7.oktoobril 2026 Tartus, kirjalikult vormistatud 8. oktoobril
Kohtunik
Kadri Vool
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Bangladeshi kodaniku X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Mark Pilin ja Gerli Konsap Puudutatud isik X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 7. oktoobri 2026 kinnisel kohtuistungil
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada X (sündinud y) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
3.Määruse avaldamise korral asendada tähemärkidega puudutatud isiku nimi ja sünniaeg.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Bangladeshi kodaniku X 6. oktoobril 2026 kell 01.23 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 6 alusel. Isik esitas 6. oktoobril 2026 kell 10.30 taustakontrolli käigus soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel.
2.PPA esitas 7. oktoobril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
Isik peeti 6. oktoobril 2026 kinni sõidukis, millega ta oli toimetatud Eestisse ebaseaduslikult Läti Vabariigist. Tal puudusid reisimiseks ja Eestis viibimiseks nõutavad dokumendid. PPA hinnangul esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 1, 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused: isiku ja
kodakondsuse tuvastamine või kontrollimine, rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine põgenemisohu korral ning tema üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. PPA tugines põgenemisohu põhjendamisel VSS § 68 p-dele 3 ja 6.
2.2.PPA selgitas, et taustakontrolli käigus muutis isik enda isikuandmeid. Varasemalt väitis isik oma sünniajaks 1. jaanuar 2008, kuid taustakontrolli ajal muutis enda sünniajaks 1. jaanuar 2004.
2.3.PPA märkis, et isik on tuvastatud üksnes tema enda ütlustel ning neid ei olnud päringutega kinnitatud. PPA-l ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul veenduda isikusamasuses ega isikuandmete õigsuses. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Bangladeshi ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.4.Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 tähenduses põgenemise oht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja varasemast käitumisest, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isiku selgituste kohaselt maksis ta erinevatele smuugeldajatele kokku 9000 või 10 000 eurot. Isiku selgituste kohaselt lendas ta lennukiga Bangladeshist Dubaisse, sealt lennukiga edasi Valgevenesse. Seal viibis ta turismiviisa alusel. Valgevenesse jõudis ta 2026. aasta maikuus ning töötas seal umbes 6 kuud ehitusel. Kuna Valgevenes olid palgad väikesed, otsustas ta tulla Euroopasse. Läti ja Valgevene vahelise piiri ületas ta läbi tunneli koos teiste autos viibijatega.
2.5.Isiku sõnul võeti Valgevenes ära tema dokumendid, mobiiltelefon ja raha. Lätti saabudes ei pöördunud isik seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole ega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soov tekkis alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud.
2.6.Isiku selgitused Eestisse jõudmise asjaolude kohta viitavad sellele, et tegevus oli ette planeeritud: dokument jäeti Valgevenesse, kasutati kõrvaliste isikute abi. Ka see asjaolu toetab järeldust, et isik on oma eesmärgi saavutamiseks valmis kasutama ebaseaduslikke võimalusi ning tegutsema väljaspool seaduslikult ettenähtud menetlusi.
2.7.Isiku eesmärk on olnud jõuda Euroopasse, tema varasem käitumine näitab, et ta on selle eesmärgi saavutamiseks olnud valmis liikuma ebaseaduslikult läbi Euroopa Liidu liikmesriikide. Isiku käitumine annab alust prognoosida, et juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Kui isikule tekib väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
2.8.Lisaks esineb oht, et kui Eesti soovib isikut üle anda Läti Vabariigile, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
2.9.Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav.
3.Istungil selgitas isik, et tema õige sünniaasta on 2008 ning varasemad vastuolulised andmed tulenesid sellest, et sünniaasta ei tulnud talle kohe meelde. Samuti märkis isik, et saabus Eestisse koos nelja kaaslasega ning soovib siia elama jääda ka juhul, kui tema õigusliku staatuse selgitamine võtab mitu aastat.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
5.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA taotlus sisaldab kinnipidamise aluseks olevate asjaolude kirjeldust ning sellele on lisatud kinnipidamise ja isikusamasuse tuvastamise dokumendid ning muud asjakohased tõendid.
6.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib muuhulgas kinni pidada tema isiku ja kodakondsuse kontrollimiseks (VRKS § 65 lg 2 p 1), samuti kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (p 2), ning tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (p 7). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
7.Isik on menetluse käigus esitanud oma sünniaja kohta vastuolulisi andmeid, märkides sünniaastaks esialgu 2008, seejärel 2004 ning kinnitas kohtuistungil taas, et on sündinud 2008. aastal. Isik selgitas vastuolu sellega, et sünniaasta ei tulnud talle kohe meelde. Kohtu hinnangul ei ole selline selgitus veenev, arvestades sünniaastate nelja-aastast erinevust ja andmete korduvat muutmist. Seetõttu esineb põhjendatud kahtlus esitatud sünniandmete õigsuses ning tema isikusamasuse kontrollimine on vajalik (VRKS § 65 lg 2 p 1).
