Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-13026
Kohtuasi
Kuusalu Haldus OÜ hagi X vastu 400 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kuusalu Haldus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kuusalu Haldus OÜ (registrikood 14242346), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Künnap ja vandeadvokaadi abi Annika Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Kuusalu Haldus OÜ 11.09.2026 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 12.08.2026 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-13026.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Kuusalu Haldus OÜ kanda. X-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Kuusalu Haldus OÜ (hageja) esitas 11.08.2025 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 17.09.2025), milles palus X-ilt (kostja) enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 81,40 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale kinnistud aadressidel XXX ja YYY. Kostjale kuulub naaberkinnistu aadressil CCC. 08.10.2007 sõlmiti reaalservituutide seadmise leping, millega koormati hagejale kuuluvad kinnistud tähtajatu teeservituudiga kostjale kuuluva kinnistu kasuks.
1.2.Lepingu p 4.2.2 kohaselt on valitseva kinnistu igakordsetel omanikel kohustus hoida teeservituudi ala korras. Lepingu p 7.4 näeb ette, et reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Kostja rikkus nimetatud punkte, kuna kasutas servituudiga koormatud teed ja haljasala traktorite ning raskeveokitega liiklemiseks selleks mitteettenähtud kohas, lõhkudes seeläbi teekatte ja tekitades pinnasesse sügavad rattarööpad. Kuigi kostjal oli servituudilepingu alusel õigus kasutada teed iga päev igat liiki sõidukiga, ei tähenda see, et teed ja haljasala võiks kasutada mittesihipäraselt või kasutusotstarbele mittevastavalt. Hageja ei heida kostjale ette traktorite ja raskeveokite kasutamist, vaid nendega üle teeääre sõitmist ning sellest tulenevat tee ja haljasala kahjustamist. Kostja sõitis traktorite ja raskeveokitega teelt maha mitte selleks ettenähtud sissesõidukohast, vaid pinnatud teeäärest, kus tee konstruktsioon on nõrgem. Teekasutus peab olema mõistlik ja heaperemehelik, arvestades tee konstruktsiooni ja selle sihtotstarvet. Kostja tegevuse tagajärjel ei vastanud tee enam teele kui ehitisele esitatavatele nõuetele. Servituudileping annab õiguse kasutada teed sõitmiseks, mitte haljasala. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis otsene oht teeservituudi alal paiknevatele tehnovõrkudele, mis teenindavad naaberkinnistut. Lisaks reaalservituudilepingule rikkus kostja ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 172 lg-t 1 ja § 184 lg-t 1. Alternatiivselt vastutab kostja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel.
1.3.Kostja käitumine on põhjustanud hagejale 400 euro suuruse kahju, mis seisneb 150euroses teekatte parandamise ja 250-euroses haljasala taastamise kulus. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamiseks arve, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata. Hageja on alates 2017. a haldusteenuse pakkuja ning vaidlusaluse tee omanik. On iseenesestmõistetav, et tee omanik esitab tee parandamise eest arve. Hagejale tekitatud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt puudub vaidlus selle üle, et väidetav kahju on tekkinud teeservituudi alal, mida reguleerib reaalservituudi leping. Pooled leppisid lepingus kokku, et teenivat kinnistut läbivat maa-ala võib kasutada igat liiki sõidukiga ja piiramatu arv kordi. Seega näeb leping ette, et valitseva kinnisasja omanik võib teeservituuti kasutada igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi läbipääsuks. Hageja esitatud asjaoludel on teeservituuti kasutatud vastavalt selle sisule, mistõttu ei ole kostja lepingut rikkunud.
2-25-13026
2.2.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks servituudilepingut rikkunud või pannud toime õigusvastase teo. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks väljunud servituudiga lubatud kasutuspiiridest. Hageja enda kirjeldused ja selgitused ei ole rikkumise tuvastamiseks piisavad. Hageja esitatud fotod, kirjavahetus ja tema koostatud arve ei tõenda, et kahjustuse põhjustas kostja, millal see juhtus või millises ulatuses kostja väidetavalt vastutab. Puuduvad sõltumatud ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et just kostja põhjustas kahju.
