30.septembril 2026 Tallinnas, vormistatud kirjalikult 1. oktoobril 2026
Haldusasja number
3-26-3064
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba F.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Ege-Lii Luik ja Delis Lehe Puudutatud isik F.V, esindaja Nora Kurik Lihtmenetluses, 30. septembri 2026 kinnisel kohtuistungil
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada F.V (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui kolmeks kuuks, s.o kuni 30. detsembrini 2026 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas F.V kinni 28. septembril 2026 kell 13.25 pärast seda, kui patrull oli saanud väljakutse Tallinnas Tartu mnt 47 asuva Keskturu ühistranspordipeatuse juurde. Isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid ja seaduslik alus Eestis ning Schengeni alal viibimiseks. Tema selgituste kohaselt on ta Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi kodanik, kes saabus Eestisse 27. septembril 2026 Valgevene ja Läti kaudu. Ta toimetati kinnipidamiskeskusesse. 29. septembril 2026 avaldas isik soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti kell 10.09 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel.
2.PPA esitas 29. septembril 2026 taotluse saada luba F.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
2.1.PPA hinnangul esinevad isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud alused. Esialgsetel andmetel saabus isik Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu, ületades Valgevene ja Läti piiri ebaseaduslikult, ning liikus seejärel Eestisse. Seetõttu peab PPA rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks esialgu Lätit ja teeb määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel Lätile tagasivõtupalve. Kui Läti palvega nõustub, korraldab PPA isiku üleandmise määruse art-s 44 sätestatud korras. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik, et tagada isiku kättesaadavus Läti ametiasutuste vastuse ootamise ja võimaliku üleandmise korraldamise ajal. Kui Läti isikut tagasi ei võta, menetleb PPA tema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis ning selgitab välja taotluse aluseks olevad asjaolud.
2.2.PPA hinnangul esineb VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 6 8 p 6 tähenduses isiku põgenemise oht. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, vaid avaldas selleks soovi alles pärast Eestis kinnipidamist. Ta selgitas, et ei soovinud Valgevenes viibimise jätkamiseks nõutud viisa eest maksta, ületas koos teiste isikutega Valgevene ja Läti piiri üle piiritara ronides ning tasus vahendajale oma liikumise korraldamise eest 4000 USA dollarit. Menetluse kestel on isik muutnud oma nime ja esitanud sünniaja kohta ebaõigeid andmeid; isikut tõendavad dokumendid puuduvad ning tema viimati esitatud isikuandmeid ei ole võimalik dokumentaalselt kontrollida. PPA leiab, et selline käitumine näitab valmisolekut eirata piiriületuse ja riigis viibimise nõudeid ning annab alust arvata, et isik võib vabaduses viibides jätkata ebaseaduslikku liikumist, hoiduda rahvusvahelise kaitse menetlusest või Lätile üleandmisest ega pruugi võimalikku lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Isikul ei ole liikmesriikide territooriumil perekonnaliikmeid, Eestis kindlat viibimiskohta ega piisavaid rahalisi vahendeid. Seetõttu ei taga PPA hinnangul VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud leebemad meetmed tema kättesaadavust ning puudub piisav alus uskuda, et ta peaks talle kohaldatavatest piirangutest kinni.
3.Istungil palus isik PPA taotletud kolmekuulist tähtaega lühendada. Isiku esindaja hinnangul on asjaolud võimalik välja selgitada palju lühema tähtaja, nt ühe kuu jooksul. Isik ei plaani kuhugi edasi liikuda ning põgenemisohtu ei ole veenvalt põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-26-2293 selgitanud, et põgenemisoht ei saa seisneda ainult dokumentide puudumises ja asjaolude selgitamise vajaduses. Direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 järgi ei tohi kinnipidamine olla karistuslik. Ka kinnipidamise kestus peab olema põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-26-2300).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tegi 30. septembri 2026. a istungil suulise määruse, millega rahuldas PPA taotluse ja andis loa isiku kinnipidamiseks kuni kolmeks kuuks mõlemal PPA taotletud alusel. Käesolevaga vormistab kohus selle määruse kirjalikult.
5.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
6.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna
käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
7.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemate meetmete kohaldamine ei ole võimalik ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne.
8.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruses toodud nõuetele (§ 2 lg-s 4).
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
10.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
11.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks praegusel juhul toimida ladusalt.
12.PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
14.Kohtu hinnangul ei saa kolmekuulist kinnipidamise tähtaega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Läti Vabariigile üle anda. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala
jooksul ning sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast palve rahuldamist peab üleandmine toimuma viie nädala jooksul (art 45 lg 3 p a), mistõttu võib üleandmismenetlus kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib kohus anda kaebusele peatava mõju (art 43 lg 3), mis võib menetlust pikendada. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis; ka kiirendatud menetlus võib kesta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). Seetõttu võib kolmekuuline kinnipidamine olla vajalik nii üleandmismenetluse läbiviimiseks kui ka taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
15.PPA põhjendab põgenemisohtu isiku senise käitumise, hoiakute ja menetluses antud selgitustega (vt VSS § 68 p 6).
15.1.Isik sisenes Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses liikmesriigis. Ta ületas Valgevene ja Läti piiri üle piiritara ronides ning maksis vahendajale oma liikumise korraldamise eest 4000 USA dollarit. Isik on menetluse jooksul muutnud oma nime ja esitanud sünniaja kohta ebaõigeid andmeid. Tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid.
15.2.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku varasem ebaseaduslik piiriületus, vahendaja kasutamine, esimesest liikmesriigist edasi liikumine ning vastuoluliste isikuandmete esitamine annavad kogumis alust arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoida. Kinnipidamine ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistuslik ning selle aluseks ei ole ainuüksi isiku ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu. Kirjeldatud asjaolud näitavad isiku kogemust ja valmisolekut hoiduda oma eesmärgi saavutamiseks ametivõimude kontrollist.
16.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
17.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
18.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm kuud (30. detsembrini 2026 (k.a)).
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, s.o vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga amhara keelde.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.