Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba W.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik W.J (PPA andmetel sündinud xx.xx.xxxx, Etioopia kodanik), esindaja PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Liina Laanpere Alaealise seaduslik esindaja Kaja Ling
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 04.10.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba W.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks alates 04.10.2026, s.o kuni 04.02.2027 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse amhaari keelde masintõlke abil.
02.10.2026 kell 14.45 sai politsei teate, et Tallinnas Akadeemia tee 7 juures Tallinna Tehnikaülikooli õppehoonete lähedal metsas on märgatud liikumas tumedanahalisi isikuid. Metsa alalt leiti kokku 14 Eestis ebaseaduslikult viibivat isikut, kellel puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kontrollimise ajal isikut tõendav dokument.
2.W.J peeti 02.10.2026 kell 15.50 kinni VSS § 613 ning VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 2 p-de 1–3 alusel.
3-26-3149
3.Isik avaldas 03.10.2026 taustakontrolli käigus soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning peeti 03.10.2026 kell 17.30 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 6 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei olnud PPA taotluse esitamise ajaks registreeritud.
4.PPA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba W.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 6 8 p-dega 3 ja 6. Isiku Läti Vabariigile üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklile 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on enda ütluste kohaselt Etioopia kodanik, sündinud xx.xx.xxxx, ning sündinud Eritreas. Tema emakeel on amhara keel ja teisi keeli ta ei valda. Isikusamasus tuvastati isiku enda ütluste ja isiku tuvastamise akti alusel; isikut tõendavat dokumenti tal ei ole. Isiku puhul on märgitud haavatavus ja erivajadused ning tervisekontrolli ei olnud taotluse esitamise ajaks tehtud. Isik on avaldanud soovi saada tasuta õigusabi.
4.2.Isiku reisiteekond oli Etioopia – Araabia Ühendemiraadid – Valgevene – Läti – Leedu – Läti – Eesti. Isik sisenes Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA käsitab Lätit võimaliku vastutava liikmesriigina ja teeb vajaduse korral Lätile tagasivõtutaotluse. Kui Läti nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema suhtes esineb põgenemise oht.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ning VSS § 6 8 p-de 3 ja 6 alusel. Isik ei ole esitanud isikut ega kodakondsust tõendavat dokumenti ning tema selgitustes on PPA hinnangul vastuolusid. Isik selgitas, et sündis Eritreas, kolis pärast isa surma koos emaga Etioopiasse, kasvas hiljem kasuisa juures ning elas umbes viis aastat tänaval. Tal oli Etioopia pass, millega ta reisis Araabia Ühendemiraatide kaudu Valgevenesse, kuid tema sõnul võtsid Valgevene ametiasutused passi ära ja hävitasid selle. Valgevenest liikus isik Lätti, sealt Leetu, tagasi Lätti ning seejärel Eestisse. Tema väitel korraldas teekonda Somaalias viibiv endine tööandja, kes tasus vahendajale üle ühe miljoni Etioopia birri ehk ligikaudu 5500 eurot. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset enne Eestis kinnipidamist. PPA hinnangul võib isik vabaduses hoiduda menetlusest ja võimalikust Lätile üleandmisest ning muutuda ametiasutustele kättesaamatuks.
4.5.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Rahvusvahelise kaitse menetlus on algstaadiumis ning isiku esitatud väiteid ja andmeid tuleb menetluse käigus kontrollida. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 04.10.2026 kohtuistungil.
6.W.J selgitas kohtuistungil oma reisiteekonda, Eestisse saabumise asjaolusid, rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi ja vanusega seotud asjaolusid. Ta selgitas, et tema sünniaasta on Etioopia kalendri järgi 2009, mis vastab Euroopa kalendris i aastale 2001. Isik kinnitas, et Etioopia seaduste järgi on ta täisealine.
7.Isiku esindaja nõutus, et isikut saab pidada täisealiseks, kuid isik ei ole esitanud vanuse kohta tahtlikult valeandmeid, sest segadus tekkis kalendrite erinevuse tõttu. Esindaja selgitas kohtuistungil oma seisukohti PPA taotluse kohta. Esindaja leiab, et taotluse rahuldamiseks ei
3-26-3149 ole alust, puudub põgenemisoht ja PPA ei ole selgitanud, miks ta kahtleb isiku poolt esitatud andmetes. Alternatiivselt tuleks lühendada taotletud kinnipidamise tähtaega.
