3-25-1088 X-i kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 10.02.2025 otsus nr 2.1-1/24/1185-2942-10 ning kohustada Andmekaitse Inspektsiooni jätkama järelevalvemenetlust Telia Eesti AS-i suhtes seoses isikuandmete töötlemise rikkumisega Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja v.adv Andri Rohtla Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev Kolmas isik Telia Eesti AS, esindajad v.adv-d Merlin Liis-Toomela ja Ants Nõmper
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus Telia Eesti AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X-i määruskaebus ja Telia Eesti AS määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebused.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 ning saata juurdepääsupiirangu küsimus samale halduskohtule uueks otsustamiseks.
4.Määruse Riigi Teatajas avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 88 lg 5 teine lause).
1.X esitas 14.11.2024 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse, milles palus algatada järelevalvemenetlus Telia Eesti AS-i (Telia) üle ning kohustada Teliat välja andma kaebaja järgmised isikuandmed ja järgmine isikuandmetega seotud teave:
3-25-1088 a) millistele asutustele või isikutele on Telia edastanud kaebaja isikuandmeid (IKÜM 1 art 15 lg 1 ja art 15 lg 1 punkti c tähenduses); b) kas Telia on kaebaja isikuandmeid edastanud (IKÜM art 15 lg 1 tähenduses) Kaitsepolitseiametile (KAPO); c) nende andmete KAPO-le edastamise eesmärk (IKÜM art 15 lg 1 punkti a tähenduses); d) KAPO-le või teistele kolmandatele isikutele edastatud isikuandmete liigid (IKÜM art 15 lg 1 punkti b tähenduses) ja edastamise aeg; e) juhul kui Telia on kustutanud KAPO järelepärimised kaebaja isikuandmete edastamiseks, siis väljastada kaebajale järelepärimise sisu (küsitud andmete kirjeldus), järelepärimise kustutamise aeg, põhjus ja õiguslik alus. Kaebuse kohaselt on Telia keeldunud täitmast kaebaja taotlust anda välja isikuandmed ja teave, tuginedes mh sellele, et Telial ei ole taotletud andmeid.
2.AKI lõpetas 10.02.2025 otsusega nr 2.1-1/24/1185-2942-10 järelevalvemenetluse ning jättis 18.03.2025 vaideotsusega rahuldamata kaebaja vaide selle otsuse peale. Telia on kaebajat õigesti suunanud isikuandmete töötlemise kohta teavet küsima KAPO-lt. Kohustus anda andmesubjektile teavet või seda õigust piirata on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-de 22–24 järgi KAPO-l kui vastutaval töötlejal. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 112 lg 2 alusel on Telia sõlminud KAPO-ga lepingu elektroonilise ühenduse kaudu päringute tegemiseks. IKS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud tegutsema üksnes vastutava töötleja juhiste alusel ehk Telial puudub ESS §-s 112 sätestatud järelepärimiste puhul õigus rääkida kaasa isikuandmete töötlemise eesmärkide ning vahendite seadmisel. Juurdepääsu kohtueelse menetluse andmetele ja kriminaaltoimikule reguleerib lisaks kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mis ei anna Teliale võimalust otsustada kohtueelses menetluses kogutud või kriminaaltoimikus olevat isikuandmete töötlemisega seotud teabe avaldamist. EES § 111 1 lg 4 kohaselt ei olnud Telial kohustust säilitada KAPO järelepärimist ja selle alusel väljastatud teavet. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Telia pidi nimetatud järelepärimise säilitama kaks aastat, siis selle järelepärimise näol on tegemist kriminaalmenetluses koostatud menetleja dokumendiga, millele juurdepääsu andmise peab samamoodi otsustama KAPO. Ajal, mil kaebaja esitas Teliale päringu, ei olnud ega pidanudki Telial olema säilinud kaebaja soovitud andmeid.
3.X esitas 17.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada AKI 10.02.2025 otsus ning kohustada AKI-t jätkama järelevalvemenetlust Telia üle seoses kaebaja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega.
4.Tallinna Halduskohus kohustas 27.05.2026 määrusega Teliat esitama kohtule Telia ja KAPO vahel elektroonilise ühenduse kaudu päringute tegemiseks sõlmitud lepingu koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega.