2.3.Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ega selle suurust. Hageja nõue põhineb tema enda koostatud arvel ja üldsõnalistel väidetel, mis ei ole piisavad varalise kahju tõendamiseks. Hageja ei ole esitanud materjalide ostudokumente, tööde teostamise akte, töötundide arvestust, hinnapakkumisi, tegelike kulude kandmist tõendavaid dokumente. Hageja väide, et ta kandis kulusid, ei tõenda nende tegelikku kandmist.
2.4.Hageja ei ole tõendanud ka muid kahju hüvitamise nõude eeldusi (seda, et kahju oleks hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, et kahju oleks olnud rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, et rikkumise ja kahju vahel eksisteeriks põhjuslik seos).
2.5.Hageja nõuab kostjalt kogu kahju hüvitamist. Reaalservituudi lepingu p 4.2.2 näeb aga ette, et valitseva kinnistu igakordne omanik ja teeniva kinnistu igakordne omanik vastutavad kulude eest solidaarselt. Seega ei ole kostjalt võimalik nõuda kogu kahju hüvitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 12.08.2026 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud: – hagejale kuuluvad kinnistud aadressidel XXX ja YYY; – XXX ja YYY drenaažitrassid);
kinnistutel
paiknevad
tehnovõrgud
(vee-,
kanalisatsiooni-
ja
– 08.10.2007 sõlmiti reaalservituutide seadmise leping, millega seati tähtajatu ja tasuta teeservituut. Teeservituudiga koormati hagejale kuuluvad XXX ja YYY kinnistud. Kinnistute igakordsete omanike kasuks on kantud teeservituut vastavalt lepingu p-le 4.1 ja lepingu lisaks olevale plaanile; – kostja omandas 15.08.2022 kinnistu aadressil CCC. Kinnistusregistri andmetel on XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks seatud tähtajatu teeservituut hageja kinnistutele YYY ja XXX vastavalt 08.10.2007 reaalservituutide seadmise lepingule ja selle lisale; – väidetav kahju on tekkinud teeservituudi alal ehk maa-alal, mida reguleerib hageja esitatud servituudileping.
3.2.Asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et kostja oleks lepingut rikkunud. Olemasolevate tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik järeldada, millal, mitu korda, millise sõidukiga ja millisel konkreetsel trajektooril kostja väidetavalt liikus ning kas liikumine toimus väljaspool servituudiga lubatud kasutusviisi. Üksnes hageja kirjeldused ja hinnangud ei ole rikkumise tuvastamiseks piisavad. Hageja esitatud fotod, kirjavahetus ja tema koostatud arve ei tõenda asjaolusid, et väidetava kahjustuse põhjustas kostja, millal ja millistel asjaoludel see juhtus ega seda, millises ulatuses kostja väidetavalt vastutab. Samuti puuduvad
2-25-13026 usaldusväärsed tõendid kahju olemasolu ja suuruse kohta. Üksnes hageja koostatud arve esitamine ei tõenda kahju tekkimist hageja märgitud ulatuses.
3.3.Hageja väited tee konstruktsiooni, teeäärte nõrkuse, võimaliku vee sissetungi, jäätumise, operatiivsõidukite manööverdamise või tehnovõrkude võimaliku kahjustamise kohta on oletuslikud. Need väited ei tõenda konkreetset rikkumist ega kahju tekkimist.