8.VRKS § 65 lg 2 p 2 eelkäijaks olnud VRKS kuni 11. juunini 2026 kehtinud redaktsiooni § 36 1 lg 2 p 4 kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud mh taotleja rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-792/61, p-d 18.1 ja 18.2). Arvestades, et praegusel juhul on rahvusvahelise kaitse menetlus alles algstaadiumis ning isikuga on vaja alles korraldada vestlus, mille raames ta saaks anda täpsemaid ütlusi enda rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta, on põhjendatud vajadus tagada isiku kättesaadavus vastavateks menetlustoiminguteks. Seega on selle sätte kohaldamise esmane eeldus täidetud. Lisaks eeldab säte aga põgenemisohu tuvastamist.
9.PPA põhjendab isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaoludega, s.o põhjendatud kahtlusega isikusamasuses või kodakondsuses ning isiku hoiakutest või käitumisest nähtuva kavatsusega võimalikku väljasõidukohustust mitte täita, hoidudes väljasaatmismenetlusest kõrvale või raskendades selle läbiviimist. PPA hinnangul viitavad põgenemisohule isiku dokumentideta ja ebaseaduslik sisenemine Schengeni alale, vahendajate kasutamine ning asjaolu, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, vaid jätkas liikumist Eestisse. Kohus nõustub PPA-ga põgenemisohu esinemise osas.
10.Isiku esitatud vastuolulised sünniandmed annavad aluse põhjendatud kahtluseks tema isikusamasuses VSS § 68 p 3 tähenduses. Pelgalt isikut tõendavate dokumentide puudumine ei oleks selleks piisav, kuid käesoleval juhul lisandub sellele isiku enda esitatud andmete oluline vastuolu.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku senine käitumine annab aluse tuvastada põgenemisohu VSS § 68 p 6 tähenduses. Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult Valgevene-Läti piiri tunneli kaudu ning liikus sealt edasi Eestisse. Isiku enda selgituste kohaselt korraldasid tema teekonna
vahendajad, kellele ta maksis kokku 9000-10 000 eurot. Need asjaolud näitavad, et isik on olnud valmis tegema märkimisväärseid kulutusi ning kasutama ametivõimude kontrolli vältivaid võimalusi Euroopa Liitu jõudmiseks.
12.Kohus arvestab, et isik on kohtuistungil väljendanud soovi Eestisse elama jääda ka juhul, kui tema õigusliku staatuse selgitamine võtab aastaid. See ei kõrvalda siiski tema senisest käitumisest tulenevat põhjendatud ohtu, et vabadusse pääsemisel võib ta rahvusvahelise kaitse menetlusest kõrvale hoiduda või jätkata ebaseaduslikku liikumist mõnda teise liikmesriiki.
13.Kohus leiab, et isiku kinnipidamiseks esineb ka VRKS § 65 lg 2 p-s 7 sätestatud alus. Nimetatud säte võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
14.Isiku enda selgituste kohaselt saabus ta Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ning liikus seejärel Eestisse. PPA hinnangul võib seetõttu rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutada Läti Vabariik. PPA on teatanud kavatsusest esitada Lätile isiku tagasivõtupalve.
15.Tallinna Ringkonnakohus on 1. oktoobri 2026 määruses asjas nr 3-26-2725 p-s 10 selgitanud, et kõnealuse kinnipidamisaluse kohaldamiseks ei pea teisele liikmesriigile esitatav tagasivõtupalve olema kinnipidamisloa taotlemise ajaks juba esitatud ega rahuldatud. Piisab sellest, kui olemasolevad andmed annavad aluse arvata, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik.
16.Kohus leiab, et isiku esitatud andmed tema reisiteekonna kohta annavad praeguses menetlusstaadiumis piisava aluse pidada võimalikuks Läti vastutust rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Arvestades tuvastatud põgenemisohtu, on isiku kinnipidamine vajalik ka tema võimaliku üleandmise tagamiseks.
17.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik kinnipidamise eesmärki saavutada VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangute ega § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamisega. Isikul puuduvad Eestis elukoht, perekondlikud sidemed ja piisavad elatusvahendid ning tema suhtes esineb põhjendatud põgenemisoht. Arvestades isiku senist liikumist ja selle asjaolusid, ei tagaks leebemad meetmed piisavalt tema kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluses ega võimalikuks üleandmiseks Lätile.
18.Kohus ei pea PPA taotletud neljakuulist kinnipidamise tähtaeg ebaproportsionaalselt pikaks. Tegemist on isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega ning rahvusvahelise kaitse menetlus ja võimaliku vastutava liikmesriigi kindlaksmääramine on alles algstaadiumis. Kohtule ei ole teada asjaolusid, sealhulgas isiku tervise või erivajadustega seonduvaid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse kontrollida kinnipidamise seaduslikkust kohtulikult varem kui nelja kuu möödumisel (Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2026 määrus asjas nr 3-26-2725, p-d 11-12).
19.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. PPA on kohustatud kogu kinnipidamise vältel hindama kinnipidamise aluse jätkuvat olemasolu ning vabastama isiku viivitamata, kui kinnipidamise alus ära langeb või kinnipidamine ei ole enam vajalik või proportsionaalne.
20.Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga bengali keelde.
21.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tema eraelu kaitseks asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.