Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba Y.K kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Ege-Lii Luik ja Triin Tähtla Puudutatud isik Y.K, esindaja Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, kohtuistungil
oktoobril
kinnisel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada Y.K (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui kolmeks kuuks, s.o kuni 3. jaanuarini 2027 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Somaalia Liitvabariigi kodaniku Y.K 1. oktoobril 2026 kell 12.12 Tallinnas Viljandi maanteel kinni. PPA järelevalveametnikud peatasid Läti registreerimisnumbriga kaubiku, mille kaubaruumist leiti kuus isikut. Y.K peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1, lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 6 13 lg 1 alusel kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isik avaldas 1. oktoobril 2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 1. oktoobril 2026 kell 16.51 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel. Taotluse esitamise ajaks ei olnud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust veel vastu võetud.
2.PPA esitas 2. oktoobril 2026 taotluse saada luba Y.K kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
2.1.PPA hinnangul esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ning tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Isik sisenes Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu ning PPA teeb Lätile tagasivõtupalve.
2.2.PPA hinnangul esineb VSS § 68 p 6 tähenduses põgenemise oht. Isiku reisiteekond oli Somaalia – Araabia Ühendemiraadid – Valgevene – Läti – Eesti ning tema eesmärk oli enda sõnul minna Soome. Isik sisenes Schengeni alale Läti kaudu, ületades Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult, ning liikus seejärel kaubikus varjatult Eestisse. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu saabus, vaid avaldas sellekohast soovi alles pärast PPA poolt kinnipidamist. PPA hinnangul ei taga VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 sätestatud alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku kättesaadavust. Kolmekuuline kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning võimaliku Lätile üleandmise tagamiseks.
3.Istungil ei esitanud isik kinnipidamisele vastuväiteid. Isiku esindaja leidis, et seaduslik ja faktiline alus kinnipidamiseks on olemas, ent PPA taotletud kinnipidamise tähtaeg on liiga pikk. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2026. a määruse asjas nr 3-26-2568 kohaselt tuleb kinnipidamise kestust eraldi põhjendada. Üleandmiseks kulub seadusjärgsetest tähtaegadest lähtudes kuni 8 nädalat ja see ongi sobilik kinnipidamise kestus. PPA esindaja jäi taotluse juurde ning selgitas, et puudutatud isiku esindaja kirjeldatud menetluskäik on vaid ideaal. Reaalsuses võib Läti esmalt vastuvõtmisest keelduda, misjärel PPA-l on võimalik esitada korduv taotlus. Menetlust võib pikendada ka see, kui isikud vaidlustavad üleandmise otsuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
5.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
6.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemate meetmete kohaldamine ei ole võimalik ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne.
7.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise
taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruses toodud nõuetele (§ 2 lg 4).
8.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt.
9.PPA kavatseb esmajärjekorras läbi viia isiku Läti Vabariigile üleandmise menetluse. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti Vabariik, kust ta liikus Eestisse. PPA teeb Läti Vabariigile tagasivõtupalve ning menetluses tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA teeb Läti Vabariigile tagasivõtupalve ning jaatava vastuse korral alustab isiku üleandmist. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks praegusel juhul toimida ladusalt.
12.PPA teeb Läti Vabariigile tagasivõtupalve ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selle esitamiseks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti Vabariik keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik, ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
14.Kohtu hinnangul ei saa kolmekuulist kinnipidamise tähtaega pidada eeltoodut arvestades ebaproportsionaalselt pikaks. PPA on selgitanud, et esialgne plaan on isik saata Läti Vabariiki. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul. Sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast seda peab isiku üleandmine toimuma viie nädala jooksul vastuvõtmispalve rahuldamisest (art 45 lg 3 p a). Seega võib selliseks menetluseks kuluda juba ligi kaks kuud. Juhul kui isik vaidlustab enda üleandmise otsuse, võib kohus sellele anda peatava mõju (määruse art 43 lg 3), mis võib menetlust pikendada veel vähemalt kuu aja võrra. Juhul kui üleandmine mingil põhjusel nurjub, peab riik aga asuma ise menetlema puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. See võib isegi kiirendatud menetluses võtta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). PPA ei alusta eeldatavasti isiku rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude sisulist hindamist enne, kui on selgunud isiku üleandmise võimatus. Seega võib kolmekuuline kinnipidamine olla nii ühel kui teisel kinnipidamise
eesmärgil vajalik ja seda sõltumata PPA töökoormusest. Ometi nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (vt nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a). Täidetud on ka puudutatud isiku esindaja viidatud määruses asjas nr 3-26-2568 toodud kinnipidamise kestuse põhjendatuse nõue.