3.4.Reaalservituut kui piiratud asjaõigus kuulub iseenesest VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud omandiga sarnanevate õiguste hulka. Sellest aga ei järeldu, et valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vahelises suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudeid tuleks üldjuhul lahendada kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS 53. peatüki) järgi. Kui väidetava kahju on tekitanud teeniva kinnisasja omanik, kahjustades näiteks juurdepääsuteed, mille kasutamiseks on valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud servituut, siis on üldjuhul tegu servituudiga kaasnevast võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega ning sellest tekkinud kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada VÕS § 115 lg 1 alusel. Sellisel juhul kohaldub analoogia korras VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt ka RKTKo 3-2-1-181-15, p 24; RKTKo 3-2-1-113-16, p 28; RKTKo 3-2-1-129-13, p 21; RKTKo 3-2-1-51-11, p 19). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud tõendeid igakülgselt ja kogumis. Hageja on fotode, joonise ja kirjeldustega võimalikult täpselt tõendanud kahju tekkimist teeja haljasalale ning seeläbi lepingu rikkumist. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kahju olemasolu ja selle suurust. Muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel saab kohus otsustada kahju suuruse diskretsiooniõiguse alusel ise.
4.2.Kui maakohus leidis, et hageja ei ole piisavalt tõendeid esitanud selle kohta, millal ja kuidas servituudi rikkumine toimus, oleks kohus pidanud täitma selgitamiskohustust ning juhtima sellele hageja tähelepanu. Maakohus seda ei teinud, rikkudes seeläbi selgitamiskohustust. Samuti ei ole maakohus kaalunud võimalust tõendamiskoormis ümber pöörata. Tõendatavad asjaolud on kostja kontrolli all ning kostja ei ole tõendanud, et kahju võis tekkida alternatiivsel põhjusel.
4.3.Hageja palub apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid vastu võtta, kuna nende esitamine maakohtus ei olnud kohtupoolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu võimalik ning need tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Maakohus on hinnanud hageja tõendeid eraldiseisvalt ning jõudnud seeläbi ebaõigele järeldusele, et kostja rikkumine ei ole tõendatud. Samuti ei teinud maakohus hagejale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid, rikkudes sellega selgitamiskohustust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt
2-25-13026 arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praegusel juhul on tsiviilasja hinnaks 514,60 eurot, hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11). Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.1.Maakohus on tuvastanud, et hagejale kuuluvatele kinnistutele on seatud kostja kinnistu kasuks teeservituut. Hageja heidab kostjale ette lepingus või seaduses sätestatud servituudi kasutamise tingimuste rikkumist. Hageja väitel põhjustas kostja rikkumine talle kahju. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tõendite hindamise, väites, et maakohus ei ole tõendeid hinnanud igakülgselt ja kogumis. Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus on
2-25-13026 hinnanud tõendeid kogumis ja kujundanud nende põhjal siseveendumuse, et kostja rikkumine ja kahju tekkimine ei ole tõendatud.
10.2.Hageja väitel on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, jättes pööramata hageja tähelepanu vajadusele esitada tõendeid asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kolleegiumi hinnangul on hageja etteheide alusetu. Kostja on juba 06.10.2025 hagivastuses vaidlustanud hageja väited rikkumise ja kahju tekitamise kohta. Seega pidi hageja oma väiteid tõendama. Kohtu selgitamiskohustus sõltub muu hulgas sellest, kas poolt esindab menetluses vandeadvokaat. Kui poolt esindab vandeadvokaat, eeldatakse professionaalselt esindajalt arusaamist menetlusõiguslikest reeglitest. Kuna kostja on vaidlustanud hageja väited rikkumise ja kahju tekkimise kohta, pidi hagejale tema lepingulise esindaja kaudu olema selge, et tal tuleb esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks. Maakohtul puudus alus tõendamiskoormise ümberpööramiseks, kuna hagejal oli võimalik esitada tõendeid kostja rikkumise kohta. Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul alus määrata kahju suurus kohtu diskretsiooni alusel (TsMS § 233 lg 1, § 127 lg 6). Vaidluse asjaolusid arvestades on võimalik kahju suurus tõendite abil kindlaks teha ja selle tuvastamine ei ole raskendatud. Hagejal oli võimalus tõendada nii kahju tekkimist kui ka selle suurust.
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse. Seega vaidlustab hageja maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, on hagejal õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastavasisuline avaldus.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.