Resolutsioonmääruse kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg
29.09.2026
Haldusasja number Haldusasi
3-26-2298 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindajad Agata Tarraste ja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik: X. X (Somaalia Liitvabariigi kodanik, sündinud yy.yy.yyyy)
Lihtmenetluses, kinnisel kohtuistungil, 24.09.2026 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda PPA-le luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lõikes 3 sätestatud tähtaegade lõpuni ning igal juhul mitte kauemaks kui 24.11.2026 (kaasa arvatud).
2.Jätta PPA taotlus 28.07.2026 haldusasjas nr 3-26-2298 esitatud taotluse ning lisade ja asjas tehtud kohtumääruse käesoleva haldusasja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
3.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
1.X. X (varasemalt ka X. Q) (puudutatud isik) peeti Eestis kinni 27.07.2026 ning ta esitas kinnipidamiskeskuses viibides rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 29.07.2026 määrusega (mida täiendati kirjeldava ja põhjendava osaga 05.08.2026) loa puudutatud isiku kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.09.2026. Isiku Eestisse saabumise ja senise kinnipidamise asjaolud on varasemas kohtumääruses kirjeldatud ning kohus ei pea nende kordamist vajalikuks.
2.Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise järgselt alustas PPA määruse (EL) 2024/1351 alusel vastutava liikmesriigi määramise menetluse ning esitas 11.08.2026 Lätile tagasivõtutaotluse (digitaalse toimiku leht (dtl) 149). Läti ei rahuldanud 17.08.2026 otsusega (dtl 153) taotlust, kuna isik on alaealine. Vanuse kindlaksmääramise hindamise komisjon luges 05.09.2026 otsusega (dtl 157-158) puudutatud isiku vanuseks 19-22 eluaastat. Seetõttu esitas PPA 07.09.2026 Läti Vabariigile uue tagasivõtutaotluse (dtl 154). Läti Vabariik kinnitas 14.09.2026 (dtl 155), et isik kuulub tagasivõtmisele.
3.PPA tegi 23.09.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsuse (dtl 131-137), millega otsustati jätta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata ning anda ta määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lg 1 alusel Lätile. PPA leidis, et puudub alus kasutada määruse (EL) 2024/1351 artiklis 35 ette nähtud kaalutlusõigust rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks Eestis, kuna Lätis on toimiv rahvusvahelise kaitse menetlus- ja vastuvõtusüsteem, puuduvad andmed sealsete süsteemsete puuduste või ebainimliku kohtlemise ohu kohta, taotlejal ei esine üleandmist välistavaid erivajadusi ning tal puuduvad Eestiga olulised isiklikud sidemed.
4.PPA esitas 23.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse jätkata puudutatud isiku kinnipidamist VRKS § 65 lg 2 punkti 7 ja määruse (EL) 2024/1351 artikli 44 alusel kuni kaheks kuuks, et tagada tema üleandmine Lätile. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:
4.1.Läti Vabariik on PPA taotluse aktsepteerimise kaudu kinnitanud enda vastutust ning PPA korraldab isiku üleandmise. Isiku üleandmine Lätile on reaalselt võimalik.
4.2.PPA koostas 23.09.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbivaatamata jätmise ja vastutavale liikmesriigile üleandmise otsuse. PPA taotleb luba isiku kinnipidamise jätkamiseks kuni 2 kuuks olukorraks, kui isik peaks siiski otsustama PPA otsuse vaidlustada ning halduskohus peatama kaebuse menetlusse võtmisega isiku vastutavale liikmesriigile üleandmise.
4.3.PPA hinnangul esineb põgenemisoht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 punktide 2, 3, 6 ja 11 alusel.
