Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja A. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 27.05.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista A. P.lt Bondora AS kasuks välja lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevus 1585,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 468,12 eurot ja 1585,59 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Mõista A. P.lt Bondora AS kasuks välja lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevus 3363,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 992,98 eurot ja 3363,39 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Mõista A. P.lt Bondora AS kasuks välja lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevus 852,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 251,54 eurot ja 852,02 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Mõista A. P.lt Bondora AS kasuks välja lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevus 193,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 56,99 eurot ja 193,02 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Jätta Bondora AS hagi A. P. vastu ülejäänud nõuete osas rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Bondora AS (hageja) ja A. P. (kostja) sõlmisid järgmised tarbijakrediidilepingud: (i) 25.11.2020 lepingu nr XXX, (ii) 28.01.2022 lepingu nr XXX, (iii) 19.05.2021 lepingu nr XXX ja (iv) lepingu nr 14.02.2022 nr XXX (ühiselt nimetatud lepingud). Kõnealuste lepingute järgi väljastas hageja kostjale järgmised krediidisummad: 1) 25.11.2020 3000,00 eurot (189,00 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks); 2) 28.01.2021 6400,00 eurot (404,00 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks); 19.05.2021 1200,00 eurot (75,00 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks) ja 14.02.2022 200,00 eurot (12,00 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks).
2.Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 19.09.2022 kõik lepingud erakorraliselt üles ja palus täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja võlgnevust ei tasunud.
3.Hageja leiab, et lepingud on sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas dokumentatsiooni viivitamatult kostjale kättesaadavaks. Samuti on kostja laenud kätte saanud. Hageja leiab, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet kõikide kostjaga sõlmitud laenulepingute puhul. Hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja veendus, et kostja on laenuvõimeline.
4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja (i) 3267,55 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 2082,44 eurot, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis 24,43% summalt 2973,83 eurot (põhinõude summa ilma intressita); (ii) 7353,32 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni 6037,57 eurot, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis 31,48% aastas summalt 6517,42 eurot (põhinõude summa ilma intressita; (iii) 1353,35 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni 834,33 eurot, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis 25,61% aastas summalt 1249,07 eurot (põhinõude summa ilma intressita) ning (iv) põhinõudelt 193,02 eurot (põhinõude summa ilma intressita) ning viivis hagiavalduse esitamiseni 56,99 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 193,02 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt.
5.Hageja esitas 23.10.2025 alternatiivse nõude ning määras kõigi hagi aluseks olevate laenulepingute maksed uuesti, juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud
kostja krediidivõimelisust. Alternatiivse nõude korral arvestab hageja kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist.
6.Hageja palub alternatiivselt (i) mõista kostjalt hageja kasuks välja 1585,59 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 468,12 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1585,59 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; (ii) mõista kostjalt hageja kasuks välja 3363,39 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 992,98 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3363,39 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; (iii) mõista kostjalt hageja kasuks välja 852,02 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 251,54 eurot ja mõista samuti kostjalt hageja kasuks välja 852,02 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning (iv) mõista kostjalt hageja kasuks välja 193,02 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 56,99 eurot ja mõista samuti kostjalt hageja kasuks välja 193,02 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Hageja leiab, et aegumise kohaldamiseks ei ole alust, kuna hageja nõue ei ole aegunud. Hageja ütles hagi aluseks olevad laenulepingud üles 19.09.2022 ning hageja nõue muutus sissenõutavaks 19.09.2022. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt oleks tähtaeg saabunud 19.09.2025. Arvestades, et hagiavaldus on esitatud 29.04.2025, on ilmne, et nõue pole aegunud. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid täielikult. Hageja ei ole esitanud selget ja arusaadavat arvutust, millest nähtuks, kuidas kujunesid välja nõuded põhivõla, intresside ja viiviste osas. Kostja maksevõimet ei hinnatud nõuetekohaselt. Krediidilepingud sõlmiti olukorras, kus kostjal olid varasemad laenukohustused ning puudus kindel sissetulek. Hageja sõlmis teadlikult kostjaga mitmeid krediidilepinguid lühikese aja jooksul. Kostja palub tuvastada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning vähendada või tühistada viivised ja intressid, mis ei ole põhjendatud ega seaduslikud.
