7.oktoobril 2026 Tartus, kirjalikult vormistatud 8. oktoobril
Kohtunik
Kadri Vool
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Afganistani kodaniku A.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Mark Pilin ja Gerli Konsap Puudutatud isik A.J
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 7. oktoobri 2026 kinnisel kohtuistungil
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada A.J (sündinud y) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
3.Määruse avaldamise korral asendada tähemärkidega puudutatud isiku nimi ja sünniaeg.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Afganistani kodaniku A.J 6. oktoobril 2026 kell 01.23 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 6 alusel. Isik esitas 6. oktoobril 2026 kell 17.27 taustakontrolli käigus soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel.
2.PPA esitas 7. oktoobril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba A.J kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
Isik peeti 6. oktoobril 2026 kinni sõidukis, millega ta oli toimetatud Eestisse ebaseaduslikult Läti Vabariigist. Tal puudusid reisimiseks ja Eestis viibimiseks nõutavad dokumendid. PPA hinnangul esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 1, 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused: isiku ja
kodakondsuse tuvastamine või kontrollimine, rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine põgenemisohu korral ning tema üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. PPA tugines põgenemisohu põhjendamisel VSS § 68 p-dele 3 ja 6.
2.2.PPA märkis, et isik on tuvastatud üksnes tema enda ütlustel ning neid ei olnud päringutega kinnitatud. PPA-l ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul veenduda isikusamasuses ega isikuandmete õigsuses. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Afganistani ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.3.Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 tähenduses põgenemise oht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja varasemast käitumisest, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isiku sõnul leidis ta Valgevenest isikud, kes olid nõus teda Valgevenest Eestisse viima. Isiku sõnul viibis ta 10 päeva Valgevenes metsas, enne kui oli ebaseaduslikult piiri ületanud. Isik leidis Valgevenes vahendaja, kes viis nad Valgevene-Läti piirile ja aitas neil redeliga üle ronida. Isik maksis vahendajatele 5000 eurot. Lätis ootas neid takso, kes sõidutas neid Eestisse. Isiku selgitused Eestisse jõudmise asjaolude kohta viitavad sellele, et tegevus oli ette planeeritud.
2.4.Isiku eesmärk on olnud jõuda Euroopasse, tema varasem käitumine näitab, et ta on selle eesmärgi saavutamiseks olnud valmis liikuma ebaseaduslikult läbi Euroopa Liidu liikmesriikide. Isiku käitumine annab alust prognoosida, et juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Kui isikule tekib väljasõidukohustus, ei pruugi ta seda vabatahtlikult täita. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
2.5.Lisaks esineb oht, et kui Eesti soovib isikut üle anda Läti Vabariigile, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Samuti tuleb menetluse käigus kontrollida isiku esitatud andmeid ja hinnata tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Seetõttu ei ole tegemist koheselt lõpule viidava menetlusega ning menetluse läbiviimine ja selles vajalike toimingute tegemine eeldab aega.
2.6.Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav.
3.Istungil ei soovinud isik midagi lisada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
5.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA taotlus sisaldab kinnipidamise aluseks olevate asjaolude kirjeldust ning sellele on lisatud kinnipidamise ja isikusamasuse tuvastamise dokumendid ning muud asjakohased tõendid.
