22. september 2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 25. septembril 2026)
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X’ kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Annaliisa Vincjunaite Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) – X, sünniaeg Y, isikusamasuse tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus, kohtuistung 22. septembril 2026 Tartus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X’ kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 22. novembrini 2026 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi, sünniaeg ja kodakondsusjärgne riik tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kohe kätte Politsei- ja Piirivalveametile. Pärast määruse araabia keelde tõlkimist toimetatakse määrus koos tõlkega kätte puudutatud isikule.
ASJAOLUD, TAOTLUSE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK
3-26-2938
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas 20. septembril 2026 kell 3:25 Narva jõe kuivanud jõesängis seljakotiga isiku, kes liikus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariigi poole. PPA pidas isiku 20. septembril 2026 kell 4:30 väärteomenetluse seadustiku alusel kinni, toimetas ta Narva arestimajja ning tuvastas, et tegemist on Q kodaniku X’ga.
2.Kuna X esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, pidas PPA ta 20. septembril 2026 kl 13:52 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel.
3.PPA Ida prefektuur esitas 21. septembril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel luba X’ kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
3.1.X’il ei olnud Eestisse saabumisel kaasas reisidokumenti. Ta esitas PPA-le oma Q-s väljastatud isikutunnistuse. Tal ei olnud luba Eestisse siseneda ning ta ületas välispiiri ebaseaduslikult.
3.2.X selgitas PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses 21. septembril 2026 läbi viidud vestluse käigus, et ta suundus transiidina läbi Türgi Venemaale ja taotles seal ajutist kaitset. Venemaal teatati talle, et ajutise kaitse saamiseks peab ta allkirjastama sõjaväekohustusega seotud lepingu. Ta ei soovinud lepingut allkirjastada ning otsustas suunduda ebaseaduslikult Eestisse. X sõnul esitas ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige selleks, et vältida tagasisaatmist Venemaale. Samas on ta korduvalt väljendanud, et tema eesmärk ei ole jääda Eestisse ega Euroopasse, sest ta ei tunneks end Euroopas turvaliselt. Ta selgitas, et soovib jõuda oma päritoluriigist võimalikult kaugele, ning nimetas võimalike sihtkohtadena Ameerika Ühendriike või Kanadat. X põhjendas oma päritoluriiki tagasipöördumise kartust asjaoluga, et tema vennapoeg kuulub päritoluriigis terroristlikku rühmitusse; ta teavitas kohalikku politseid terroristliku rühmituse tegevusest ning kardab, et rühmituse liikmed võivad teda kättemaksuks tappa. Nimetatud väidete usaldusväärsust ning konkreetset ohtu tuleb hinnata rahvusvahelise kaitse menetluses koos muude andmete ja tõenditega.
3.3.PPA hinnangul esineb isiku osas põgenemisoht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 3, 8 ja 11 nimetatud asjaolude tõttu: haldusorganil on kahtlus välismaalase isikusamasuses; välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestisse siseneda ja siin viibida. Isikul puudub reisidokument, millega oleks võimalik korraldada tema lahkumine Eestist. Isik on väljendanud, et tema eesmärk ei ole jääda Eestisse. Ta soovib jõuda Euroopast kaugemale, aga ei ole suutnud nimetada riiki, kuhu ta soovib elama asuda. Isiku senine liikumine toetab samuti järeldust, et tema eesmärk ei ole jääda Eestisse: ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida Venemaale tagasisaatmist; selline eesmärk ei taga Eestis viibimise ja rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud kohustuste täitmist ega välista võimalust, et ta võib vabaduses viibides liikuda teadmata suunas, seda enam, et Schengeni alas ei ole dokumentidega liikumine keeruline.
3.4.Praeguse juhtumi puhul esineb piirimenetluse rakendamise alus ning see on välismaalase kinnipidamise täiendavaks aluseks (VRKS § 65 lg 2 p 4).
