lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2268/13

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2268/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1871
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2268

Haldusasi

X-i kaebus Siseministeeriumi 27. mai 2026. a otsuse nr 1-24/165 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Siseministeerium

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-2268.

Rahuldada X-i määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2026. a määrus haldusasjas nr 3-262268 ning saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada X-i ja Y nimed, kaebaja sünniaeg ja eposti aadress ning kriminaalasja nr X-XX-XXX number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 20.10.20263-26-1299/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.10.20263-26-2289/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 16.10.20263-26-2100/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.10.20263-26-3292/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.10.20263-26-3294/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.10.20263-26-2933/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Siseministeerium kohaldas 27.05.2026 otsusega nr 1-24/165 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 20.05.2026 ettepaneku nr 15.3-3.4/703-2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lg 1 p-de 1 ja 7 ning lg 2 alusel Venemaa Föderatsiooni kodanikule X-ile (sündinud XX.XX.XXXX) alalist sissesõidukeeldu Schengeni alale. Otsuse kohaselt on X tegelikuks ja jätkuvaks ohuks Eesti ja teiste Schengeni riikide avalikule korrale ja julgeolekule, kuivõrd isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud esimese astme

3-26-2268 kuritegude eest (viimati Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX) ning teda peetakse avalikkuses Eesti allilma liidriks.

2.X-i eksabikaasa Y esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2026 kaebuse Siseministeeriumi 27.05.2026 otsuse nr 1-24/165 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust peatada vaidlustatud otsuse ja selle alusel Schengeni infosüsteemi kantud sissesõidukeelu kehtivus ning keelata Siseministeeriumil ja PPA-l tugineda vaidlustatud otsusele kaebaja õigusi piiravate otsuste tegemisel. Kaebaja ei saa dokumenti ise digitaalselt allkirjastada, sest kaebaja viibib väljaspool Eestit ning tema Eesti ID-kaart ja elektroonilised autentimisvahendid ei toimi. Kaebaja palus käsitada tema tavaliselt kasutatava e-posti aadressi kaudu saadetud dokumente tema tahteavaldustena ning anda vajaduse korral mõistlik tähtaeg allkirja või isikusamasuse täiendavaks kinnitamiseks.
3.Tallinna Halduskohus jättis 28.07.2026 määrusega kaebuse käiguta ja andis X-ile kaebuse allkirjastamiseks või kaebuse esitaja esindusõiguse tõendamiseks, riigilõivu 40 eurot tasumiseks ning esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamiseks 15-päevase tähtaja, hoiatades, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 14.08.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 pde 2 ja 5 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu 28.07.2026 määrus toimetati kaebajale kätte samal päeval ning järelikult tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 12.08.2026. Kaebaja kinnitas kohtumääruse kättesaamist ja tasus riigilõivu, kuid ei ole kõrvaldanud kaebuse muid puudusi, s.o ei esitanud allkirjastatud kaebust või volikirja ega põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks ei olnud võimalik puudusi kõrvaldada (nt saata paberkandjal allkirjastatud kaebus posti teel), ega taotlenud tähtaja pikendamist. Allkirja puudumine on HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt selline puudus, mis takistab asja menetlemist ja seetõttu tuleb kaebus tagastada. Kaebuse on allkirjastanud Y, kelle esindusõigus on tõendamata. Kaebaja ei ole volitanud kedagi ennast esindama ega selgitanud, miks esindaja leidmine on takistatud. Kuna kaebaja nimel kaebuse esitanud isik ei ole enda esindusõigust tõendanud, siis tuleb kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud täiendavaid selgitusi kohtu juhiste täitmisel esinevate takistuste kohta ega taotlenud tähtaja pikendamist, siis ei pea kohus jätma kaebust veelkord käiguta. Kaebaja on varem esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-261896, milles kohus selgitas talle samuti kaebuse allkirjastamise kohustust ja kaebaja esitas määruskaebemenetluses volikirja. Teises kohtuasjas volikirja esitamisest ei saa järeldada, et kaebaja soovib sama isikut volitada ennast esindama ka siinses kohtuasjas. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud ka esialgse õiguskaitse taotluse puudusi, jääb see HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Taotluse sisulist läbivaatamist takistab mh allkirja ja volituse puudumine.
5.X palub 18.08.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.08.2026 määrus ning saata asi halduskohtule menetlemiseks. Kaebaja palub käsitada tema omakäeliselt allkirjastatud määruskaebust halduskohtule esitatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse heakskiitmisena. Halduskohtule esitatud kaebus väljendas kaebaja tegelikku tahet ning Y koostas ja esitas kaebuse X-i palvel. Kaebaja ei soovinud menetlust ignoreerida, vaid ta viibis väljaspool Eestit ning tal ei olnud võimalik kasutada vajalikke tehnilisi vahendeid (ID-kaart, mobiil-ID, e-toimik jm). Nendest tehnilistest ja keelelistest takistustest oli kaebaja halduskohut teavitanud ka haldusasjas nr 3-26-1896. Kaebaja eesti keele oskus ei võimalda tal keerukamat kohtumäärust iseseisvalt õigesti lugeda ega mõista selle menetluslikke tagajärgi. Määruse kättesaamise kinnitamine lühida eestikeelse e-kirjaga ei tõenda seda, et kaebaja oleks mõistnud, et teises haldusasjas esitatud notariaalset volikirja siinses asjas ei arvestata või ta 2(5)

