Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.A. (avaldaja, võlgnik) esitas 20. aprillil 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
Tartu Maakohus rahuldas 29. juuni 2026 määrusega võlgniku avalduse, kuulutas välja võlgniku pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus nimetas võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Maksejõuetuse avalduse menetluses tegutses Ly Müürsoo võlgniku usaldusisikuna.
2.Võlgnik esitas 29. juunil 2026 taotluse pankrotihalduri vabastamiseks ja uue halduri nimetamiseks. Taotluse kohaselt on haldur väljunud oma pädevuse piiridest. Haldur nimetas kohtuistungil võlgnikku „ebastabiilseks“ ning seadis kahtluse alla võlgniku suutlikkuse töötada autojuhina. Halduril puudub meditsiiniline või psühholoogiline eriharidus, mis lubaks tal selliseid hinnanguid anda. Võlgniku ja pankrotihalduri suhtluse algus kujunes konarlikuks vahejuhtumi tõttu, mille eest võlgnik enne kohtuistungit pankrotihaldurilt vabandust palus. Võlgnik ärritus olukorra tõttu, mis tekkis, kui pankrotihaldur ootamatult pangakontole täieliku piirangu pani ning võlgnikul polnud võimalik bussipiletit osta, et linna teisest otsast lastega koju sõita. Võlgnikul on maksejõuetusavalduses kirjas, et tal on vaimse tervisega probleeme ning ta käib psühhiaatri vastuvõtul, seega pidi haldur võlgniku tervislikust seisundist olema teadlik, ent ometi ironiseeris tema tervisliku seisundi üle. Samuti on pankrotihaldur eravestluses halvustanud võlgniku abikaasat ning ka tema ametialased pädevused kahtluse alla seadnud.
3.Pankrotihaldur palus jätta taotluse rahuldamata. Halduri põhikohustused ja õigused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) §-s 55. Võlgnik ei ole oma taotluses osundanud mitte ühelegi PankrS §-s 55 loetletud halduri kohustusele, mida pankrotihaldur ei ole täitnud. Haldur vabandas istungil oma sõnakasutuse pärast ja tundis huvi, kas võlgnik on oma tööandjat psühhiaatrilistest häiretest informeerinud. Selline mõtte- ja sõnavahetus toimus enne pankroti väljakuulutamist, see ei ole toimunud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja Ly Müürsoo pankrotihalduriks nimetamist. Seega ei saa selline mõtte- ja sõnavahetus olla aluseks pankrotihalduri vabastamiseks. Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus (PankrS § 56 lg 2). Pankrotiseadus ei sätesta, et halduril peab olema võlgniku usaldus. Halduri vabastamiseks ei anna alust võlgniku subjektiivne hinnang halduri ülesannete täitmisele, sh usalduse puudumisele, halduri kohustuste täitmist tuleb alati hinnata objektiivselt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata ja pankrotihalduri vabastamata. Maakohus märkis viitega PankrS § 68 lg-le 2, et kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või maksejõuetuse teenistuse taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Võlgniku taotluse kohaselt on võlgniku põhiline etteheide haldurile, et haldur kasutas võlgniku suhtes 29. juuni 2026 ärakuulamisel sõna „ebastabiilne“. Õige on halduri tähelepanek, et ärakuulamine toimus enne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja halduri nimetamist. Pankrotihaldurile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmisena on käsitletav ka halduri poolt usaldusisiku ülesannete täitmine füüsilise isiku pankrotimenetluses. Usaldusisiku (ka juhul, kui neid ülesandeid täidab haldur) põhilisteks