3-26-2938
3.5.Isiku kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kinnipidamise alternatiive kohaldada. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul meditsiinilist seisukorda, mis takistaks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
4.Kohus kuulutas 21. septembri 2026. a määrusega kohtuistungi X’ õiguste kaitseks kinniseks.
5.Kohus rahuldas 22. septembri 2026. a istungil PPA loataotluse osaliselt, vormistas määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning kuulutas määruse resolutsiooni suuliselt.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus täiendab käesoleva määrusega 22. septembri 2026. a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).
7.VRKS § 66 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse alusel kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. PPA pidas X’ esmalt kinni väärteo menetluses. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse omandas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel. Seejärel pidas PPA isiku 20. septembril 2026 kl 13:52 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel (digitoimiku lehed (dtl) 16 ja 17). Kuna isiku õiguslik staatus muutus kinnipidamise ajal, hakkas tähtaeg, mille jooksul võis PPA isikut ilma halduskohtu loata kinni pidada, uuesti kulgema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajast arvates (VRKS § 66 lg 1; vrd VRKS § 66 lg 3).
8.PPA taotleb X’ kinnipidamiseks luba VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel.
9.VRKS § 65 lg 2 p 1 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks. Puudutatud isikul ei olnud Eestisse saabumisel kaasas reisidokumenti, kuid ta esitas PPA-le Q isikutunnistuse (dtl 9 ja 10). Ainuüksi reisidokumendi puudumine ei õigusta isiku kinnipidamist VRKS § 65 lg 2 p 1 alusel. PPA esindaja selgitas istungil, et praegu ei ole teada, kas puudutatud isiku esitatud isikutunnistus on autentne (istungi protokoll, 00:31:16). Istungil selgus, et puudutatud isikul oli Eestisse saabudes kaasas Venemaa Föderatsioonis notariaalselt tõestatud dokument tema passis kajastatud andmete kohta (istungi protokoll, 00:21:04– 00:26:03). PPA esindaja kinnitas kohtule, et notariaalselt tõestatud dokumendis esitatud andmed kattuvad puudutatud isiku isikutunnistusel kajastatud andmetega (istungi protokoll, 00:32:46–00:33:09). Võttes arvesse, et PPA ei toonud esile ühtegi asjaolu, mis osutaks X’ isikutunnistuse ebausaldusväärsusele, pole praeguse teabe põhjal põhjust tema isikusamasuses ega kodakondsuses kahelda. Seepärast puudub alus X’ kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p 1 alusel.
3-26-2938
10.VRKS § 65 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada selleks, et otsustada piirimenetluse raames kooskõlas EL määruse 2024/1348 artikliga 43 tema õiguse üle siseneda Eesti territooriumile. VRKS § 65 lg 2 p-ga 4 on Eesti õigusesse üle võetud EL direktiivi 2024/1346 art 10 lg 4 p d. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei pea esinema põgenemisohtu. Küll aga on põgenemisoht üheks faktoriks, mis mõjutab kinnipidamise proportsionaalsust. PPA esindaja kinnitas istungil, et PPA lahendab X’ rahvusvahelise kaitse taotlust piirimenetluses (istungi protokoll, 00:29:34). Piirimenetluse läbiviimist reguleerib EL määrus 2024/1348. Nimetatud määruse art 43 lg 1 kohaselt võib liikmesriik vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse läbi piirimenetluses, kui isik ei vasta EL määruse 2016/399 (Schengeni piirieeskirjade) art-s 6 sätestatud tingimustele liikmesriigi territooriumile sisenemise kohta ning kui tema suhtes on läbi viidud taustakontroll ja tal ei ole veel luba liikmesriikide territooriumile siseneda. Sama sätte kohaselt võib piirimenetluse muu hulgas läbi viia pärast isiku kinnipidamist seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega (art 43 lg 1 p b). Teatud juhtudel on liikmesriik kohustatud vaatama rahvusvahelise kaitse taotluse läbi piirimenetluses (art 45 lg 1). Kuna X ületas Venemaa ja Eesti vahelise piiri ebaseaduslikult, on piirimenetluse läbiviimine EL määruse 2024/1348 art 43 lg 1 p b alusel lubatav. Kohus peab võimalikuks, et piirimenetluse läbiviimine on praeguse juhtumi puhul suisa kohustuslik (vt art 45 lg 1 ja art 42 lg 1 p j). Isikul, kelles suhtes kohaldatakse piirimenetlust, ei lubata liikmesriigi territooriumile siseneda (art 43 lg 2). Isikul võib tekkida õigus siseneda liikmesriigi territooriumile juhul, kui liikmesriik otsustab piirimenetluse lõpetada (art 53 lg 2) või kui liikmesriik ei suuda piirimenetlust ettenähtud tähtaja jooksul lõpule viia (art 51 lg 2; vt erandite kohta art 43 lg 3). Kohtule teadaolevalt ei ole X’le antud luba Eesti territooriumile siseneda. Seega on VRKS § 65 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused täidetud. Kohus kontrollib nimetatud alusel kinnipidamise proportsionaalsust allpool (vt käesoleva määruse p-d 11.2–14).
