Politsei- ja Piirivalveameti taotlus S.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – S.J (Kameruni kodanik, sündinud xx.xx.xxxx) Asja läbivaatamise viis
23.augusti 2026. a kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ja anda luba S.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (k.a).
2.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult S.J`le tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge prantsuse keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada S.J nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.22.08.2026 kontrollid PPA Tallinnas, Uus-Sadama 24, D-terminalis Soome suunduvale laevale minevaid reisijaid ning kell 09.30 peatati kontrolliks isik, kes esitas Prantsuse kodaniku passi nr QQQ Y.Y sündinud cc.cc.cccc nimele. Kontrollides andmeid PPA andmebaasidest tuli vastus, et tegemist on varastatud või kaotatud esemega ning isiku ja dokumendil oleva foto võrdlusel ei olnud tegemist ühe ja sama isikuga. Isik toimetati kinnipidamiskeskusesse Rae vald, Linnaaru tee 5/1, kus küsitluse käigus isik selgitas, et tegelikult on Kameruni Vabariigi kodanik S.J, sündinud xx.xx.xxxx, ning tema esitas
eelnevalt teda kontrollinud patrullile valed isikuandmed. Isik põhjendas oma tegu sellega, et tema taotles Lätis varjupaika, kuid sai aprill 2026 keelduva otsuse, mille kaebas edasi, kuid otsus jäi jõusse juulis 2026 ja peale seda tema lahkus Lätist Leetu, kus teda saadeti tagasi Lätti ning seekord otsustas tulla Eestisse, et minna Soome ja sealt edasi Rootsi ja lõpuks Prantsusmaale, mis on riik, kuhu tema tahab minna. Isik selgitas, et on teadlik, et viibib Schengenis ja Eestis ebaseaduslikult, temal puudub Kameruni Vabariigi kodaniku pass ja tema ei ole väljasaatmise vastu, kuid palub ennast saata mõnda teise Aafrika riiki, mitte koduriiki. S.J-le, sündinud xx.xx.xxxx on koostatud Läti poolt tagasisaatmise otsus (Schengen ID: 0019.02000000152264400000001.01) algusega 17.07.2026 ning kohaldatud kolme (3) aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni aladele. Isik ei ole oma lahkumisettekirjutust täitnud.
2.Y.Y sündinud cc.cc.cccc peeti kinni 22.08.2026 kell 09:30 Tallinnas, aadressil Uus-Sadama 24, D-terminalis, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 2 p-de 1,2 ja 3 alusel ja toimetati kinnipidamiskeskusse (KPK). Peale täiendavalt läbiviidud vestlust isikuga koostati isikusamasuse tuvastamise akt ning isiku kinnipidamise protokollile tehti parandus koos isiku poolt antud andmetega, S.J, sündinud xx.xx.xxxx peeti kinni 22.08.2026 kell 09:30.
3.PPA esitas 23.08.2026 taotluse Kameruni Vabariigi kodaniku S.J, sündinud xx.xx.xxxx (edaspidi ka isik) kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VSS § 23 lg 5 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 23 lg 2 p 1, 2 ja 3, 6, 9 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VSS § 23 lg 2 p 1 ja 3 esineb VSS §-s 6 8 p-des 1, 3, 6 nimetatud asjaolu. 1) Isik sisenes 2025 aastal Valgevenest Lätti ebaseaduslikult ja taotles varjupaika Lätis, sai keelduva otsuse, mille kaebas edasi, kuid otsus jäi jõusse juulis 2026. Läti koostas isikule lahkumisettekirjutuse lahkumiseks koduriiki Kameruni koos kolme aastase sissesõidukeeluga Schengeni aladele. Isik ei lahkunud vabatahtlikult Lätis tagasi koduriiki, vaid liikus edasi järgmisse Schengeni riiki, kus teda saadeti tagasi Lätti, kuid ka teisel korral ei lahkunud isik koduriiki vaid taaskord edasi järgmisse Schengeni riiki, kuna soovis jõuda läbi Schengeni riikide reisides sihtriiki Prantsusmaale, kuid tema teekond takistati Eesti politsei poolt. 2) PPA on koostanud isikule illegaalimenetluse nr 1052299269 ning koos sellega lahkumisettekirjutuse mis on koheselt sundtäidetav, koos viie aastase sissesõidukeeluga Schengeni aladele. PPA järeldab isiku selgitustest ja hoiakutest läbiviidud vestluse käigus, et isik on teadlik oma ebaseaduslikult viibimisest Schengeni aladel ja tal ei olegi plaanis pöörduda tagasi koduriiki Kameruni, kuna tema seda ei lihtsalt ei soovi. Isik ei ole täitnud temale Läti Vabariigi poolt pandud lahkumiskohustust, seega on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik ei plaani täita ka Eesti poolt määratud lahkumisettekirjutust ning sellel põhjusel on koostatud ettekirjutus koheselt sundtäidetav. PPA on veendunud, et isik asuks ennast vabaduses viibides varjama või siis sootuks lahkuks mõnda teise Euroopa riiki. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Samuti märgib PPA, et arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. 3) VSS § 10 lg 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Seda seetõttu, et isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht. Temale on koostatud lahkumisettekirjutus Läti Vabariigi poolt ja tema jättis selle täitmata, kuna ei soovinud täita ja lahkus, seega usub PPA, et isik, viibides vabaduses Eestis, lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Isik ei ole Eestiga seotud, teda ei hoia siin kinni mitte midagi. Samuti on