5.Telia esitas 18.06.2026 halduskohtule nõutud lepingu, lisades KAPO seisukoha selle lepingu konfidentsiaalsuse küsimuses. Telia palus kuulutada menetlus lepingu ja selle lisade osas kinniseks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lgle 2 ja § 79 lg 1 p-le 1 ning KAPO seisukohtadele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
2(7)
3-25-1088 Telia leidis, et leping ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning seetõttu võib neist avaldada kaebajale ainult lepingu punktid 3.1–3.6. Kaebajal puudub vältimatu vajadus saada juurdepääs lepingule ja selle lisadele enda kaitseõiguse tagamiseks. Vaidluse peamine ese ei ole seotud konkreetselt Telia ja KAPO vahelise lepinguga, vaid Telia poolt seadusest tuleneva kohustuste täitmisega. Lepinguga tutvumisõiguse piiramine ei kahjusta kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Leping ja selle lisad sisaldavad teavet, mis vastavad avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 51, 10, 12, 17 ja 19 mõttes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele. Lisa 1 sisaldab KAPO konkreetsete teenistujate isikuandmeid ja kontaktandmeid, mis on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (RSVKK) § 7 lg 6 p-de 2 ja 3 mõttes riigisaladus ning AvTS § 35 lg 1 p-de 12 ja 19 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 11 lg 3 järgi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Lisa 2 sisaldab tasumäärasid, mis on ärisaladus AvTS § 35 lg 1 p 17 mõttes. Lisad 3 ja 4 sisaldavad teavet KAPO kui julgeolekuasutuse ja uurimisasutuse päringute teostamise võimaluste, sh tehnoloogilise lahenduste kohta. Sellisest teabest avalduksid uurimisasutuse tegevuse meetodid ja taktika (AvTS § 35 lg 1 p 51), kasutusel oleva elektroonilise süsteemi tehnoloogilised lahendused (AvTS § 35 lg 1 p 10) ning julgeolekuasutuse võimekus, sh teabe hankimiseks kasutatava tehnilise lahenduse kohta (RSVKK § 7 lg 2 p 2, RSVS § 11 lg 3).
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.07.2026 määrusega osaliselt Telia taotluse kuulutada menetlus HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kinniseks ja piirata osaliselt teiste menetlusosaliste ligipääsu Telia ja KAPO vahel elektroonilise ühenduse kaudu päringute tegemiseks sõlmitud lepingule ja selle lisadele vastavalt sama määruse selgitava osa punktis 5 ja selle alapunktides toodule. Telia leiab ekslikult, et kaebajatele ei tohi avaldada lepingu lisa 2 selles sisalduvate ärisaladuste tõttu. Ärisaladust sisaldavad osad saab avaldamata jätta, kuid lisa 2 näitab sellele vaatamata majandusliku suhte olemasolu ja selle tasulist iseloomu. Kohus ei nõustu Teliaga, et välistada tuleb kaebaja tutvumine lepingu lisadega 3 ja 4. Leping ja selle lisad sisaldavad Telia taotluses välja toodud AvTS-s, RSVS-s ja RSVKK-s toodud teavet, kuid neid (v.a. lepingu lisa 1) on võimalik avaldada teistele menetlusosalistele Telia ja riigi avalikke, julgeoleku- ja ärihuve kahjustamata suuremas mahus, kui Telia taotluses välja on toodud, varjates teiste menetlusosaliste eest ainult asjaomast piiratud ligipääsuga teavet. Kohus seab seetõttu osaliselt piirangud teistele menetlusosalistele tekstiga tutvumisel, arvestades et nende esindajad kohtumenetluses ei oma ligipääsuluba riigisaladusele, samuti arvestades nende tõendite kogumise üldist eesmärki ning asjaolu, et nende dokumentidega seotud õiguste kaitse puhul on kohtu tutvumine nimetatud dokumentidega täies mahus piisav tasakaalustamaks menetlusosaliste huvisid ja õigusi asja lahendamisel. Lepingu ja lisade täistekstid on võimalik avaldada vastustaja esindajale, kellel on riigisaladusele ligipääsuõigus. Puudub vajadus anda RSVS § 29 kohaselt kaebajale või tema esindajale määrusega õigust ligipääsuks riigisaladusele, sest see ei ole kaebaja õiguste kaitseks ja siinse asja õigeks lahendamiseks vältimatult vajalik.