6.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib muuhulgas kinni pidada tema isiku ja kodakondsuse kontrollimiseks (VRKS § 65 lg 2 p 1), samuti kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude
väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (p 2), ning tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (p 7). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
7.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud tingimused VRKS § 65 lg 2 p 1 alusel kinnipidamiseks. Säte tugineb direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 4 p-le a, mille kohaselt võib isiku kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et säte on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustusega, mis hõlmab rahvusvahelise kaitse taotleja kohustust teatada oma nimi, sünniaeg ja -koht, sugu ja kodakondsus, samuti esitada kõik isikut tõendavad dokumendid või selgitused nende puudumise kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2026. a määrus asjas nr 326-2220, p 10). Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt varem kehtinud direktiivi 2013/33 samasuguse sõnastusega art 8 lg-le 3 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat sel alusel kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada (C-18/16 K., p 42). Euroopa Varjupaigaamet on märkinud 2024. a suunistes kinnipidamise alternatiivide kohta, et seda kinnipidamise alust ei tohiks tõlgendada nii, et see õigustab kõigi taotlejate kinnipidamist, kellel puuduvad nõuetekohased dokumendid. Kinnipidamise vajalikkuse hindamisel võib arvesse võtta nt seda, kas isik on teinud tahtliku katse ametiasutusi eksitada, kas ta on pahauskselt hävitanud või kõrvaldanud isikut tõendava dokumendi, et vältida tema isikusamasuse või kodakondsuse kindlakstegemist, kasutanud võltsitud dokumente või pole teinud koostööd taustakontrolli käigus. Praegusel juhul ei ole PPA esile toonud konkreetset põhjendatud kahtlust, et isik on PPA-le valetanud. Asjaoludest ei nähtu kaasaaitamiskohustuse rikkumist – isik on öelnud oma nime, vanuse ja kodakondsuse ning andnud esmased ütlused reisiteekonna kohta, mis on küll üldised, kuid üldjoontes koherentsed ja millest vastuolusid ei nähtu. Pelgalt asjaolu, et isikul pole kaasas isikut tõendavat dokumenti ja et PPA-l pole õnnestunud tema isikut infosüsteemidest tuvastada, ei anna alust tema kinnipidamiseks, sest see tingiks iga isikut tõendavate dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise, mis oleks vastuolus direktiiviga (EL) 2024/1346 (Tallinna Ringkonnakohtu viidatud määrus asjas nr 3-26-2220, p 12).
8.VRKS § 65 lg 2 p 2 eelkäijaks olnud VRKS kuni 11. juunini 2026 kehtinud redaktsiooni § 36 1 lg 2 p 4 kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud mh taotleja rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-792/61, p-d 18.1 ja 18.2). Arvestades, et praegusel juhul on rahvusvahelise kaitse menetlus alles algstaadiumis ning isikuga on vaja alles korraldada vestlus, mille raames ta saaks anda täpsemaid ütlusi enda rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta, on põhjendatud vajadus tagada isiku kättesaadavus vastavateks menetlustoiminguteks. Seega on selle sätte kohaldamise esmane eeldus täidetud. Lisaks eeldab säte aga põgenemisohu tuvastamist.
9.PPA põhjendab isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaoludega, s.o põhjendatud kahtlusega isikusamasuses või kodakondsuses ning isiku hoiakutest või käitumisest nähtuva kavatsusega võimalikku väljasõidukohustust mitte täita, hoidudes väljasaatmismenetlusest kõrvale või raskendades selle läbiviimist. PPA hinnangul viitavad põgenemisohule isiku dokumentideta ja ebaseaduslik sisenemine Schengeni alale, vahendajate kasutamine ning asjaolu, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, vaid jätkas liikumist Eestisse. Kohus nõustub PPA-ga põgenemisohu esinemise osas üksnes osaliselt.
10.VSS § 68 p-s 3 nimetatud asjaolu esinemist ei ole PPA põhjendanud. Isik on avaldanud PPA-le oma nime, sünniaja ja kodakondsuse ning PPA ei ole toonud esile konkreetseid asjaolusid, mis
annaksid põhjendatud aluse kahelda isiku esitatud andmete õigsuses. Pelgalt dokumentide puudumine ning asjaolu, et PPA ei ole saanud isikuandmeid sõltumatutest allikatest kontrollida, ei anna alust järeldada, et isik on oma identiteedi või kodakondsuse kohta valeandmeid esitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2026 määrus asjas nr 3-26-2220, p 18).
