Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.09.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-6764
Tsiviilasi
P L, J R, R P, J Mi ja E Ai hagi Eesti Punane Rist vastu Eesti Punase Risti juhatuse 10.03.2026 otsuse tühiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: P L (isikukood xxxx) Hageja II: J R (isikukood xxxx) Hageja III: R P (isikukood xxxx) Hageja IV: J M (isikukood xxxx) Hageja V: E A (isikukood xxxx) Hagejate lepinguline Leon Glikman
esindaja
vandeadvokaat
Kostja: Eesti Punane Rist 80064706), seaduslik esindaja A K
(registrikood
Rahuldada P L, J R, R P, J M ja E Ai hagi Eesti Punase Risti vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
Tuvastada kostja Eesti Punane Rist juhatuse 10.03.2026 otsuse tühisus.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Määrata menetluskulud kostja Eesti Punase Risti kanda.
Mõista kostjalt Eesti Punane Rist hageja J M kasuks välja menetluskulude hüvitis 2864 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Harju Maakohus menetleb P L (hageja I), J R (hageja II), R P (hageja III), J M (hageja IV) ja E Ai (hageja V) hagi Eesti Punane Rist (kostja) vastu Eesti Punase Risti juhatuse 10.03.2026 otsuse tühiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagis paluvad hagejad tuvastada kostja 10.03.2026 juhatuse otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada kostja 10.03.2026 juhatuse otsus kehtetuks.
Hagiavalduse kohaselt toimus 10.03.2026 juhatuse koosolek. Juhatus võttis koosolekul vastu otsuse, millega hagejad arvati kostja liikmeskonnast välja (dtl 23-25).
Kostja esitas 12.08.2026 hagi õigeksvõtu avalduse (dtl 468-471). Avalduse kohaselt võtab kostja hagejate hagi täielikult, tingimusteta ja selgesõnaliselt õigeks. Kostja ei vaidle hagejate nõudele vastu, ei esita hagejate vastu vastuväiteid ning ei sea õigeksvõttu sõltuvusse ühestki tingimusest, kompromissist, vastunõudest ega muust kokkuleppest. Kostja palub kohtul teha asjas lahend hagi õigeksvõtu alusel. Kostja palub menetluskulude jaotus lahendada vastavalt seadusele.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb õigeksvõtmisel põhineva otsusega rahuldada.
Kohus selgitab, et hageja nõue lahendatakse hagimenetluses. Hagimenetluses on kostjal õigus enda menetlusõigusi käsutada, sealjuures hagi õigeks võtta. Kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lõike 1 kohaselt hagi. TsMS § 444 lõike 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
Kostja on võtnud hagi õigeks. Kohus on hagimenetluses hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
2 (5)
Kohus on täiendavalt kontrollinud kostja esindaja esindusõigust (dtl 441-443). Kohus on seisukohal, et A K võib kostjat ainuisikuliselt esindada. Kostja põhikirja punkti 30.1 järgi esindab peasekretär kostjat ainuisikuliselt ning teised juhatuse liikmed esindavad kostjat vähemalt kahekesi (p 30.1; dtl 99). Kohus loeb kostja volikogu 10.04.2026 koosoleku protokolliga tõendatuks, et peasekretär A P ja juhatuse liige K B on kostja juhatusest tagasi kutsutud (p-d 1 ja 2; dtl 451-452). Samuti loeb kohus kostja volikogu 10.04.2026 koosoleku protokolliga tõendatuks, et A K määrati peasekretäri kohusetäitjaks, kellel on õigus kostjat kõigis õigustoimingutes üksinda esindada (p 3; dtl 452). Seega võib kostjat kõikide tehingute tegemisel esindada A K üksi. Isegi kui isiku valimine on vaidlustatud ja teda ei ole registrisse kantud, saab teda TsMS § 218 lõike 3 teise lause ja TsÜS § 34 lõike 1 järgi lugeda juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 38 lõike 2 teise lause järgi saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Otsus, millega A K valiti kostja seaduslikuks esindajaks, loetakse kehtivaks kuni jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud selle otsuse tühisus või see otsus on tunnistatud kehtetuks (RKTKm 07.06.2017, 3-2-1-42-17, p 19). Samuti ei ole kohus mõnes teises tsiviilasjas tema esindusõigust vaidluse ajaks piiranud ja vastavat märget ei ole registrisse tehtud.
Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 12.08.2026 menetlusdokumendis hagi õigeks võtnud, tuleb hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lõike 1 kohaselt. Kohus tuvastab, et kostja juhatuse 10.03.2026 otsus, millega arvati hagejad kostja liikmeskonnast välja, on tühine.
Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 punkti 1 alusel.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.
Kohus rahuldab hageja hagiavalduse. Kohus määrab TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtule pole teada mistahes TsMS § 162 lõikes 4 nimetatud asjaolu, millest lähtuvalt võiks olla põhjendatud kulude jaotuse üldreeglist kõrvale kalduda. Samuti pole kostja väitnud, et menetluskulude jaotamisel tuleks kohaldada TsMS § 168 lõiget 6, sest kostja ei ole andnud oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust, ega pole vastavatele asjaoludele tuginenud.
Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki 5. jao erisusi.
Hagejad esitasid 27.08.2026 täpsustatud menetluskulude nimekirja (dtl 519-523). Hagejad on palunud määrata hagejate menetluskulude suuruseks 1330 eurot riigilõivuna ja 2769 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja kuluna. Hagejad paluvad kostjalt menetluskulu välja mõista hageja IV kasuks.
3 (5)
Kohus toimetas hagejate menetluskulude nimekirja kostja esindajale kättetoimetamisportaali kaudu kätte 28.08.2026. Kohus oli 24.08.2026 määranud kostjale soovi korral menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks tähtaja kolm päeva alates hagejate menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest (dtl 513). Kostja tähtaegselt seisukohta ei esitanud.
Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna ehk esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri ei ole põhjendatud rangelt tsiviilasja hinnaga siduda. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p-d 17 ja 19).
TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).
Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul hagejatele osutatud õigusteenuse tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks ning keskmisest vandeadvokaadi tunnitasust madalamaks.
Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hagejate esindamiseks vajalike menetlustoimingute ajakulu 21 tundi ja 18 minutit. Kohus ei saa seda tervikuna põhjendatuks lugeda. Menetluskulude nimekirja järgi on 12.06.2026 toiminguna välja toodud kuriteokaebuse koostamine, mille ajakulu oli 2 tundi ja 30 minutit (dtl 521-522). Seda toimingut ei saa pidada käesolevas tsiviilasjas vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks kulunud aja 18 tundi ja 48 minutit põhjendatuks ja vajalikuks ning kokkuvõttes on põhjendatud ja vajalik kulu lepingulisele esindajale 2444 eurot (130 eurot/tund x 18 tundi ja 48 minutit) ilma käibemaksuta, arvestades esindaja kulude suurust tervikuna.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1330 eurot. Hagejad on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 980 eurot ning hagi tagamise avalduselt 350 eurot. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi hinnaks on 3500 eurot, mille esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 59 lõike 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik TsMS § 174 lõike 1 mõttes, sest hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata. 4 (5)
Hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejatel õigus esitada vastavasisuline taotlus.
Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejatele menetluskulud summas 2864 eurot (420 + 2444) ilma käibemaksuta.
Hagejad on palunud kostjalt menetluskulu välja mõista hageja IV kasuks, sest nii riigilõivu kui ka lepingulise esindaja kulu on kandnud vaid hageja IV.
Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.