9.Kostja esitas 21.01.2026 aegumise vastuväite. Krediidileping on sõlmitud ligikaudu viis aastat tagasi ning viimastest maksetest on möödunud vähemalt kolm aastat. Kostja palub kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata.
10.Kostja 27.05.2026 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
12.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et pooled on sõlminud hageja nõude aluseks olevad
laenulepingud, krediit on välja makstud, kohustused on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepinguid ja kostja vastutab lepingute rikkumise eest.
13.Kostja krediidi saamist ei vaidlusta. Kostja on esitanud aegumise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite.
14.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis (VÕS § 52 lg 1 p 1). VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
15.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: (i) 25.11.2020 lepingu nr XXX, (ii) 28.01.2022 lepingu nr XXX, (iii) 19.05.2021 lepingu nr XXX ja (iv) 14.02.2022 lepingu nr XXX (dtl 17-100). Kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on tõendanud, et on teinud kostjale järgmised maksed: 1) 25.11.2020 3000,00 eurot (dtl 101), 2) 28.01.2021 6400,00 eurot (dtl 102); 19.05.2021 1200,00 eurot (dtl 103) ja 14.02.2022 200,00 eurot (dtl 104). Hageja täitis seeläbi kostja ees oma lepingutest tuleneva põhikohustuse ja andis laenusummad kostja kasutusse. Seega andis hageja nimetatud lepingute alusel kostjale laenu kokku 10 800 eurot.
16.Kohtul on kohustus tehingu tühisuse aluseid omal algatusel kontrollida sõltumata sellest, kas pooled on neile sõnaselgelt tuginenud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13; RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14).
17.Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingute alusel laenud kätte saanud, ning et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepinguid VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
18.Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 38,91%, lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 48,66%, lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 40.31% ja lepingu nr XXX kogukulumäär on 38,31%. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr esimese laenu väljastamise hetkel 20,52% teise ja kolmanda laenu väljastamisel aga 20,09% ning viimase laenu väljastamisel 16,95%.1 Seega jäävad kõigi 1 Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/et/p/147/r/2273/2102.
laenude kogukulumäärad alla kolmekordse seadusjärgse määra. Vastavalt ei ületanud krediidikulukuse määrad lepingute sõlmimise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Seetõttu ei ole alust pidada lepinguid tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
19.Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
20.Hageja selgituste kohaselt lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja taotluses toodud andmetest, mida hageja kontrollis oma andmebaasis olevate andmete, avalikest registritest nähtuvate andmete ning kostja esitatud arvelduskonto väljavõtte põhjal. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte (dtl 192-262).
21.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust.
22.Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud tõendada, et ta on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 403 4 lg 2 mõttes. Isegi kui hageja väidetud andmeid hageja väidetud viisil kontrolliti ja analüüsiti, ei saanud hageja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Kostja pangakontot analüüsides ei nähtu sellistes summades sisstulekuid nagu hageja hagis märkis. Kohus on seisukohal, et hageja ei analüüsinud enne laenude andmist kostja pangakontot. Krediidilepingud sõlmiti olukorras, kus kostjal olid varasemad laenukohustused ning puudus kindel sissetulek või sissetulekuks oli vanemahüvitis 1164,32 eurot (dtl 192-262). Hageja sõlmis kostjaga neli krediidilepingut lühikese aja jooksul, arvestamata kostja tegelikku maksevõimet.
23.Kohus võtab seisukoha, kas tarbijakrediidilepingutest tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks. Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt
kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja avalduse kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69).