7.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.07.2026 määrus ja saata küsimus halduskohtule uueks otsustamiseks. Kohus ei ole tuvastanud ning määruses veenvalt selgitanud, et iga varjatud lepingu osa vastab konkreetselt ja eraldiseisvalt RSVS-is või RSVKK-s sätestatud materiaalsetele tunnustele. Kuna KAPO pole lepingut riigisaladusena märgistanud, siis järelikult ei näinud ta lepingutes ja lisades ohtu julgeolekule. Konfidentsiaalsuskohustus ei ole alus piirata menetlusosalise juurdepääsu toimikule. KAPO-l kui riigiasutusel ei saa olla ärisaladust AvTS § 35 lg 1 p 17 mõttes. Telia ei ole taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist oma ärisaladuse kaitseks. AvTSist tulenevad juurdepääsupiirangud ei ole asjakohased, sest leping puudutab riigivara kasutamist. KAPO on lepingu sisu ERR-s avalikult kommenteerinud, mis näitab, et ta ei ole 3(7)
3-25-1088 pidanud lepingu üldsisu riigisaladuseks ega isegi konfidentsiaalseks. Isegi juhul kui teatud teabe varjamine oleks põhjendatud (nt KAPO töötajate nimed RSVKK § 7 lg 6 p-de 2 ja 3 alusel), on dokumendile ligipääsu täielik piiramine äärmiselt erandlik menetlustoiming. Kui teabekandja sisaldab nii salastatud kui ka salastamata teavet, tuleb lahendada juurdepääs osaliselt. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tuvastas asjas Corneschi vs. Rumeenia (21609/16, 11.01.2022) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 rikkumise olukorras, kus haldusasjas võtsid kohtud aluseks salastatud tõendid, millele kaebajal ja tema advokaadil puudus ligipääs. EIK leidis, et piiranguid võistlevusele ja võrdsusele ei tasakaalustanud piisavad menetluslikud tagatised. Telia ja KAPO vaheline leping on üks peamisi tõendeid, mis näitab ESS § 112 lg 2 alusel loodud elektroonilise ühenduse olemust ja selle kaudu teostatud päringute ulatust. See on otseselt seotud vaidluse tuumaga – kas Telia andmetöötlus oli õiguspärane. Kohtu valitud ainus tasakaalustav meede (kohtu enda tutvumine) ei ole piisav järgmistel põhjustel. Esiteks, leping on vaidluses keskse tähtsusega tõend, mis puudutab otseselt isikuandmete töötlemise õiguslikku alust ja ulatust ning on kaebuse põhiese. Teiseks, kaebaja ei saa kujundada menetluslikku positsiooni lepingu sisu osas, kui tal puudub teave selle kohta, millistel tingimustel ja millises ulatuses KAPO päringuid teostab. Kohus ei ole hinnanud vähem piiravaid alternatiive, millest põhiline on menetluse kinniseks kuulutamine. Sellega kaasneks ka menetlusosalistele teadmine, et selle rikkumisega täidetakse karistusseadustiku (KarS) § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kohus pidas võimalikuks avaldada lepingu täisteksti vastustaja esindajale, mis võib kaasa tuua EIÕK art 6 lg 1 ja lg 3 p „d“ rikkumise (menetluslik ebavõrdsus).