ülesanneteks on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ja asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest (FIMS § 53 lg 1). Pankrotihalduri ülesanneteks usaldusisikuna on ka võlgniku nõustamine. Võlgniku taotlusest ei nähtu, et haldur oleks viidatud kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole põhjendanud enda väidet, kuidas on haldur võlgniku pankrotimenetlust kahjustanud. Halduri vabastamiseks ei anna alust võlgniku subjektiivne hinnang halduri ülesannete täitmisele, sh subjektiivne hinnang suhtlusele ja võimalikule usalduse puudumisele, halduri kohustuste täitmist tuleb alati hinnata objektiivselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul maakohtu määrus tühistada, vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo ja nimetada uus pankrotihaldur. Võlgnik leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, täpsemalt TsMS § 5 lg 2 (poolte võrdsuse põhimõte) ning TsMS § 477 lg 4 (menetlusosalise ärakuulamise õigus). Kohus tegi määruse, tuginedes pankrotihalduri seisukohtadele, jättes need aga vastavalt TsMS § 310 lg 1 nõuetele võlgnikule edastamata. Võlgnik jäi ilma halduri seisukohtadele vastu vaidlemise õigusest. Kohus määras Ly Müürsoo võlgniku usaldusisikuks juba enne pankroti väljakuulutamist, seega on ta olnud menetlusega seotud algusest peale ning ei saa väita, et solvangud ja teravused on menetluse välised. Usaldusisikule kehtib sama hea kutsetava nagu pankrotihaldurile. Väide, et Ly Müürsoo vabandas istungil oma sõnakasutuse pärast, ei vasta tõele, seda tõestab kohtuistungi protokoll. Võlgnik vaidlustab ka maakohtu seisukoha, et pankrotihaldur pole rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Pärast 30. juuli 2026 kohtumäärust pole haldur võlgnikule kättesaadav olnud. Võlgnik on püüdnud haldurile helistada, kuid rääkida pole saanud. Abikaasa helistas oma telefonilt, siis haldur vastas, kuid kui teada sai, mis teemal kõne on, siis ütles, et tema ei tea, kas abikaasa ikka on see isik, kes ta väidab olevat ja tema ei räägi kolmanda isikuga võlgniku menetluse teemal, soovib kõiki küsimusi kirjalikult ja siis on vastamise aeg 30 päeva ning pani telefoni kinni. Võlgnik on haldurile saatnud e-kirju ja soovinud selgitusi arestitava summa kujunemise osas, kuid nendele kirjadele pole vastuseid tulnud. Sellise käitumisega on pankrotihaldur rikkunud pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava § 11 lg 4 (õiguste ja huvide tagamine) ja § 12 lg 1 ja lg 3 (selgitamiskohustus). 29. juuni 2026 istungi protokoll tõendab halduri üleolevat ja iroonilist suhtumist võlgnikusse. Pankrotihaldur pöördus otse võlgniku tööandja poole ja soovis teada, miks pole võlgniku töötasu laekunud, palus muuta arvelduskontot, kuhu palk kanda, ning lisas kirjale ka pankroti väljakuulutamise määruse. Ometi oli 29. juuni 2026 istungil juttu, et tööandja ei tea pankrotimenetlusest ega psüühilistest probleemidest just seetõttu, et võlgnik üldse tööle saaks (tööandjad ei soovi arestimisaktide ja kohtutäituritega asjaajamist). Haldur tegutseb võlgniku selja taga eesmärgiga võlgnikku tööandja ees mustata. See näitab selgelt, et võlgniku ja pankrotihaldur Ly Müürsoo koostöö on mõlemapoolselt raskendatud ja soovimatu.
6.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu määrus muutmata. Pankrotihaldur leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik, ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Pankrotihaldur tegutses enne võlgniku pankroti väljakuulutamist menetluses usaldusisikuna, kuid sellel perioodil ei olnud võlgnikul vastuväiteid tema tegevusele. Ka 29. juuni 2026 ärakuulamisel ei esitanud võlgnik ühtegi pretensiooni Ly Müürsoo kui usaldusisiku tööle.
Võlgnik ei ole oma 29. juuni 2026 kaebuses/taotluses ega määruskaebuses osutanud ühelegi PankrS §-s 55 loetletud halduri kohustusele, mida pankrotihaldur ei ole täitnud või oleks rikkunud. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule, et tema töö ei seisne üksnes telefonikõnedele vastamises, vaid haldur viibib ka kohtuistungitel ja võlausaldajate üldkoosolekutel ning täidab muid tööülesandeid väljaspool bürood. Et vältida konfliktsituatsioone, palus pankrotihaldur võlgnikul esitada oma küsimused e-posti teel ja haldur vastab neile esimesel võimalusel (mitte 30 päeva jooksul, nagu väidab võlgnik oma määruskaebuses). Pankrotihaldur esitab kohtule kuvatõmmised oma sõnumist võlgnikule ja võlgniku vastused. Vastustest nähtub, et võlgnik soovib halduriga manipuleerida. Ta seab haldurile suhtlemisel tingimusi, mille täitmisel lubab kaebuse tagasi võtta.