11.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht.
11.1.PPA selgitas istungil, et PPA-l on vaja rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida nii X’ Eestisse saabumise asjaolusid kui ka tema väiteid teda ähvardava ohu kohta (istungi protokoll, 00:34:39). Võttes arvesse, et isik saabus Eestisse mõned päevad tagasi, on ilmne, et PPA ei ole jõudnud kõiki rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada ega isiku esitatud teabe usaldusväärsust kontrollida. Seega peab rahvusvahelise kaitse taotleja olema PPA-le menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav.
11.2.PPA taotluse kohaselt esineb oht, et X võib rahvusvahelise kaitse menetluse ajal Eestist põgeneda. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-dele 3, 8 ja 11. Nimetatud sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3); välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8); või välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda (p 11).
3-26-2938
Kohus asus eespool seisukohale, et puudutatud isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses ei ole praeguse teabe põhjal alust kahelda (vt käesoleva määruse p 9). Seepärast ei ole VSS § 6 8 p-le 3 tuginemine põhjendatud. X peeti kinni Venemaa ja Eesti vahelise piiri ebaseadusliku ületamise tõttu (tema 20. septembri 2026. a kinnipidamise protokollis on märgitud väärteo kvalifikatsiooniks riigipiiri seaduse § 9 lg 1 rikkumine; dtl 18). Puudutatud isik kinnitas ka ise, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult (istungi protokoll, 00:49:23). Samuti ei ole vaidlust selles, et talle pole antud luba Eestisse siseneda. Kohtu hinnangul ei anna aga ainuüksi fakt, et puudutatud isik ületas Venemaa ja Eesti vahelise piiri ebaseaduslikult, alust hinnanguks, et ta võib põgeneda. Kohus peab usutavaks puudutatud isiku väidet, et teda ei oleks lubatud Eesti suunas edasi liikuda, kui ta oleks üritanud liikuda läbi Venemaa piiripunkti (istungi protokoll, 00:49:23–00:53:41). Kohtu hinnangul esineb sellele vaatamata oht, et X võib rahvusvahelise kaitse menetluse ajal põgeneda või olla menetlejale muul moel kättesaamatu. Puudutatud isiku väitel ületas ta Venemaa–Eesti piiri ilma kõrvalise abita (istungi protokoll, 00:55:57). Võttes arvesse, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus oli kehtestanud 16.–26. septembrini 2026 mitmes Eestiga piirnevas piirkonnas liikumiskeelu,1 on äärmiselt vähetõenäoline, et puudutatud isikul õnnestus jõuda piirile ilma kõrvalise abita. Juhul, kui see tõesti nii oli, peaksid olema puudutatud isikul oskused, mis võimaldavad tal keerulistes oludes väga operatiivselt tegutseda ning sel juhul saab pidada tõenäoliseks, et ta on suuteline Eestist hõlpsasti ebaseaduslikult lahkuma. Võttes arvesse tema soovi liikuda oma päritoluriigist võimalikult kaugele (istungi protokoll, 00:20:01 ja 00:47:31) ning asjaolu, et ta varjas end pärast piiriületust Eesti ametnike eest, ei saa nii või teisiti pidada ebatõenäoliseks, et ta lahkuks võimaluse korral Eestist. Kohtu jaoks pole veenev ka puudutatud isiku väide, et ta kaotas oma reisipassi Venemaalt põgenemise käigus, näiteks jõge ületades, samas kui tema muud dokumendid olid kotis (istungi protokoll, 00:21:04). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus PPA-ga, et X võib vabadusse jäädes Eestist lahkuda või end politsei eest varjama asuda (VSS § 6 8 p-d 8 ja 11). Kuigi X on seni olnud rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimisel koostööaldis ning puuduvad konkreetsed tõendid tema kavatsuse kohta Eestist lahkuda, ei saa temast lähtuvat põgenemisohtu eeltoodud ebausaldusväärsete väidete tõttu madalaks pidada.
