Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2026, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-26-15172
Tsiviilasi
X hagi Yi vastu isaduse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75001017) Kostja: Y (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
28. september 2026
Tuvastada, et X (isikukood XXX) põlvneb Yist (isikukood XXX).
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada kohtuotsus kätte pooltele.
Edastada kohtuotsus jõustumisel rahvastikuregistrisse kande tegemiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kostja võttis hagile esitatud vastuses õigeks, et hageja põlvneb temast.
taotlema. Hooldusõigus on vanemal tulenevalt sellest, et ta on lapse seaduslik vanem. Kui lapse isast põlvnemise jõustunud kohtulahendiga tuvastamise ajal on lapsel teine hooldusõiguslik vanem, tekib lapse vanematel kohtulahendi jõustumisest lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui teise vanema hooldusõigus on jõustunud kohtulahendiga ära võetud, tekib isal lapse suhtes ainuhooldusõigus. PKS § 195 lg 1 p 2 järgi lõpeb eestkoste vanema hooldusõiguse taastumisega. Isaduse tuvastamise kohtulahendi jõustumisega vanema hooldusõigus küll ei taastu, vaid tekib esimest korda, kuid sellel on siiski sama toime, mis vanema hooldusõiguse taastumisel, s.o lapsele tekib hooldusõiguslik vanem ja eestkoste aluseid ei ole enam. Hooldusõigus tähendab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Seoses hageja 28. septembri 2026 seisukohaga selgitab kohus järgmist. Juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et esinevad alused isa hooldusõiguse piiramiseks PKS §-de 134–136 järgi, siis tuleb kohalikul omavalitsusel esitada sellekohane avaldus kohtule eraldi menetluses (sh vajadusel esialgse õiguskaitse taotlus). Kohus ei lahenda ega otsusta isaduse tuvastamisel hooldusõiguse küsimust, vaid isa hooldusõigus tekib seaduse alusel isaduse tuvastamisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 28. septembri 2026 taotluse p-d 2-5 läbi vaatamata.
TsMS § 164 lg 11 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.