7.Maakohus edastas 18. septembril 2026 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus, millega maakohus jättis võlgniku taotluse pankrotihalduri vabastamiseks rahuldamata, tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebemenetluse kulud ringkonnakohtus tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
9.Nii võlgnik kui ka pankrotihaldur on esitanud määruskaebemenetluses uusi tõendeid: võlgnik on esitanud A.A. ja tema abikaasa telefoninumbrite kõnelogid pankrotihaldurile tehtud kõnede kohta ning pankrotihaldur on esitanud võlgnikuga vahetatud sõnumite kuvatõmmised. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebusele lisada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohased määruskaebuses esitatud suhtluskonflikti puudutavate etteheidete hindamiseks, ja võtab need asja juurde.
10.Võlgnikul on õigus taotleda kohtult halduri vabastamist neil juhtudel, kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt. Samuti vabastab kohus halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda (PankrS § 68 lg 2). Praegusel juhul ei ole vaidluse all see, et Ly Müürsoo vastab PankrS §-des 56 ja 57 sätestatud haldurina tegutsemise nõuetele. Võlgnik taotles maakohtult halduri vabastamist eelkõige seetõttu, et haldur (tegutsedes veel usaldusisikuna) hindas teda maakohtus toimunud ärakuulamisel „ebastabiilseks“ ning seadis kahtluse alla võlgniku suutlikkuse töötada autojuhina, milliste hinnangute andmiseks usaldusisikul pädevus puudub. Võlgnik leidis, et need väited takistavad võlgnikul autojuhina töötamist ja välistavad asjaliku koostöö võlgniku ja halduri vahel. Määruskaebuses hindas võlgnik kirjeldatud käitumist üleolevaks ja irooniliseks, lisaks heitis võlgnik haldurile täiendavalt ette pärast pankroti väljakuulutamist võlgnikuga suhtlemisest keeldumist.
11.Kuivõrd 29. juuni 2026 taotluse etteheited haldurile puudutasid üksnes pankrotimääruse tegemise eelset perioodi (maksejõuetusavalduse menetlemise aega), mil haldur tegutses võlgniku usaldusisikuna, hindas maakohus halduri kohustuste võimalikku rikkumist üksnes FIMS § 53 lg 1 alusel. Viidatud õigusnorm sätestab usaldusisiku kohustused füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi ja lisab, et usaldusisiku kohustused maksejõuetusavalduse menetlemisel on sätestatud ka FIMS § 53 lg-s 2, mille p 3 kohaselt peab usaldusisik täitma võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemisel ka ajutise halduri kohustusi. Ajutise halduri kohustused on sätestatud PankrS §-s 22 ja seetõttu laieneb usaldusisikule maksejõuetuse avalduse menetluses ka PankrS § 55 lg-s 2 sätestatud hoolsuskohustus. Sama sisuga on ka FIMS § 53 lg 5, mille kohaselt peab usaldusisik täitma oma
ülesandeid korralikule ja menetlusosaliste huve.
ausale
usaldusisikule
omase hoolega
ning arvestama
kõigi
12.Ringkonnakohus selgitab, et nii PankrS § 55 lg 2 kui ka FIMS § 53 lg 5 sätestavad halduri ja usaldusisiku hoolsuskohustuse objektiivse standardi, mis peab andma vastuse küsimusele, kuidas usaldusisik ja haldur peavad oma kohustusi täitma ja kas täitmine on nõuetekohane. Haldur ja usaldusisik peavad suutma tegutseda ja olema hoolsad üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Halduri nõutava hoolsusstandardi saab sisustada mh hea kutsetava kaudu. Praegusel juhul kohaldub Ly Müürsoole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kehtestatud Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava. Hea kutsetava nõuete järgimine on kohustuslik kõikidele kutsekogu liikmetele (hea kutsetava § 2 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et pankrotihaldur peab heast kutsetavast lähtuma ka siis, kui ta tegutseb usaldusisikuna.