12.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on lubatud juhul, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid ja VRKS § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 66 lg 1). Kohtu hinnangul ei leevendaks kinnipidamise alternatiivid puudutatud isikust lähtuvat põgenemisohtu. Märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleksid VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangud (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine regulaarselt PPA-sse registreerimisele) ebatõhusad meetmed. Reisidokumendi puudumise tõttu ei tule selle PPA-le hoiule andmine kõne alla.
13.Puudutatud isiku kinnipidamine pole ka muus osas proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus. Kohtule teadaolevalt ei esine X’ suhtes asjaolusid, mille tõttu ei tohiks teda kinnipidamiskeskusesse paigutada. Tal ei ole tervise osas kaebuseid (istungi protokoll, 00:27:16) ning ta ei osutanud istungil ühelegi erivajadusele.
14.Rahvusvahelise kaitse taotleja võib kinni pidada võimalikult lühikeseks ajaks (direktiivi 2024/1346 art 11 lg 1). VRKS § 66 lg 2 võimaldab PPA-l taotleda kohtult luba pidada
Eesti Rahvusringhäälingu 21. septembri 2026. a uudislugu „Venemaa kehtestas teisel pool Eesti piiri ajutised liikumispiirangud“ – www.err.ee/1610143780/venemaa-kehtestas-teisel-pool-eesti-piiri-ajutised-liikumispiirangud
3-26-2938
rahvusvahelise kaitse taotleja kinni kuni neljaks kuuks. PPA taotleb praeguses asjas luba X’ kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks. PPA esindaja selgitas istungil kinnipidamise maksimaalset kestust asjaoluga, et menetluse ajal võib selguda vajadus minna piirimenetluselt üle tavamenetlusele, mis võib kesta kuni kuus kuud (istungi protokoll, 00:41:01). Samas ei toonud PPA esile ühtegi asjaolu, mis osutaks sellise võimaluse märkimisväärsele tõenäosusele. Nagu kohus ka istungil märkis, tuleb PPA-l vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus piirimenetluses läbi 15 päeva jooksul (VRKS § 38 lg 8). Üldjuhul võib piirimenetlus koos riiki jäämist võimaldavate edasikaebuste lahendamisega kesta kuni 12 nädalat (määruse 2024/1348 art 51 lg 2; vrd VRKS § 42 lg 2). Seega tuleb puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud välja selgitada paari nädala jooksul ning tema Eestisse jäämise õigus peab lõplikult selguma hiljemalt 12 nädala jooksul. Võttes arvesse, et puudutatud isiku põgenemisoht ei ole väga kõrge, peab kohus proportsionaalseks lubada teda kinni pidada kuni kaks kuud.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt. Kohus annab VRKS § 65 lg 2 p-de 2 ja 4 ning VSS § 68 p-de 8 ja 11 alusel loa X’ kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 22. novembrini 2026. Juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus, tuleb puudutatud isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada (VRKS § 71 lg 1).
16.Kohus asendab avaldatavas määruses X’ nime, sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.