8.Telia Eesti AS palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.07.2026 määrus osas, millega kohus jättis Telia juurdepääsupiirangu taotluse rahuldamata. Ta palub teha uus määrus, millega lubada avaldada üksnes lepingu p-d 3.1–3.6, alternatiivselt saata küsimus halduskohtule uueks otsustamiseks, kohustades halduskohut enne dokumentide avaldamise ulatuse määramist küsima KAPO-lt täiendavat seisukohta nende dokumendiosade kohta, mille avaldamisega KAPO ei ole nõustunud. Telia palub kuni määruskaebuse lõpliku lahendamiseni mitte avaldada teistele menetlusosalistele lepingu, lisade, täienduste ega muudatuste neid osi, mille avaldamise vastu Telia vaidleb. Halduskohus tunnistas määruses, et lepingus ja selle lisades sisaldub AvTS, RSVS ja RSVKK alusel kaitstav teave. Sellele vaatamata otsustas kohus lubada dokumentide avaldamist teistele menetlusosalistele oluliselt suuremas mahus, kui Telia taotles ja KAPO nõus oli. Kohus ei selgitanud piisavalt, miks just nende konkreetsete tekstiosade avaldamine ei kahjusta KAPO julgeolekuhuvi, uurimisasutuse meetodeid, tehnoloogilist lahendust ega Telia ja KAPO ärilisi huve. Kohtu põhjendused ei ole jälgitavad. Kohus oleks pidanud iga avaldatava osa puhul selgitama, miks just selle avaldamine on kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Määruses puudub analüüs selle kohta, kuidas avaldatavad osad mõjutavad kaebaja võimalust kaitsta oma õigusi siinses asjas. Vaidluse põhiese puudutab AKI otsuse õiguspärasust ning Telia kohustuste täitmist ESS § 1111, ESS § 112, IKÜM art 4 p 7, art 15 ja art 26 ning KrMS § 152 ja § 214 alusel. Lepingu konkreetne tekst ei ole nende küsimuste lahendamiseks vältimatu. Halduskohus ei ole selgitanud, millise konkreetse väite tõendamiseks või ümberlükkamiseks kaebaja lisade 3 ja 4 sisu vajab. Dokumentide kõige kaalukam kaitstav sisu puudutab KAPO tegevusmeetodeid, töökorraldust, päringute teostamise tehnilist lahendust, võimekust ning juurdepääsupiiranguga teavet. Kohus ei küsinud KAPO-lt hinnangut, kas kohtu määratud redaktsioonide avaldamine on ohutu. Tundlik teave võib avalduda näiliselt neutraalsete osade koostoimest. KAPO seisukohaga ei pea nõustuma, kuid sellest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada. Eriti riigisaladuse või sellega võrreldava kaitstud teabe korral võib tasakaalustavaks meetmeks olla see, et kohus tutvub kaitstava teabega täielikult ise, kuid ei avalda seda menetlusosalistele ulatuses, milles avaldamine kahjustaks kaitstavat avalikku huvi (vt RKHKm nr 3-17-911, p 23). 4(7)
3-25-1088 Vajaduse korral võib kohus anda kaebajale kokkuvõtliku kirjelduse, et leping reguleerib ESS § 112 alusel elektroonilise ühenduse kaudu päringute tegemise tehnilist ja korralduslikku raamistikku, avaldamata konkreetseid tingimusi, tehnilisi lahendusi, protsesse, tasustamist või volitatud isikuid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebused HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
10.Menetluse (osaliselt) kinniseks kuulutamise ning menetlusosalise teabega tutvumiselt eemaldamise vajaduse üle otsustab kohus HKMS § 77 lg-s 1, TsMS §-s 38 ja HKMS §-s 79 sätestatud alustel. See on kohtu igakordse hinnangu küsimus, kusjuures huvi saladuse hoidmiseks peab olema ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (vrd ka RKHKo 3-3-1-36-14, p-d 5 ja 6). Kohtul puudub kaalumisvõimalus teabe tutvustamise osas siis, kui tegemist on riigisaladust ning salastatud välisteavet puudutava teabega ning menetlusosalisel, kes menetlustoimingult eemaldatakse, puudub riigisaladuse luba (RKHKo 3-22-1785/44, p 19). Halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebajal ja/või tema esindajatel on riigisaladuse luba või nad sooviks seda taotleda. Seega juhul, kui tegemist on riigisaladust sisaldava dokumendiga, ei ole kohtul üldse võimalik kaaluda selle dokumendi tutvustamist kaebajale ja tema esindajatele.
