Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.10.2026
Tsiviilasja number
2-26-5724
Tsiviilasi
W.B, A.V, K.B ja H.E hagi Z.Y vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (lapsed): 1) W.B (isikukood XXX ); 2) A.V (isikukood XXX); 3) K.B (isikukood XXX); 4) H.E (isikukood 51612070067); Hagejate seaduslik esindaja (ema): P.C (isikukood
Kostja (isa): Z.Y (isikukood XXX ).
Kohtuistungi aeg
24.09.2026
Rahuldada W.B, A.V, K.B ja H.E hagi Z.Y vastu elatise suurendamise nõudes osaliselt. Muuta Tartu Maakohtu 13.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3862 määratud Z.Y elatise maksmise kohustust W.B, A.V, K.B ja H.E ees ning määrata, et Z.Y kohustub maksma W.B-le , A.V-le , K.B-le ja H.E-le elatist vastavalt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 kuni 7 toodule. Mõista Axxx H.E H.E kasuks alates 12.03.2026 kuni W.B täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxx8) välja igakuine elatis summas 100 eurot. Mõista Axxx A.V H.E kasuks alates 12.03.2026 kuni A.V täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis summas 100 eurot. Mõista Axxx K.B H.E kasuks alates 12.03.2026 kuni K.B täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis summas 100 eurot. Mõista AxxxxH.E H.E kasuks alates 12.03.2026 kuni H.E täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis summas 100 eurot. Kohustada Z.Y-d tasuma W.B, A.V, K.B ja H.E kasuks kohtuotsuse resolutsiooni punktidega 3, 4, 5 ja 6 väljamõistetud igakuist elatist W.B pangakontole nr EE832200221069913441 hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "Laste elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
W.B, A.V, K.B ja H.E (edaspidi ka lapsed või hagejad) esitasid läbi oma seaduslikuks esindajaks oleva ema P.C (edaspidi ka ema) 12.03.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.Y (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovivad hagejad, et kohus suurendaks Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-193862 13.05.2019 kompromissi-määrusega kostjale pandud elatise maksmise kohustust hagejate ees ja mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni hagejate kasuks välja igakuise elatise summas 301 eurot iga lapse kohta, s.o kokku 1204 eurot kuus.
Kostja teatas 14.05.2026 hagivastuses, et mõistab ülalpidamiskohustust oma laste ees, kuid kuna ta on puuduva töövõimega ning tema igakuine sissetulek on kokku ca 730 eurot, siis ei ole tal võimalik oma lastele 13.05.2019 kompromissimääruses toodust suuremas ulatuses elatist tasuda.
Kohus pidas asjas 24.09.2026 kohtuistungi, millel proovis pooli lepitada ja suunata kompromissi leidmisele, kuid see ebaõnnestus. Kostja selgitas, et ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu tööd teha, et täiendavat sissetulekut teenida. Hagejate seaduslik esindaja leidis, et elukalliduse olulise tõusu tõttu ei ole enam võimalik 2019. aastal kokkulepitud elatisega lapsi ülal pidada, mistõttu tuleb elatist suurendada.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hagejate isa. Ka kostja ise ei ole sellisele asjaolule vastu vaielnud. Samuti tuvastas kohus 24.09.2026 istungil, et kostja ei ela koos lastega ega osale igapäevaselt nende kasvatamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.
Vastavalt TsMS § 459 on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et Tartu Maakohtu 13.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3862 kinnitati hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega kostja kohustub tasuma elatist hagejate ülalpidamiseks alates 01.06.2019 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni igale hagejale 50 eurot kuus. Hagejad on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis tuginenud üldise elukalliduse tõusule, mille kohus loeb üldteada asjaoluks. Sellest lähtuvalt olid hagejad õigustatud TsMS § 459 alusel pöörduma elatise suurendamiseks kohtusse ja taotlema elatise väljamõistmist suuremas ulatuses.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
Kohus loeb 24.09.2026 istungil poolte antud selgitustest lähtuvalt tuvastatuks, et riik maksab lapsetoetust ja lapserikka pere toetust lapse emale ning et lapsed ei ole viimase aasta jooksul viibinud kostja juures keskmiselt üle kuue ööpäeva ühes kuus.
Arvestades kostja puuduvat töövõimet ja tema igakuise sissetuleku suurust, sh kostjal muu realiseeritava vara puudumist, mille arvelt saaks tasuda elatist suuremas ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks määrata, et kostja kohustub tasuma elatist igale hagejale alates hagiavalduse esitamisest kuni iga lapse täisealiseks saamiseni senise 50 euro asemel 100 eurot kuus, s.o 4 lapse peale kokku 400 eurot kuus. Kohus mõistab, et ka sellest ei pruugi piisata laste kõikide vajaduste katmiseks, kuid eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, sh seda, et riik maksab laste emale laste eest igakuiselt toetust kokku 810 eurot (lapsetoetus 360€ + lasterikka pere toetus 450€), tuleb kohtu hinnangul pidada iga lapse kohta 100 euro suurust elatist koos riiklike toetustega piisavaks selleks, et katta vähemalt lapse minimaalsed ülalpidamiskulud. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagejate hagi elatise suurendamiseks osaliselt ning määrab, et kostja kohustub alates hagiavalduse esitamisest 12.03.2026 tasuma hagejatele elatist kuni iga lapse täisealiseks saamiseni 100 eurot kuus iga lapse kohta.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.