15.Minimaalselt menetlustoiminguteks vajalikust pikema kinnipidamistähtaja määramise lubatavust on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 1. oktoobri 2026. a määruses asjas nr 3-26-2725 (p 11). Ringkonnakohus on eeltoodud lahendis selgitanud, et VRKS § 66 lg-tes 2– 4 märgitud tähtaegu ei saa tõlgendada viisil, et halduskohtu antud loa kehtivusaja jooksul on kinnipidamine alati seaduslik, vaid halduskohus määrab loa andmisel üksnes hiliseima tähtpäeva, millal peab isiku kinnipidamise jätkamiseks igal juhul (n-ö ex officio) olema uuesti hinnatud selle seaduslikkust (samas, p 11). Halduskohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kui pika aja järel oleks konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes vajalik kinnipidamise seaduslikkust uuesti hinnata. Arvesse tuleks võtta eeskätt puudutatud isiku haavatavust, tervislikku seisundit, perekonnaelu, senise kinnipidamise kestust jm asjaolusid, mis võivad tingida vajaduse kontrollida kinnipidamise seaduslikkust sagedamini, kui see on kohustuslikuna nähtud ette VRKS § 66 lg-tes 2–4. Ent olukorras, kus puudub põhjus arvata, et isiku kinnipidamine võiks juba lühema aja jooksul muutuda ebaproportsionaalseks või muul põhjusel õigusvastaseks, ei saa heita halduskohtule ette loa andmisel lähtumist VRKS § 66 lgtes 2–4 sätestatud neljakuulisest piirtähtajast (samas, p 12). Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaks põhjust arvata, et kinnipidamine muutub juba enne PPA taotletud kolme kuu möödumist õigusvastaseks.
16.PPA põhjendab põgenemisohtu sellega, et isiku hoiak, senine käitumine ja tema antud selgitused annavad alust järeldada, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita (vt VSS § 68 p 6).
16.1.Isiku reisiteekond oli Somaalia – Araabia Ühendemiraadid – Valgevene – Läti – Eesti. Ta sisenes Schengeni alale Läti kaudu, ületades Valgevene–Läti piiri ebaseaduslikult, ning liikus seejärel kaubikus varjatult Eestisse. Ta ei esitanud Lätis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid avaldas sellekohast soovi Eestis pärast PPA poolt kinnipidamist. Isiku telefonis oli foto tema nimele väljastatud passist. Tema soov oli minna Soome.
16.2.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku ebaseaduslik sisenemine Schengeni alale, reisidokumendita liikumine, kolmandate isikute abi kasutamine ja Lätis rahvusvahelise kaitse taotlemata jätmine annavad kogumis aluse pidada põgenemisohtu reaalseks. Tegu ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistusliku kinnipidamisega ning kinnipidamise aluseks pole ka ainuüksi asjaolu, et isik sisenes Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Isiku senine eesmärgipärane liikumine viitab sellele, et ta võib vabaduses viibides püüda üleandmisest kõrvale hoiduda ega pruugi olla ametiasutustele kättesaadav.
17.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Isikul ei ole taotluse kohaselt Eestis lähedasi ega perekonnaliikmeid. Arvestades ühtlasi ebaseaduslikku piiriületust, reisidokumendita liikumist, kolmandate isikute abi kasutamist ning Lätis rahvusvahelise kaitse taotlemata jätmist, ei ole praeguses menetlusetapis piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
18.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud vajalikud vastuvõtutingimused, sealhulgas meditsiinilise abi kättesaadavus ja vajaduse korral psühholoogiline nõustamine. Teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
19.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm kuud (3. jaanuarini 2027 (k.a)).
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, st vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga somaali keelde.
22.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.