11.Eeltoodu tõttu tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas toimikusse võetud leping ja selle lisad sisaldavad riigisaladust. Halduskohtu seisukohad ei vasta selles osas kohtulahendi põhjendamisele esitatavatele nõuetele. Kohtulahendi põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine lahendi lugejale jälgitav (RKHKo 3-3-1-14-15, p 20). Vaidlustatud määrusest on võimalik aru saada selliselt, et halduskohtu arvates sisaldavad dokumendid mingis osas riigisaladust. Samuti on kohus 17.07.2026 vastuses kaebajale märkinud: „Kohus selgitab, et nimetatud leping ja lisad ei ole nähtuvalt nende kohtule avaldatud tekstist tunnistatud KAPO poolt riigisaladuseks, kuigi nende erinevates sätetes sisalduvad andmed on vastavalt RSVS seadusele riigisaladuseks või ka teatud osas ärisaladuseks.“
12.Esiteks märgib ringkonnakohus, et juhul kui dokumendid sisaldavad riigisaladust, nagu väidab halduskohus, on dokumendi avaldamine kaebajale igal juhul õigusvastane (vt eespool p 11). Teiseks tuleb märkida, et jääb ebaselgeks, millele tuginedes on halduskohus tuvastanud, et dokumendid sisaldavad riigisaladust.
13.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et teave vastab RSVS §-s 6, § 7 punktides 1–4, 6, 7 ja 10–12, § 8 punktides 1 ja 4–12, § 9 punktides 1–6, 9 ja 10 või §-s 10 sätestatud tunnustele, ei tähenda automaatselt, et seda kaitstakse riigisaladusena. Nimelt sätestab RSVS § 11 lg 3, et kui selle teabe avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, tunnistatakse see teave asutusesiseseks kasutamiseks, kui sellele teabele juurdepääsu piiramine on ette nähtud eraõigusliku isiku, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingus või kui selle teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist või töötleva üksuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Riigikohus on asjas nr 3-22-1785/44 (p 21) selgitanud, et erandina võib RSVS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud teave olla tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (RSVS § 11 lg 3), mis ei välista teabe tutvustamist tõendina halduskohtu määruse alusel. Juhul kui dokumente ei ole märgistatud vastavalt RSVKK § 63 nõuetena riigisaladusena, võib eeldada, et dokumendi looja ei ole pidanud teabe avalikuks tulekut Eesti Vabariigi julgeolekut kahjustavaks ning seda kaitstakse avalikuks tuleku eest AvTS alusel, sh juhul, kui selle teabe avalikuks tulek kahjustaks töötleva üksuse seadusest tulenevate 5(7)
3-25-1088 ülesannete täitmist. Vastupidisele seisukohale asudes peaks halduskohus tooma esile selged ja veenvad põhjendused, miks on RSVKK § 63 kohaldamisel eksitud.
14.Praegused halduskohtu põhjendused lähtuvad eeldusest, et tegemist on riigisaladust sisaldava dokumendiga. Lisaks ei vasta halduskohtu põhjenduskäik kohtulahendi põhjendamise nõuetele, kuivõrd sellest ei ole piisava selgusega arusaadav, milliste dokumendiosade puhul millise menetlusosalise millist huvi kaalumisel arvesse võetakse ja kuidas seda tasakaalustatakse vastanduvate huvidega. Halduskohtul tuleb kõigepealt tuvastada, kas vaidlusalune dokument sisaldab riigisaladust. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et dokument ei sisalda riigisaladust, vaid on vastavalt RSVS § 11 lgle 3 käideldav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena, tuleb huvisid kaaluda uuesti.
15.Dokumendile juurdepääsu küsimuse otsustamisel on olulise tähtsusega küsimus, kas tegemist on tõendiga, millele haldusorgan tugines vaidlustatud haldustegevuse käigus ning kas ta on sellele tuginenud n-ö kaebaja vastu, nii nagu oli tegemist kaebaja viidatud EIK lahendis Corneschi vs. Rumeenia (21609/16). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on olukord teistsugune. Vastustaja ja kolmas isik ei soovi sellele tõendile tugineda, vaid vastupidi leiavad, et tegemist on asjakohatu tõendiga. AKI pole sellega enne vaidlustatud otsuse tegemist isegi tutvunud ning vaidluse sisu oli nii vaidemenetluses kui ka halduskohtumenetluses (kuni lepingu väljanõudmise taotluse esitamiseni kaebaja poolt) õiguslik – kas kaebajat huvitanud andmete talle andmise peab otsustama Telia või KAPO vastavalt IKÜM-i ja KrMS nõuetele nende koosmõjus, kusjuures halduskohus teeb ainult järelkontrolli ega saa asuda järelevalvemenetlust läbi viima AKI asemel. Lisaks ei ole halduskohus esile toonud, et kaebajal on teatud küsimuses tõendamiskohustus, mille täitmist võib raskendada juurdepääsupiirang haldusasja materjalidele (vrd RKHKo 3-23-2858/48, p 24.7). Järelikult ei näi tegemist olevat olukorraga, kus kaebaja oluliste menetlusõiguste tagamiseks peaks ta HKMS § 2 lg 6 järgi saama dokumendiga tutvuda, et esitada selle kohta oma väited ja vastutõendid.
