 tähenduses märkimisväärne põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tema teadlik osalemine ebaseaduslikus rändes, smugeldaja abi kasutamine, mitme riigi läbimine ilma ametivõimude poole pöördumata, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles kinnipidamise järel ja kavatsus liikuda edasi Soome annavad aluse arvata, et vabaduses viibides ei järgiks ta tõenäoliselt talle pandavaid kohustusi, vaid püüaks jätkata teekonda enda valitud sihtriiki. Seda riski suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestis elukoht, püsivad sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ning piisavad vahendid iseseisvaks toimetulekuks. Seega ei põhine põgenemisohu prognoos oletusel, üldisel rändesurvel ega üksnes ebaseaduslikul riiki sisenemisel, vaid puudutatud isiku enda senisel käitumisel ja tema väljendatud reisieesmärgil (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11).
15.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Puudutatud isikul ei ole Eestis kindlat viibimiskohta ega isikuid, kelle kaudu saaks tagada tema kättesaadavuse. Tema senine käitumine näitab valmisolekut liikuda varjatult ja kõrvalise abiga üle riigipiiride ning jätkata teekonda Soome. Seetõttu ei tagaks liikumisvabaduse piiramine ega VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiivid piisava tõhususega, et isik ilmuks menetlustoimingutele ja oleks Leedule üleandmiseks kättesaadav.
16.Kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. See tagab puudutatud isiku kättesaadavuse Leedule 4(5)
3-26-2991
tagasivõtmise ja üleandmise menetluses ning Leedu keeldumise korral Eestis toimuvas rahvusvahelise kaitse menetluses. Asjast ei nähtu tervislikke ega muid isikust tulenevaid asjaolusid, mis muudaksid kinnipidamise ebaproportsionaalseks või kinnipidamiskeskusesse paigutamise sobimatuks. Kinnipidamine võib kesta üksnes seni, kuni selle seaduslik alus püsib, ning PPA peab menetlust läbi viima nõutava hoolsuse ja viivituseta.
17.Puudutatud isiku esindaja vastuväide kolmekuulise tähtaja kohta ei anna alust taotlust osaliselt rahuldada. Kui Leedu nõustub tagasivõtmisega ja üleandmine korraldatakse varem, langeb kinnipidamise alus ära enne loa maksimaalse tähtaja saabumist. Kui Leedu keeldub isikut vastu võtmast, võib kinnipidamise vajadus jätkuda Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgil, kuid ka sel juhul üksnes seni, kuni VRKS § 65 lg 2 punktis 2 sätestatud alus ja põgenemisoht tegelikult püsivad. Loa andmine kuni 24.12.2026 ei vabasta PPA-d kohustusest kontrollida kinnipidamise aluse jätkuvat olemasolu ega vabastada isik viivitamata aluse äralangemisel.
18.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2026 (kaasa arvatud).
19.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.