Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): N.R (isikukood: XXX, viibimiskoht Lõuna-Eesti Hooldekeskus Sangaste Kodu, asukohaga XXX-i), eestkostja Põltsamaa Vallavalitsus (registrikood 77000358, e-post [email protected]), volitatud esindaja Kristel Kumm (e-post [email protected]) Usaldusisik: Julia Rostenko (Custodia Legis OÜ, epost [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlgniku N.R-i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja N.R-i pankrot 14. oktoobril 2026 kell 11.15 ning algatada N.R-i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada N.R-i pankrotihalduriks Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, asukohaga Tondi 51, Tallinn, e-post [email protected], telefon 614 8222). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. oktoober 2026 kell 10.00 pankrotihalduri büroos (asukohaga Tondi 51, Tallinn). Üldkoosolekul saab osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb pankrotihaldurile teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. Kohtunik osaleb koosolekul virtuaalselt Jõgeva kohtumajast.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama võlgniku tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. oktoobril 2027 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 14. oktoobriks.
10.Jätta menetluskulud N.R-i kanda.
11.Määrata usaldusisiku Julia Rostenko tasuks 528 eurot.
12.Anda N.R-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada usaldusisiku tasu 528 eurot menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Custodia Legis, registrikood 17319071, arveldusarvele nr EE612200221092665575 AS-is Swedbank).
13.Avaldada pankrotiteade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Toimetada määrus kätte N.R-ile ja tema eestkostjale, Julia Rostenkole, Kristjan Aavale ning resolutsiooni p 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.N.R-i (avaldaja, võlgnik) eestkostja esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnikule määras kohus 7. juuli 2025 määrusega eestkostja, kes tuvastas, et võlgnik sõlmis laenulepinguid, mille täitmisega ei ole ta toime tulnud (kohustusi kokku 8754,40 eurot). Võlgniku nimele on vormistatud väärtusetu vara ja selline vara, mille asukoht ei ole teada. Võlgniku sissetulek on töövõimetoetus, millest kaetakse hooldekodu maksumus taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus algatas 19. augusti 2026 määrusega menetluse ning nimetas usaldusisiku.
3.Tartu Maakohtu esimehe 3. septembri 2026 käskkirjaga nr 7-1/26-73 jaotati tsiviilasi nr 224-19625 kohtunik Raina Pärna menetlusse (seoses kohtunik Ülle Raagi teenistusest vabastamisega pensionile jäämise tõttu alates 25. oktoobrist 2026).
4.Usaldusisik esitas kohtule 15. septembril 2026 aruande, mille kohaselt tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku kohustuste eeldatav suurus on 9936 eurot 3 senti. Sissetulekuks on alates 8. septembrist 2026 rahvapension, mille suurus on 414,10 eurot kuus. Võlgniku nimel on 3 sõiduautot (kahe asukoht ei ole teada ja ühe kohta on Transpordiamet väljastanud utiliseerimise tõendi) ja 1 mopeed (varastatud). Maksejõuetuse põhjuseks on kolmandate isikute poolt võlgniku usalduse kuritarvitamine ning õigusvastane ja ebaeetiline tegevus.
5.Kohus kuulas võlgniku, hooldekodu juhataja ning usaldusisiku ära 12. oktoobril 2026 kohtuistungil. Kohus soovis eestkostja esindajat ära kuulata telefoni teel 14. oktoobril 2026, kuid esindajat ei õnnestunud kätte saada.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
7.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub eeldatavate kohustuste (9936 eurot 3 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnik on pensionär, kes viibib enda tervisliku seisundi tõttu juba pikemat aega hooldekodus (Sangastes üldhooldusteenusel alates 31. jaanuarist 2025). Praegusel ajal on võlgnik vanaduspensionär ning tema ainsaks sissetulekuks on rahvapension. Kuna võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus (PankrS § 31 lg-d 1 ja 4, FIMS § 43), on kogutud andmeid arvestades võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus pankroti väljakuulutamine. Võlgniku seaduslik esindaja soovis kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitas võlgniku seaduslikule esindajale võlgniku kohustusi menetluse kestel. Esindaja kinnitusel ei esine takistusi nende täitmisel. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks tõenäoliselt kuriteotunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Edasises menetluses tuleb edastada vastav kuriteoteade politseile või prokuratuurile. Võlgniku kohustused tekkisid ühe päeva jooksul, st 14. oktoobril 2024 tehtud tehingutega. Telia Eesti AS-ist on võlgniku nimelt tellitud korraga 5 digiboksi seadet, 2 wifi seadet ning kõnepakett. Järelmaksuga on samal kuupäeval ostetud Klick Eesti AS-ist rohkem kui 3500 eurot maksev sülearvuti ning Elisa Eesti AS-ist peaaegu 2000 eurot maksev Apple Watch. Muid andmeid arvestades on ilmselge, et tehingud ei ole tehtud võlgniku huvides.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises, esitades kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 1 ja 3).
9.Pankrotivara võib käsutada halduri nõusolekul (PankrS § 36 lg 6). Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara ja kohustuste kohta. Võlgniku esindaja peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgniku esindaja peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).
10.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30. oktoober 2026 kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
11.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
12.Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
16.Usaldusisiku taotluse kohaselt kulus tal 8 töötundi, ning tunnitasuks on 66 eurot, s.o kokku 528 eurot. Kuna usaldusisiku tasu ei ole võimalik katta pankrotivara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 1 1 sätestatust. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
17.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik palub tasu välja maksta OÜ-le Custodia Legis, mille kaudu ta tegutseb.
18.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikul puudub piisav sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Usaldusisiku põhjendatud tasu arvestades, kuulub riigi vahenditest hüvitamisele 528 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.