24.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ütles hageja kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud nr XXX ja XXX üles 18.08.2022 (dtl 118). Laenulepingud nr XXX ja XXX ütles hageja üles 19.09.2022 (dtl 123). Hageja esitas 23.10.2025 menetlusdokumendis alternatiivse nõude (dtl 264-269). Hageja leiab, et kõik hagi aluseks olevad laenulepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud. Samuti on laenulepingute nr XXX, XXX ja XXX kõigi osamaksete osas laenu tagastamise tähtajad käesolevaks ajaks möödunud (dtl 17, 38 ja 59). Seega on lepingute nr XXX, XXX ja XXX alusel antud tagastamata laenusummad muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Lepingu nr XXX alusel tasus kostja 15.03.2022 6,98 eurot ning uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 47,96 eurot. Aprillis, mais, juunis, juulis ja augustis ei laekunud ühtegi makset. Seega ütles hageja lepingu kehtivalt üles, kuivõrd ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Kostja jättis täielikult tasumata 18.04.2022, 16.05.2022, 15.06.2022, 15.07.2022 ja 15.08.2022 osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda 18.08.2022 (dtl 118). Seega on kõik tarbijakrediidilepingutest tulenevad kohustused käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks.
25.Kostja esitas aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Kohus kvalifitseeris hageja nõuded kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõudena. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154). Kostja jäi kõigi hagi aluseks oleva nelja lepingu puhul osamaksete tasumisega viivitusse alates 2022. aasta aprillist. Seega algas osamaksete, mis olid ülesütlemise hetkeks muutunud sissenõutavaks, aegumistähtaeg kulgema 01.01.2023 ja saabunuks 31.12.2025. Hageja esitas hagiavalduse 29.04.2025. Seega ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud.
26.Kui krediidiandja rikub tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, on leping osaliselt tühine VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ületava kokkuleppelise intressi ja muude tasude osas (VÕS § 4034 lg 7, vt RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p 24). Kõik kostja teostatud maksed tuleb arvestada tagastamata krediidisumma katteks. Lepingu nr XXX alusel on kostja tasunud 1414,41 eurot, 2) lepingu nr XXX alusel on kostja tasunud 992,98 eurot, 3) lepingu nr XXX on kostja tasunud 251,54 eurot ning lepingu nr XXX alusel on kostja tasunud 56,99 eurot. Sellest tulenevalt tuleb kosjalt hageja kasuks välja mõista järgmine põhivõlgnevus: 1) lepingust nr XXX 1585,59 eurot, 2) lepingust nr XXX 3363,39 eurot, 3) lepingust nr XXX 852,02 eurot ning 4) lepingust nr XXX 193,02 eurot.
27.Tulenevalt alternatiivse nõude rahuldamisest on põhjendatud ka viivisenõue. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Hageja viivisenõue alternatiivse nõude korral arvutatuna põhinõudelt (kõigi lepingute alusel tagastamata krediidi jäägilt) VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on: 1) tulenevalt lepingust nr XXX 468,12 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr
XXX 992,98 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr XXX 251,54 eurot ja 4) tulenevalt lepingust nr XXX 56,99 eurot.
28.Hageja taotlus, mõista lepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX puhul viivis välja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt eurot alates 30.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) viivise VÕS § 113 lg 1 määras 1585,59 eurolt alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni; (ii) viivise VÕS § 113 lg 1 määras 3363,39 eurolt alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni; (iii) viivise VÕS § 113 lg 1 määras 852,02 eurolt alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning (iv) viivise VÕS § 113 lg 1 määras 193,02 eurolt alates 30.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud VÕS § 403 4 sätestatud kohustuste täitmist, jätab kohus ülejäänud osas hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Pooled kannavad hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 2-19-2709/212, p 13). Kohus saab TsMS § 163 lg 1 alusel seega valida mitme alternatiivi vahel. TsMS § 163 lg 1 eesmärk on tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 2-16- 8751/184, p 31).
31.Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab menetluskulude poolte endi kanda jätmisel sellega, et hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida. Hageja väljastas tarbijale laenu kontoväljavõtet kontrollimata ning muud piisavat infot omamata (KAVS § 50 lg 4). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on kohustatud enne krediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust ning VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Nimetatu eesmärk on kaitsta tarbijaid ülemäärase võlakoormuse ja maksejõuetuse ohu eest. Käesolevat vaidlust ega sellega kaasnevaid menetluskulusid ei oleks tekkinud, kui krediidiandja poleks käitunud laenude väljastamisel vastutustundetult. Samuti arvestab kohus seda, et hageja esitas alternatiivnõude alles kohtu nõudmisel.
32.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.