13.Ringkonnakohus märgib, et halduri ebakohane suhtlusstiil menetlusosalistega, sh võlgnikuga, võib iseenesest olla käsitletav pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustuste rikkumisena. Hea tava sätestab, et haldur täidab oma kohustusi ausalt ja väärikalt, säilitades oma töös rahu, väljapeetuse, viisakuse ja korrektsuse (hea tava § 7 lg 1). Haldur peab suhtlema menetlusosalistega viisakalt, kannatlikult ja ilma üleoleva suhtumiseta (hea tava § 12 lg 1). Haldur hoidub menetlusosalistega suhtlemisel mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvatest kommentaaridest ja märkustest, isiklike hinnangute andmisest ning väldib ebasündsate sõnade ja väljendite kasutamist. Kutsekogu liige kohtleb menetlusosalist tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata (hea tava § 12 lg 3). Kui haldur neid reegleid rikub, võib teda pidada oma kohustusi rikkunuks PankrS § 68 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus on tutvunud 26. juuni 2026 ärakuulamise protokolliga, võlgniku taotlusega haldur vabastada ja halduri selgitustega maakohtule ning nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei anna halduri vabastamise taotluse aluseks olevad asjaolud alust halduri vabastamiseks. Võlgnik taotles halduri vabastamist tema nimetamisega samal päeval, samas ei esitanud ärakuulamisel kohtule halduri nimetamise osas vastuväiteid. Halduri avaldused ja küsimused 29. juuni 2026 ärakuulamisel ei olnud võlgniku suhtes ebasündsad ja inimväärikust alandavad, vaid piirdusid asjaoludega, mis on pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses olulised. Kuigi haldur ei vabandanud oma sõnakasutuse osas, mis võlgnikule ei meeldinud, võttis ta võlgniku arvamuse teadmiseks. Maksejõuetusmenetlustes on oluline asjaolu ka võlgniku töövõime ja tervis, kuivõrd kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus (FIMS § 47 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes võlgniku enda subjektiivne hinnang ei ole piisav alus tuvastada halduri kohustuste rikkumine PankrS § 68 lg 2 järgi.
14.Halduri vabastamiseks ei anna alust ka hilisem halduri ja võlgniku suhtluskonflikt, sealhulgas võlgniku etteheide, et haldur ei vastanud võlgniku telefonikõnedele. Ringkonnakohus möönab, et füüsilise isiku pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ei pruugi halduri nõustamiskohustust arvestades olla võlgnikule piisav üksnes kirjalik suhtlus halduriga ja haldur peab tagama võlgnikule ka suulise suhtluse võimaluse. Seejuures ei ole asjakohane halduri selgitus vastuses määruskaebusele, et ta peab täitma ka muid tööülesandeid. Ringkonnakohus viitab siinjuures Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate heale kutsetavale, mille § 11 lg 3 järgi suhtub kutsekogu liige tema poolt läbiviidavatesse menetlustesse võrdse tähelepanuga sõltumata menetluse tähtsusest. Pankrotihaldur peab pakkuma võlgniku soovi korral võlgnikule halduriga suulise suhtlemise võimaluse ja seda aega saab ette planeerida. Kui võlgnik ei ole rahul halduri soovitusega suhelda üksnes kirjalikult, on võlgnikul õigus esitada selles osas kaebus halduri tegevuse peale kohtule, võlausaldajate üldkoosolekule või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (PankrS § 67). Kuna võlgnik ei ole kasutanud seaduses ette nähtud
võimalusi halduri tegevuse vaidlustamiseks, ei anna kirjeldatud suhtluskonflikt praeguses menetlusstaadiumis alust halduri vabastamiseks. Halduri kohustuste pankrotimenetlusest.
rikkumiseks
ei
ole
ka
võlgniku
tööandja
teavitamine
võlgniku
15.Määruskaebuse etteheide, et maakohus lahendas võlgniku taotluse halduri vabastamiseks enne halduri seisukoha võlgnikule edastamist, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi võlgnikul peab olema võimalus talle ebasoodsate seisukohtade ja tõendite kohta arvamust avaldada, on võlgnik saanud halduri vastuväidetele vastata määruskaebuses ning ringkonnakohus on nende võlgniku seisukohtadega määruskaebemenetluses arvestanud.
16.Määruskaebemenetlusega seotud kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda (PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 koosmõjus).
17.Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (PankrS § 5 lg 2 ja § 68 lg 4 koosmõjus). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.