16.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kaebajal on iseenesest õigustatud huvi tutvuda ESS § 112 lg 2 teise lause alusel sõlmitud pideva elektroonilise ühenduse tagamise üksikasjadega, kuna töödeldakse tema isikuandmeid, ei tähenda automaatselt, et vaidlusalune leping on asjakohane või keskse tähendusega ka siinse asja lahendamisel – praegusel juhul määravad asja lahendamise piirid kaebaja poolt AKI-le esitatud taotlus ja AKI otsus. Ringkonnakohtule jääb praeguses staadiumis ebaselgeks ning seda ei nähtu jälgitavalt ja veenvalt ka halduskohtu määrusest, kuidas mõjutab siinses asjas tehtavat kohtuotsust see, kas kaebaja saab lepinguga tutvuda või mitte. Kaebajal ei ole takistusi siinse kohtuasja väliselt nõuda leping välja teabenõude alusel üldises korras ja esitada AKI-le kaebus selle peale, et tema isikuandmeid töödeldakse nimelt pideva elektroonilise ühenduse kaudu.
17.Halduskohus otsustas lepingu ja selle lisad avaldada fragmentaarselt, kuid ei selgitanud iga üksiku piirangu seadmata jätmise juures, miks on asjaomane teave kaebaja jaoks oluliselt vajalik, milles seisneb avalik huvi teabe avaldamata jätmiseks ja miks kaebaja huvi kaalub üles avaliku huvi. Kolmas isik on halduskohtule esitanud KAPO 18.06.2026 kirja nr 4220-2, milles on välja toodud, et kõnealune leping ja selle lisad sisaldavad teavet, mille sisuline olemus vastab AvTS § 35 lg 1 p-de 51, 10, 12, 17 ja 19 mõttes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele. Lisaks on KAPO leidnud, et lepingu ning selle lisade 3 ja 4 avaldamisega saaks kaebajale ja/või tema esindajale teatavaks liiga detailne info ESS § 112 lg-s 2 ettenähtud elektroonilise ühenduse tehnoloogilisest lahendusest ning selle võimekusest. Sellisest teabest avalduks uurimisasutuse tegevuse meetodid ja taktika (AvTS § 35 lg 1 p 51) ning kasutusel oleva 6(7)
3-25-1088 elektroonilise süsteemi tehnoloogilised lahendused (AvTS § 35 lg 1 p 10). Halduskohus ei ole lepingufragmentide avaldamise otsustamisel toonud välja kaalutlusi, kas see kahjustaks KAPO esile toodud avalikku huvi ega teeks seda ülemäära. Seepärast ei vasta halduskohtu määrus lahendi põhjendamise nõuetele ega ole menetlusosaliste ja ringkonnakohtu poolt sisuliselt kontrollitav.
18.Ringkonnakohus märgib, et juhul kui tegemist ei ole riigisaladust sisaldavate dokumentidega, tuleb need kanda kohtute infosüsteemi (digitaalsesse kohtutoimikusse) selliselt, et need oleksid loetavad menetlusosaliste, kelle juurdepääsu dokumendile ei ole piiratud, samuti kõrgema astme kohtute poolt. Praegu on digitaalses toimikus krüpteeritud versioon, mis pole ligipääsetav teistele peale asja lahendava halduskohtuniku. Selline lahendus ei vasta toimiku pidamise seadusest tulenevatele nõuetele.
19.Eelneva põhjal tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata juurdepääsupiirangu seadmise küsimus halduskohtule uueks otsustamiseks. Vaidlustatud määruse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik vastata määruskaebuste kõikidele väidetele.
20.Telia taotlust mitte avaldada vaidlusaluseid lepinguosi kuni juurdepääsuküsimuse kohta tehtud määruse jõustumiseni ei tule määrusega lahendada, sest sellise teabe avaldamise keeld tuleneb otse HKMS § 88 lg 5 kolmandast lausest.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.