3-26-2268 peab saatma välisriigist paberkandjal allkirjastatud originaaldokumendi. Kuna HKMS § 32 piirab volitatud esindajate ringi, siis ei nimeta kaebaja Y enda esindajaks, vaid tema roll oli üksnes kaebaja tahte tehniline vormistamine ja dokumendi edastamine. Halduskohus pidanuks võimaldama kaebajale tõhusamat lahendust puuduste kõrvaldamiseks, sest kaebaja tahe kohtusse pöörduda pidi olema mõistetav. Õigusliku kogemuseta isiku tahte ja seisukoha väljaselgitamisel peab kohus olema eriliselt tähelepanelik, sh võõrkeelse dokumendi esitamise korral (vt Riigikohtu 06.06.2022 määrus nr 3-20-2517, p 11). Praeguses asjas pidid keelebarjäär ja tehniliste vahendite kasutamise probleemid olema halduskohtule arusaadavad. Kui kohus leidis, et varasem volikiri selles asjas ei kehti või Y ei saa olla esindajaks, tulnuks seda kaebajale arusaadavalt ja konkreetselt selgitada. Eelkõige pidanuks halduskohus teavitama, kas piisab allkirjastatud kinnituse skaneeringust, kas originaal võib järgneda postiga ning millise tähtaja jooksul. Üldine märkus paberkandjal allkirjastamise kohta ei lahendanud kaebaja tegelikku probleemi. HKMS § 121 lg 1 p-de 2 ja 5 eesmärk ei ole karistada kaebajat tehnilise või suhtlusliku eksimuse eest, vaid vältida seda, et menetletakse ebaselge tahtega või esindusõiguseta esitatud dokumenti. See risk on praegu määruskaebemenetluses kõrvaldatud. Kaebuse tagastamine vormilistel põhjustel jätab praegu sisulise kohtuliku kontrollita kaebajale kehtestatud kogu Schengeni ala hõlmava sissesõidukeelu, mis mõjutab väga tugevalt tema era- ja perekonnaelu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohus tagastas X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel põhjusel, et kaebaja ei olnud halduskohtu 28.07.2026 määruses antud tähtajaks (s.o hiljemalt 12.08.2026) kõrvaldanud kaebuse puudusi, s.o kaebust allkirjastanud või esitanud volikirja, mis tõendaks kaebuse esitanud isiku esindusõigust. Vaidlust ei ole selles, et X kinnitas halduskohtu 28.07.2026 määruse ja selle manuste kättesaamist 28.07.2026 e-kirjaga (dtl 44) ning kaebaja ei ole taotlenud halduskohtu määratud tähtaja pikendamist ega esitanud selgitusi, miks tal ei olnud võimalik halduskohtu nõudmisi tähtajaks täita.
8.Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebuse ekslikult. Iseenesest on õige, et 27.07.2026 kaebuse oli X-i nimel esitanud ja allkirjastanud Y, kes ei olnud enda esindusõigust tõendanud. Kaebaja selgituste kohaselt on Y tema faktiline elukaaslane ja rahvastikuregistri andmetel on Y kaebaja endine abikaasa (abielu lahutati 11.08.2014). Kuna HKMS § 32 lg 1 p 7 järgi saab volitatud esindajaks olla kas menetlusosalise abikaasa või registreeritud elukaaslane, siis ei saa Y olla kaebaja esindajaks halduskohtumenetluses, sest ta ei vasta HKMS § 32 lg-s 1 toodud tingimustele. Seda on mööndud ka määruskaebuses ja Y ongi kõik menetlusdokumendid esitanud X-i nimel. Kuna Y ei vasta esindajale HKMS § 32 lg-s 1 esitatud nõuetele, siis ei oma tähtsust, et haldusasjas nr 3-26-1896 oli koos 23.07.2026 määruskaebusega esitatud notariaalne volikiri, millega X volitas Y esindama teda kõigis tema Eestis viibimisega seonduvates vaidlustes. Volikirjast saab küll järeldada kaebaja tahet, et Y esindaks teda mh siinses haldusasjas, kuid volikirjaga ei saa kõrvaldada HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud piiranguid. Ilma esindusõiguseta isiku esitatud ja esindatava enda poolt allkirjastamata avaldust (sh kaebust) ei saa kohus menetleda (vt HKMS § 35 lg 1, § 54 p 7) ning see tuleb HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel tagastada.