8.Alaealise seaduslik esindaja nõustus, et isik on tegelikult täisealine ja istung jätkus ilma seadusliku esindajata.
9.Seoses sellega, et isik osutus täisealiseks muutis PPA esialgselt taotlust ja taotles isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldas 04.10.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
11.Kohus nõustub, et isik on täisealine.
12.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui nende asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik taotleja isiklik osalemine või tema kättesaadavus PPA-le.
13.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Art 44 lg 3 järgi peab kinnipidamine olema võimalikult lühike ega tohi ületada aega, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks läbiviimiseks kuni üleandmiseni.
14.Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale esimesena Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata.
15.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib sõnaselgelt olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud.
16.Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel.
17.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
3-26-3149
18.Siinses asjas nähtub võimalik põgenemisoht PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest. Isik liikus Etioopiast Araabia Ühendemiraatide kaudu Valgevenesse, sealt Lätti, Leetu, tagasi Lätti ning seejärel Eestisse. Tema selgituste kohaselt võtsid Valgevene ametiasutused temalt Etioopia passi ära ja hävitasid selle ning teekonda korraldas Somaalias viibiv endine tööandja, kes tasus vahendajale üle ühe miljoni Etioopia birri ehk ligikaudu 5500 eurot. Isik ei pöördunud enne Eestis kinnipidamist rahvusvahelise kaitse saamiseks ametivõimude poole. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast kinnipidamist ei tõenda iseenesest põgenemisohtu, kuid koos mitut riiki hõlmanud teekonna, kõrvaliste isikute abi kasutamise, isikut tõendava dokumendi puudumise ja ametivõimude poole pöördumata jätmisega toetab see järeldust, et vabaduses ei oleks isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ega võimalikuks Lätile üleandmiseks piisavalt tagatud. Samalaadseid asjaolusid on põgenemisohu tuvastamisel pidanud määravaks Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p-d 17–18) ning 01.10.2026 määrustes nr 3-26-2725 (p 9) ja nr 3-26-2742 (p 9).
19.VRKS § 66 lg-te 2–4 kohaselt võib halduskohus anda rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks loa kuni neljaks kuuks.
20.Kohus peab neljakuulist piirtähtaega käesolevas asjas proportsionaalseks. Tegemist on isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algstaadiumis ning PPA-l tuleb taotlus vastu võtta, korraldada isiklikud vestlused, kontrollida isiku identiteedi, vanuse, kodakondsuse, reisiteekonna ja taotluse aluseks olevate asjaolude kohta esitatud väiteid ning samal ajal viia viivitamata läbi vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise ja võimaliku üleandmise menetlus. PPA taotluses on märgitud isiku haavatavus ja erivajadused ning tervisekontrolli ei olnud taotluse esitamise ajaks tehtud. Kinnipidamiskeskuses tuleb isikule tagada meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. Menetluse praeguses staadiumis ei ole alust eeldada PPA põhjendamatut viivitust ega kindlalt järeldada, et vajalikud toimingud lõpevad oluliselt varem. Ringkonnakohus on samadel kaalutlustel pidanud neljakuulise piirtähtaja kasutamist lubatavaks esmakordse kinnipidamise ja algstaadiumis menetluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2026 määrus nr 3-26-2725, p 12; 01.10.2026 määrus nr 3-26-2742, p 13; 30.09.2026 määrus nr 326-2198, p-d 22 ja 24). Neljakuulist tähtaega arvestatakse 04.10.2026 toimunud kohtuistungist, mistõttu lõpeb tähtaeg 04.02.2027 (kaasa arvatud).
21.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud nimetatud alternatiivseid meetmeid käesolevas olukorras. Isikul puuduvad Eestis püsivad sidemed ja kindel elukoht. Isik on liikunud Etioopiast Araabia Ühendemiraatide ja Valgevene kaudu Lätti, sealt Leetu, tagasi Lätti ning seejärel Eestisse, kasutanud Euroopasse jõudmiseks kõrvaliste isikute abi ja tal puudub isikut tõendav dokument. Kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tema kättesaadavust. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki praegu võimalik saavutada. Samalaadsetel kaalutlustel on alternatiivsete meetmete ebapiisavust käsitlenud Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p 21), 01.10.2026 määruses nr 3-262725 (p 9) ja nr 3-26-2742 (p 9).
22.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve
3-26-3149 esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
23.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.