4.4.PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Isiku sõnul saabus ta Schengeni alale ilma reisidokumendita. Isik sisenes Schengeni alale, sh Eesti Vabariiki, ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Kuigi isik on avaldanud soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset ja nimetanud Eestit oma sihtriigiks, hindab PPA väiteid väheusutavateks ja taktikalisteks. Kui isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelist
2(8)
kaitset, oleks ta selle soovi esitanud kohe kui Eestisse jõudis, mitte alles siis, kui politsei oli ta kinni pidanud. Samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis, mis oli tema jaoks samuti turvaline liikmesriik. Isik saabus teiste isikute (smugeldajate) abiga ebaseaduslikult Lätti ja sealt edasi Eestisse. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et isiku tegelikuks sihtkohaks ei pruugi olla Eesti, vaid ta võib jätkata oma ebaseaduslikku rännet. Isiku senine tegevus näitab, et ta on võimeline organiseerima oma liikumist muu hulgas ka smugeldajate kaudu.
4.5.Isiku kinnipidamisel, kohtuistungil, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel, komisjoni intervjuu ajal ning vestlusel väitis isik, et ta on alaealine. Komisjoni liikmed viisid temaga läbi intervjuu 03.09.2026, mis kestis ligikaudu kaks tundi, et hinnata tema väidetavat vanust. Intervjuu jooksul selgitas isik, et ta teab, et ta on 16aastane, kuna ema on talle niimoodi öelnud. Isiku vastused ta elu ning erinevate sündmuste kohta olid struktureeritult, aga infovaesed. Ta selgitas, et ta teab, et alaealisena ei ole võimalik riigist lahkuda, seega oli tal võltsitud pass. Uurides, mis vanus passis oli, vastas ta, et ei tea ega mäleta. See ei ole eluliselt usutav. Üldiselt olid isiku verbaalne väljendus- ja arutlusoskus ning emotsioonide reguleerimise oskused oluliselt üle väidetava vanuse keskmise taseme, eriti arvestades tema madalat haridustaset. Seega otsustas komisjon üksmeelselt, et X. X on 19-22 aastat vana. Sellest tulenevalt loeb PPA isiku sünniks yy.yy.yyyy. Kuivõrd isik esitas oma vanuse kohta valeandmeid, esineb tema suhtes põgenemisoht VSS § 68 p 2 alusel.
4.6.PPA hinnangul ei tagaks ka leebemate meetmete kombineeritud rakendamine piisava tõenäosusega isiku kättesaadavust kavandatud üleandmiseks. On tõenäoline, et vabaduses viibides ei jääks isik ootama Läti Vabariigile üleandmist, vaid jätkaks teekonda soovitud liikmesriigi suunas.
4.7.Isiku kinnipidamise jätkamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik vahend Läti Vabariigile üleandmise tagamiseks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA ei tuvastanud erivajadusi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
5.Asja arutati 24.09.2026 toimunud kohtuistungil. Kohus kuulutas samal istungil kohtuistungi kinniseks.
5.1.PPA jäi esitatud taotluse juurde ning täpsustas, et PPA hinnangul esineb isiku põgenemisoht VSS § 68 punktide 2, 3, 6 ja 11 alusel. PPA kinnitas, et esitas koos taotlusega kõik vanuse kindlaksmääramise komisjoni poolt esitatud dokumendid (s.o komisjoni otsus) ning rohkem dokumente PPA-l pole.
5.2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on taotlusega nõus ning nõustub nii kinnipidamiskeskuses viibimise kui enda Lätti tagasisaatmisega. Isik väitis jätkuvalt, et ta on 16-aastane. Ta ei tähistanud koduriigis sünnipäevi ning polnud igal aastal oma vanusest teadlik, aga ema tavatses talle seda öelda. Isik selgitas, et tema koduriigis peab passi saamiseks olema täisealine ning seetõttu „korraldas“ reisi organiseerinud isik talle ka passi, kuid ta ei mäleta, mis oli passi kohaselt tema sünniajaks.
5.3.Puudutatud isiku esindaja selgitas, et VSS § 68 p 11 praegusel juhul ei kohaldu, kuna see puudutab isikuid, keda ei ole riiki lubatud ning oleks asjakohane ennekõike piirimenetluse puhul. Ka ei kohaldu sama paragrahvi p 3, kuna isiku kodakondsuses ei ole kahtlust. Ta räägib ainult somaali keelt ning on väga ebatõenäoline, et ta oleks 3(8)
kuskilt mujalt pärit. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-26-2300 tehtud määruses selgitanud nõudeid, mida tuleb kontrollida. Praegusel juhul tuleb arvestada isiku koostöövalmidust. Kuivõrd isik on alaealine, peab kohaldama alaealise kohta sätetatut. Kinnipidamine on võimalik vaid kuni 19.10.2026.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA taotlus tuleb rahuldada.