11.Küll aga nõustub kohus PPA-ga, et isiku senine käitumine annab aluse tuvastada põgenemisohu VSS § 68 p 6 tähenduses. Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult Valgevene-Läti piiri kaudu ning liikus sealt edasi Eestisse, kasutades selleks teiste isikute korraldatud transporti. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, vaid jätkas oma teekonda. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldas ta alles pärast Eestis kinnipidamist.
12.Kohus arvestab, et üksnes ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotlemata jätmine Lätis või soov elada mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna iseenesest alust põgenemisohu tuvastamiseks. Käesoleval juhul tuleb aga hinnata isiku senist käitumist kogumis. Isik on liikunud läbi mitme riigi, kasutades Schengeni alale sisenemiseks ja edasiliikumiseks mitteametlikke võimalusi ning teiste isikute abi. Tema senine liikumine ei olnud suunatud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemisele, vaid algselt teise liikmesriiki jõudmisele. Kuigi isik on nüüd väljendanud soovi Eestisse jääda, ei kõrvalda see tema senisest käitumisest tulenevat põhjendatud ohtu, et vabadusse pääsemisel võib ta jätkata liikumist mõnda teise liikmesriiki või muutuda PPA-le kättesaamatuks.
13.Seetõttu leiab kohus, et isiku senise käitumise ja reisiteekonna asjaolude põhjal esineb põhjendatud põgenemisoht VSS § 68 p 6 tähenduses.
14.Kohus leiab, et isiku kinnipidamiseks esineb ka VRKS § 65 lg 2 p-s 7 sätestatud alus. Nimetatud säte võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
15.Isiku enda selgituste kohaselt saabus ta Schengeni alale Valgevenest Läti kaudu ning liikus seejärel Eestisse. PPA hinnangul võib seetõttu rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutada Läti Vabariik. PPA on teatanud kavatsusest esitada Lätile isiku tagasivõtupalve.
16.Tallinna Ringkonnakohus on 1. oktoobri 2026 määruses asjas nr 3-26-2725 p-s 10 selgitanud, et kõnealuse kinnipidamisaluse kohaldamiseks ei pea teisele liikmesriigile esitatav tagasivõtupalve olema kinnipidamisloa taotlemise ajaks juba esitatud ega rahuldatud. Piisab sellest, kui olemasolevad andmed annavad aluse arvata, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik.
17.Kohus leiab, et isiku esitatud andmed tema reisiteekonna kohta annavad praeguses menetlusstaadiumis piisava aluse pidada võimalikuks Läti vastutust rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Arvestades tuvastatud põgenemisohtu, on isiku kinnipidamine vajalik ka tema võimaliku üleandmise tagamiseks.
18.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik kinnipidamise eesmärki saavutada VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangute ega § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamisega. Isikul puuduvad Eestis elukoht, perekondlikud sidemed ja piisavad elatusvahendid ning tema suhtes esineb põhjendatud põgenemisoht. Arvestades isiku senist liikumist ja selle asjaolusid, ei tagaks leebemad meetmed piisavalt tema kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluses ega võimalikuks üleandmiseks Lätile.
19.Kohus ei pea PPA taotletud neljakuulist kinnipidamise tähtaeg ebaproportsionaalselt pikaks. Tegemist on isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega ning rahvusvahelise kaitse
menetlus ja võimaliku vastutava liikmesriigi kindlaksmääramine on alles algstaadiumis. Kohtule ei ole teada asjaolusid, sealhulgas isiku tervise või erivajadustega seonduvaid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse kontrollida kinnipidamise seaduslikkust kohtulikult varem kui nelja kuu möödumisel (Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2026 määrus asjas nr 3-26-2725, p-d 11-12).
20.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. PPA on kohustatud kogu kinnipidamise vältel hindama kinnipidamise aluse jätkuvat olemasolu ning vabastama isiku viivitamata, kui kinnipidamise alus ära langeb või kinnipidamine ei ole enam vajalik või proportsionaalne.
21.Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga farsi/dari keelde.
22.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tema eraelu kaitseks asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.