isikul kõik võimalused ja kontaktid, et hankida omale mõni uus võltsitud või varastatud dokument ja proovida lahkuda Eestis selle alusel. 4) Kinnipidamine neljaks kuuks on vajalik. Isikul puuduvad kehtivad Kameruni dokumendid ning nende hankimine lähimast saatkonnast, mis asub Berliinis, vajaliku tagasipöördumistunnistuse saamiseks võtab aega. Isikule on KPK-s tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
4.Istungil tõi puudutatud isik välja, et saab PPA taotlusest aru ja ei ole selle vastu. Küll aga ei saa teda tagasi saata, sest koduriigis kiusatakse homoseksuaale taga. Isik soovib minna kuskile, kus teda tema orientatsiooni tõttu taga ei kiusata.
5.PPA esindaja selgitas, et kui isik teeb PPA-ga koostööd, siis võib ka kaaluda seda varianti, et saata isik mõnda teise riiki kui koduriik, kuid isikul peab olema sellises riigis viibimiseks seaduslik alus. Esimene eelistus on ikkagi isiku koduriik. Selleks peab isikul olema kehtiv dokument.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Isikule on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
7.VSS § 23 lg 5 sätestab, et halduskohus annab § 23 lõikes 2 sätestatud alusel loa välismaalase kinnipidamiseks PPA või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohas kuni neljaks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. See on lubatud mh juhul, kui on vajalik isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1), vaja on isiku kodakondsust kontrollida või välja selgitada (p 2), esineb põgenemise oht (p 3), välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (p 6) või on vajalik sisenemiskeelu otsuse täitmine (p 9). VastavaltVSS §-s 68 pdele 1, 3, 6 esineb põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1), on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) või on välismaalane PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
9.Täidetud on VSS-s sätestatud eeldused isikut kinni pidada. PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Asjaoludest nähtuvalt taotles isik Lätis rahvusvahelist kaitset, kuid ei saanud seda. Isik ei lahkunud vabatahtlikult Lätis tagasi koduriiki, vaid liikus edasi järgmisse Schengeni riiki, kus teda saadeti tagasi Lätti, kuid ka teisel korral ei lahkunud isik koduriiki vaid taaskord edasi järgmisse Schengeni riiki, kuna soovis jõuda läbi Schengeni riikide reisides sihtriiki Prantsusmaale. Asjaoludest nähtuvalt on isik teadlik oma ebaseaduslikult viibimisest Schengeni alal ning tal ei ole plaanis pöörduda tagasi koduriiki Kameruni, kuna ei soovi seda. Kuna isik ei ole täitnud temale Läti Vabariigi poolt pandud lahkumiskohustust, on põhjendatud arvata, et isik ei täidaks ka Eesti poolt määratud lahkumisettekirjutust, vaid lahkuks järgmisesse EL liikmesriiki. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Asjaoludest nähtuvalt on isikul võimekus soetada võltsitud dokumente ning ta proovib neid kasutades riigipiire ületada. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist
prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et Eestisse jäädes on tõenäoline, et isik ei oleks väljasaatmistoimingute tegemiseks enam kättesaadav. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
10.Praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega. KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne. Kuna isikul puuduvad kehtivad Kameruni dokumendid ning nende hankimine lähimast saatkonnast, mis asub Berliinis, võtab aega, on kinnipidamine kestusega kuni 4 kuud põhjendatud.
12.Ülaltoodut arvestades annab kohus PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
13.Isik tuleb KPK-st viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3). Janek Laidvee /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.