7.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult VSS § 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
8.Tulenevalt VRKS § 65 lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lgs 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
9.Kuivõrd puudutatud isik väidab ka pärast vanuse kindlaksmääramise komisjoni otsust jätkuvalt, et ta on alaealine, analüüsib kohus esmalt puudutatud isiku vanuse tuvastamisega seonduvat ning hindab seejärel jätkuva kinnipidamise lubatavust.
10.PPA on taotlusele lisanud „Vanuse kindlaksmääramise komisjoni otsuse nr 23“ (dtl 157158), millest nähtub, et komisjon viis isikuga läbi intervjuu ning otsustas ühehäälselt, et isik ei ole alaealine. Komisjon luges isiku vanuseks 19-22 eluaastat.
11.Kui PPA-l tekib põhjendatud kahtlus taotleja vanuse kohta esitatud andmete õigsuses, hinnatakse taotleja vanust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artiklis 25 sätestatud korras (VRKS § 22 lg 4). Määruse (EL) 2024/1348 art 25 lõike 1 kohaselt, kui taotleja ütlustest, olemasolevatest dokumentaalsetest tõenditest või muudest asjakohastest märkidest tulenevalt tekib kahtlusi, kas taotleja on alaealine või mitte, võib menetlev ametiasutus korraldada mitut valdkonda hõlmava hindamise, sealhulgas psühhosotsiaalse hindamise, mille viivad läbi kvalifitseeritud spetsialistid, et teha taotluse läbivaatamise raames kindlaks taotleja vanus. Vanust ei või hinnata üksnes taotleja füüsilise välimuse või käitumise põhjal. Vanuse hindamisel loetakse olemasolevad dokumendid õigeks, kui ei ole vastupidiseid tõendeid, ning alaealise ütlusi võetakse arvesse. Vanuse kindlaksmääramise hinnangut saab vaidlustada üksnes koos haldusakti või toiminguga, mille tegemisel vanus kindlaks määrati (VRKS § 22 lg 6). VRKS-i seletuskirja (831 SE) kohaselt saab vanuse määramist kui toimingut ja PPA otsustust vanuse kohta olukorras, mil vanuse määramise hinnangu järel on jäänud kahtlus, vaidlustada ainult koos rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega. VRKS sätte sõnastus ei seo kohtule nähtuvalt vanuse vaidlustamist üksnes koos rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega. Saatjata alaealise puhul võib kinnipidamine olla tema parimates huvides üksnes siis, kui see tagab tema turvalisuse. Sama põhimõte tuleneb direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 13 lõikest 2, mille kohaselt alaealisi üldjuhul kinni ei peeta ning kinnipidamine on lubatud vaid erandlikult ja viimase abinõuna. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et vanuse hindamine kuulub EIÕK art 8 kaitsealasse ja vanuse hindamise menetlusega peavad kaasnema piisavad menetluslikud tagatised (21.07.2022, Darboe and Camara v. Italy, p-d 153-157). Kohtu hinnangul tuleb VRKS § 67 lõiget 3 mõista selliselt, et ka kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlusele vastuvaidlemisel on õigus
4(8)
isikul esitada vastuväited tema vanuse tuvastamise otsusele, kuivõrd vanusest sõltuvad otseselt konkreetsed kinnipidamise tingimused ja tagatised (VRKS § 69).
12.PPA on kohtule esitanud üksnes vanuse tuvastamise otsuse ning kinnitanud kohtuistungil, et PPA-l ei ole muid materjale (sh ka nt vestluse protokolli). Vestluse protokolli puudumine piirab komisjoni antud hinnangu kohtuliku kontrolli võimalust. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole siiski tegemist asjaoluga, mis võinuks lõppkokkuvõttes mõjutada asja otsustamist.
13.Komisjoni koosseis vastab kohtu hinnangul määruse (EL) 2024/1348 art 25 lõike 1 nõuetele, kuna komisjon on mitut valdkonda hõlmav, see hõlmab ka psühhosotsiaalse hindamise ja selle viisid läbi kvalifitseeritud spetsialistid (meditsiinitöötaja, psühholoog, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse ekspert ja PPA ekspert). Komisjon hindas ühehäälselt, et puudutatud isik on 19-22 aastat vana. Selle vanuse osas komisjonil kahtlusi ei esinenud ning seetõttu meditsiinilist läbivaatust vajalikuks ei peetud. Praegusel juhul on otsuses kirjeldatud küsimuste formaati ja teematikat (dtl 157-158). Hindamisel ei ole tuginetud üksnes füüsilisele välimusele või käitumisele. Ka ei ole puudutatud isik ise tuginenud sellele, et otsuses oleks tema seletuste kokkuvõte vääralt kajastatud, vaid väitnud istungil üksnes seda, et ta on enda teada alaealine.
14.Arvestades komisjoni toodud põhjendusi koostoimes isiku poolt kohtuistungil antud selgitustega, puudub kohtul alus põhjendatud kahtluseks, et komisjon oleks hindamisel eksinud. Seega on PPA õigesti kohaldanud isiku suhtes täiskasvanud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist ning vastutavale liikmesriigile üleandmist reguleerivaid norme.
15.Tallinna Halduskohus andis varasema määrusega loa isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Esitatud taotluses taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-i 7 alusel, s.o tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7).
16.Määruse (EL) 2024/1351 art 44 näeb muu hulgas ette, et kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Nendel õiguslikel alustel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine eeldab kokkuvõtvalt, et: 1) isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus määruse (EL) 2024/1351 art 38 tähenduses; 2) isiku kinnipidamise eesmärk on üleandmismenetluse täideviimine ning üleandmine on õiguslikult ja praktiliselt võimalik; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht ning oht on isikuga seotud asjaolusid arvestades reaalne; 4) isikuga seotud olulisi asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata, et järelevalvemeetmed ei taga üleandmismenetluse tulemuslikkust; 5) kinnipidamine on proportsionaalne ning kinnipidamise tingimused ja tagatised täidetavad.
17.Kohus leiab, et praegusel juhul on need eeldused täidetud.
18.Asjas toimub üleandmismenetlus. PPA on esitanud 07.09.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile (dtl 154). Läti Vabariik kinnitas 14.09.2026 (dtl 155), et isik kuulub tagasivõtmisele.
5(8)
19.Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
20.PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktidega 2, 3, 6 ja 11. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: -
välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (VSS § 68 p 2);
-
on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (VSS § 68 p 3); -
välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (VSS § 68 p 6);
-
välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda (VSS § 68 p 11).
21.Asja materjalist järeldub, et isik on esitanud oma vanuse kohta valeandmeid (väitnud, et on alaealine). Seega on kohtu hinnangul täidetud VSS § 68 p-s 2 sätestatud alus.
22.Isikul ei ole kehtivaid reisidokumente, ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Isik on esitanud teadlikult valeandmeid enda vanuse kohta (vrd eespool). Isikul puuduvad teadaolevalt seosed Eestiga. Ta on läbinud teekonnal Eestisse mitmeid riike, sh Läti Vabariiki. Ei ole teada, miks ta ei ole esimeses turvalises riigis, s.o Lätis rahvusvahelist kaitset taotlenud. Samuti ei ole täpselt teada, millisel eesmärgil ta Eestisse liikus. Asjaolud kogumis viitavad sellele, et isiku tegelik eesmärk ei pruugi olla viibimine Eestis või Lätis. Kuigi isik soovib ka ise väidetavalt Lätti naasta, ei saa tõsikindlalt välistada, et vabaduses viibides võiks ta püüda Eestist lahkuda või asuda end varjama. Isiku senine tegevus näitab, et ta on võimeline organiseerima enda liikumist muu hulgas ka ebaseaduslikku rännet koordineerivate isikute (nn smugeldajate) kaudu. Asjaolusid kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga, et isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 alusel.
23.PPA on taotluses tuginenud ka VSS § 6 8 punktile 3, kuid kohtu hinnangul ei ole sellele sättele tuginemine praegusel juhul asjakohane. Isiku esindaja on põhjendatult selgitanud, et isik oskab ainult somaali keelt, mistõttu on vähetõenäoline, et ta oleks kuskilt mujalt pärit. Ka muud asjas kogutud tõendid ei viita võimalikule põhjendatud kahtlusele, et isik pole see, kes väidab või et ta poleks pärit Somaaliast. Lisaks on PPA taotluses tuginenud VSS § 68 punktile 11, kuid kohtu hinnangul ei ole sellele tuginemine praegusel juhul asjakohane (vt selle kohta selgitusi Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 määruses asjas nr 3-26-2220, p 19).
24.Kuivõrd muus osas nõustus kohus PPA hinnanguga põgenemisohu esinemise osas, ei tingi eeltoodu siiski taotluse rahuldamata jätmist.
25.Kohus nõustub PPA-ga selles, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Isik on saabunud ebaseaduslikku rännet organiseerivate isikute abil Schengeni alale. Tal puuduvad kehtivad reisidokumendid ning ebaseaduslik piiriületus ei ole tõenäoliselt
6(8)
seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega, tema suhtes esineb põgenemisoht ning asja materjalist ei nähtu perekondlikke ega muid püsivaid sidemeid Eestiga. Arvestades puudutatud isiku sidemete puudumist Eestis, isiku valmidust Schengeni alale ebaseaduslikult siseneda ja siin edasi olla, ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võimaldaks tal Eestist edasi reisida. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Kinnipidamine on sobiv, sest tagab puudutatud isiku kättesaadavuse Lätile üleandmiseks, ja vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega.
26.Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 27.07.2026 ning esitatud andmete järgi ei ole tal terviseprobleeme ega vastuvõtu erivajadust; kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. Neid asjaolusid ja üleandmise võimalikku aega arvestades ei ole kinnipidamine kuni tema Läti Vabariigile üleandmiseni ülemäärane. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 art 12). Seega leiab kohus, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne.
27.Määruse 2024/1351 art 45 lõike 3 kohaselt erandina artiklist 46, kui isik on kinni peetud, toimub selle isiku üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik ja viie nädala jooksul alates a) kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati, või b) kuupäevast, mil vaidlustamisel või läbivaatamisel ei ole enam artikli 43 lõike 3 kohaselt peatavat mõju.
28.Seega juhul, kui üleandmisotsust ei vaidlustata, peab puudutatud isiku Läti Vabariigile üleandmine toimuma hiljemalt 19.10.2026. Juhul, kui üleandmisotsus vaidlustatakse, tuleb PPA-l määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lõikes 3 sätestatud tähtaja arvutamisel jälgida, kas üleandmisotsuse vaidlustamisel on artikli 43 lõike 3 kohane peatav mõju või mitte.
29.Arvestades eeltoodut annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 45 lõikes 3 sätestatud tähtaegade lõpuni ning igal juhul mitte kauemaks kui 24.11.2026 (kaasa arvatud).
30.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg 1).
31.Juhul, kui üleandev liikmesriik ei suuda pidada kinni vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamise tähtaegadest või teha artikli 42 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu artikli 45 lõikes 3 osutatud viienädalase tähtaja jooksul, tuleb kinnipeetav vabastada (vt määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45 lg 4).
32.Määruse avaldamisel asendab kohus puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
33.Käesolev taotlus registreeriti uue menetlusena varasema haldusasja juurde (ja seega on ka varasemad materjalid samas toimikus), mistõttu ei ole samas haldusasjas esitatud taotluse
7(8)
lisade ja asjaomase kohtumääruse käesoleva haldusasja materjalide juurde võtmine vajalik. PPA vastav taotlus jääb seega rahuldamata.
34.Kohus tõlgib arusaadavasse keelde.
määruse
puudutatud
isikule
masintõlkeprogrammi
abil
talle
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.