3(5)

3-26-2268

9.Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel lisaks HKMS § 121 lg 1 p-le 2 ning asjaolule, et kaebaja ei ole kaebust digitaalselt ega paberkandjal allkirjastanud (sh ei ole ta kinnitanud, et oleks paberkandjal allkirjastatud kaebuse tähtaja jooksul postitanud), kuigi selle vajalikkust oli talle 28.07.2026 määruses selgitatud ja hoiatatud kaebuse tagastamise eest. Halduskohus saatis käiguta jätmise määruse kaebusele lisatud 27.07.2026 taotluses (dtl 35– 36) välja toodud e-posti aadressil XXX ning ei ole 14.08.2026 määrusest nähtuvalt kahelnud selles, et 28.07.2026 määruse kättesaamist kinnitas samal päeval edastatud e-kirjaga (dtl 44) kaebaja ise. Ehkki kinnitus ei olnud allkirjastatud ja kaebaja ei olnud esitanud enda e-posti aadressilt kohtule selles asjas ka varasemalt ühtegi digitaalselt allkirjastatud dokumenti, võis kättesaamiskinnitust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 5 alusel aktsepteerida, kui halduskohtul ei olnud põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud kaebaja. Pidades silmas, et enne praeguses asjas kaebuse 14.08.2026 määrusega tagastamist oli X haldusasjas nr 3-26-1896 korduvalt (26.06.2026, 09.07.2026, 14.07.2026, 19.07.2026, 23.07.2026) kohtuga suhelnud e-posti aadressilt XXX ning samalt e-posti aadressilt oli esitatud ka 05.07.2026 e-kiri (dtl 23–25), millega kaebaja nõudis välja asjas vaidlustatud Siseministeeriumi 27.05.2026 otsuse nr 1-24/165 (dtl 18–22), puudus halduskohtul põhjus saatja isikus kahelda.
10.Kaebust ei saa HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada karistusena selle eest, et kaebaja ei ole vastanud halduskohtu määrusele, millega jäeti kaebus käiguta, vaid tagastamiseks peavad kaebusel esinema sellised puudused, mis ei võimalda kaebust menetleda. Allkirjastamine on vorminõue, mille eesmärk on kinnitada konkreetse isiku tegelikku tahet esitada kohtule kindla sisuga avaldus. Allkirja puudumine ei ole sedalaadi puudus, mis saaks takistada kaebuse sisulist menetlemist, kui kohus on veendunud, et kaebuse on esitanud selles märgitud isik või kaebaja on teise isiku poolt tema nimel kohtule esitatud kaebuse või muud avaldused heaks kiitnud (vt HKMS § 54 p 7; TsMS § 336 lg 4). Halduskohus ei ole 14.08.2026 määruses esitanud ainsatki põhjendust, miks esineb alus kahelda, kas kohtusse on ikka pöördunud X ise või kas kaebaja on kiitnud heaks Y poolt tema nimel edastatud avaldused, vaid tugines üksnes formaalsele puudusele. Tuleb arvestada, et elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel minetas kaebaja võimaluse kasutada enda isiku tuvastamiseks Eesti digitaalseid autentimisvõimalusi ja kaebuses oli digitaalallkirja andmise võimatust ka selgitatud. Kohtule oli lisaks teada, et kaebaja viibib välisriigis. Kuna kaebaja e-postile saadetud makseinfo alusel tasus riigilõivu Y (dtl 46–47), saab järeldada, et Y tegutses kaebaja ülesandel või kaebaja on tema tegevuse heaks kiitnud. Kaebaja on seda kinnitanud 18.08.2026 määruskaebuses ja sama järeldub varem haldusasjas nr 3-26-1896 esitatud seisukohtadest (nt 23.07.2026 riigi õigusabi taotlus). Seega olukorras, kus halduskohus ei ole kahelnud, et e-posti aadressilt XXX suhtles kohtuga X, ning haldusasjas nr 3-26-1896 esitatust nähtuvalt oli kaebaja kiitnud heaks Y tegevuse tema eest dokumentide kohtule saatmisel elamisloa kehtetuks tunnistamise vaidluses, mille käigus selgus ka siinses asjas vaidlustatud Siseministeeriumi 27.05.2026 otsuse olemasolu, ei saanud halduskohus kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada ega jätta ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata pelgalt allkirja puudumise tõttu.
11.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X-i määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 14.08.2026 määruse ning saadab kaebuse halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
12.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja Y nimed, kaebaja sünniaeg ja e-posti aadress ning kriminaalasja nr XXX-XXX number tähemärgiga.

4(5)

3-26-2268 (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.10.20263-26-2304/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.10.20263-26-3205/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja