Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-3330
Kohtuasi
X hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks, alternatiivselt hankelepingust tuleneva lepingujärgse tasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.07.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 279,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Kostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75000064)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Pärnu Maakohtu 31.07.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-3330 esinenud ilmne ebatäpsus, lugedes otsuse sissejuhatuses Pärnu Maakohtu otsuse kuupäevaks 24.07.2025 asemel 31.07.2025.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 31.07.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-3330 maakohtu määratud hagihinda ja määrata tsiviilasja hinnaks 12 660,09 eurot.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.07.2025 otsus osas, millega mõisteti Pärnu linnalt X kasuks välja põhivõlgnevus 2324,80 eurot (s.o 6697,60 eurot ületavas osas) ja viivis 710,61 eurot (s.o 2506,18 eurot ületavas osas) ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt, milles see ületab 6697,60 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas põhivõlgnevuse ja viivise nõue rahuldamata ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 31.07.2025 otsus muutmata.
5.2.Mõista Pärnu linnalt X kasuks välja põhivõlgnevus 6697,60 eurot ning 31.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2506,18 eurot, kokku 9261,52 eurot.
5.3.Mõista Pärnu linnalt X kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 6697,60 eurot alates 01.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras.
5.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 61% ulatuses Pärnu linna kanda ja 39% ulatuses X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 05.03.2022 (täiendatud 21.11.2022, 22.12.2022 ja 29.07.2024) Pärnu Maakohtule Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) vastu hagi, milles palus kostjalt mõista hageja kasuks välja 11 228,92 eurot, viivise 3829,95 eurot ja viivise põhinõudelt (11 228,92 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27.12.2017 endine Audru vald (praegu Pärnu linn) ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ hankelepingu, mille kohaselt tellija tellib ja töövõtja kohustub hooldama riigihanke nr 191439 “Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldus 01.05.2018 kuni 31.12.2021” hooldusobjekte, mis on toodud hankedokumentides, vastavalt hankedokumentides esitatud hooldusnõuetele ja töövõtja 20.10.2017 pakkumusele nr 157194. 30.06.2021 ütles Balti Metsahooldus Grupp OÜ hankelepingu erakorraliselt üles kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu. Riigikohtu 03.01.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-1810175 on tuvastatud, et kostja tõlgendas hankelepingu tingimusi ebaõigesti, kui kohustas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-d teostama lisatöid (hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-s
2.1.märkimata uusi alasid, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga ja tegema hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-s 1.3 märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks), nõudes alusetult leppetrahve ja jättes samal ajal lisatööde eest tasu maksmata. Kuna kostja kohustas Balti Metsahooldus Grupp OÜd hooldama alasid, mida ei olnud lepingus ette nähtud, siis tekkis sellega töövõtjal lisakoormus, millest tulenevalt osad tööd jäid graafikust maha ning selle tõttu vähendati kostja
2-22-3330 poolt makstavat tasu. Kuna kostja käsitles Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklustee kraaviga alade hooldamist lepingus ettenähtud töödega, mitte lisatöödena, siis jäi Balti Metsahooldus Grupp OÜ lepingus ettenähtud lisatööde eest tasumisele kuuluvast summast ilma. Kostja ei tasunud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le lepingu p 3.1.4 ettenähtud tasu erakorraliste lisatööde eest kokku 9450 eurot. Kostja poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le esitatud leppetrahvid kokku 1258,92 eurot on tühised ja need tuleb hüvitada, kuna on seotud kostja enda lepingurikkumistega, sest kostja nõudis alusetult tööde tegemist, milles ei olnud kokku lepitud. Seoses lisatööde teostamise ja tühiste leppetrahvide tasumisega tekkis Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l kahju, mis on otseses põhjuslikus seoses kostjapoolse hankelepingu tingimuste väära tõlgendamise kui lepingurikkumisega. Balti Metsahooldus Grupp OÜ loovutas nõude kostja vastu 09.01.2022 nõude loovutamise lepinguga hagejale. Hageja on kandnud kohtueelses menetluses seoses kostjale esitatud 09.01.2022 nõudekirja ja 11.02.2022 päringuga õigusabikulusid 520 eurot, mis tuleb samuti hagejale hüvitada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul on hageja nõue osaliselt lõppenud, nõude maksmapanek kõikide töölõikude osas, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklustee kraavi niitmine 2018. ja 2019. aastal, ei ole aegumise tõttu osaliselt võimalik. Kostja ei ole hankelepingut rikkunud. See, et poolte vahel on erimeelsused ja nad vajavad hankelepingu sisu tõlgendamisel kohtu abi, ei tähenda, et pool oleks iseenesest lepingulises rikkumises. Hageja ei ole tõendanud, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ täiendavaid töid tegi. Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ei saanud märkimisväärset kulu kellaaja tõlgendamisega tekkida. Kostja möönab, et teatud osas võis ja sai kulu tekkida, kuid kostja on selles osas hageja esitatud nõude osaliselt 09.11.2021 Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le esitatud nõudega (summa koos kogunenud viivistega 2764,26 eurot) tasaarvestanud. Leppetrahvidega seotud kahjuhüvitiste nõuded ei ole põhjendatud. Asjaolu, et hagejal tuli teha lisatööd, mille eest ta käesolevas asjas tasu nõuab, ei välista lepingulisi rikkumisi ja sellega seotud trahvinõudeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 31.07.2025 otsusega (otsuses ekslikult märgitud 24.07.2025) hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9022,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3216,79 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (9022,40 eurot) alates 01.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja (tellija) ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ (töövõtja) sõlmisid 27.12.2017 hankelepingu, mille kohaselt tellija tellib ja töövõtja kohustub hooldama riigihanke nr 191439 „Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldus 01.05.2018 kuni 31.12.2021“ hooldusobjekte, mis on toodud hankedokumentides, vastavalt hankedokumentides esitatud hooldusnõuetele ja töövõtja 20.10.2017 pakkumusele nr 157194 ning lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras.
3.2.Riigikohtu 03.01.2022 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-10175 on tuvastatud, et kostja on eelnimetatud hankelepingut rikkunud. Riigikohus leidis, et töövõtja ja tellija vahel 27.12.2017 sõlmitud hankelepingu: 1) p 1.3.2 kohaselt ei ole töövõtjal kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-s 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga; 2) töövõtjal ei ole kohustust hankelepingu tehnilise kirjelduse p-s 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil
2-22-3330 maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella
3.3.Kohtule esitatud 09.01.2022 nõude loovutamise teatest nähtuvalt on töövõtja ja hageja sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega töövõtja on loovutanud hagejale kahjunõude kostja vastu põhisummas 6098,40 eurot, koos kõigi õigustega (sh nõude suurendamise õigus, kui vaidlus läheb kohtumenetlusse). Teate kohaselt tuleneb kahjunõue kostja poolt 27.12.2017 töövõtja ja tellija vahel sõlmitud hankelepingu väärast tõlgendamisest, mis tekkis seoses lisatööde teostamisega. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kui töövõtja on hagejale loovutanud nõude suuruses 6098,40 eurot, kuid hagiavalduses soovitakse nõuet maksma panna suuremas summas, kui see hagejale loovutati, siis on nõude loovutamise teatises märgitud summast ületavas osas tegemist alusetu nõudega. Nõude loovutamise teate kohaselt on loovutatud kahjunõue kostja vastu, põhisummas 6098,40 eurot, koos kõigi õigustega (sh nõude suurendamise õigus, kui vaidlus läheb kohtumenetlusse). Käesoleval juhul on pooltevaheline vaidlus kohtumenetluses ning hageja on menetluse jooksul nõuet suurendanud lähtuvalt kohtule esitatud täiendavatest tõenditest. Hageja on tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt hagiavalduses esitatud nõudeid.
3.4.Kostja kui tellija ja töövõtja vahel sõlmitud hankelepingu näol on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 mõttes. Hageja hinnangul on töövõtja hooldanud hankeobjekti tehnilise kirjelduse p-s 2.1 (tabel 7) märkimata alasid, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklustee kraaviga. Töövõtja on vastavaid alasid hooldanud, kuid kostja ei ole selle eest nõuetekohast tasu maksnud, mistõttu on seoses sellega tekkinud kahju.
3.5.Hageja on välja toonud, et Lindi aasa niitmine toimus 2018. aastal neljal korral ja 2020. aastal ühel korral. Ühe korra kestus oli 6 tundi ehk kokku tehti seoses Lindi aasaga lisatöid 30 tunni ulatuses. Lepingu p 3.1.2 kohaselt oli tunnitasu 14,40 eurot, mistõttu on tekitatud kahju summaks 432 eurot (30 x 14,40). Kostja vastuväidete kohaselt on üksnes ühes tööde aktis näidatud, et Lindi aasa niitmisele kulus 6 tundi. Ülejäänud kordade puhul puuduvad andmed ajakulu kohta. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud eeldada, et ka teistel kordadel kulus niitmisele sama palju aega.
3.6.Kohtule on esitatud teostatud tööde osas hooldustööde aktid, kust hageja selgituste kohaselt nähtub nii teostatud tööde kordade arv kui ka ajakulu. Hageja 28.05.2025 istungil antud selgituste kohaselt tähistas Lindi aasa hooldusala töid aktil märgitud ala number „34“. Kohtule esitatud hooldustööde aktidest nähtuvalt on Lindi aasal teostatud töid 29.05.2018, 07.06.2018, 20.06.2018, 20.07.2018 ja 25.05.2020. Hooldustööde aktist nr 12 (nähtuvalt on Lindi aasa niitmise ajakuluks märgitud 6 tundi. Maakohus luges eelnimetatud tõenditega tõendatuks, et Lindi aasal on hageja poolt märgitud mahus töid teostatud. Kuigi Lindi aasa niitmiseks kulunud tundide arv oli märgitud üksnes ühes aktis, siis ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks iganädalaste aktide saamisel vaidlustanud või palunud täpsustada tööle kulunud aega, mistõttu saab arvestada Lindi aasa töödele kulunud ajaks 6 tundi ühe korra kohta.
3.7.Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamine toimus 2018. aastal kolmel korral, millest esimesele hooldamisele kulus 45,5 tundi, teisele ja kolmandale hooldamisele kulus 33 tundi ehk kokku 111,5 tundi. 2019. aastal kaheksal korral, kokku 264 tundi ja 2020. aastal kuuel korral, kokku 198 tundi. Seega seoses Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamisega on kahju suuruseks 8258,40 eurot ((111,50 + 264 + 198) x 14,40). Kostja vastuväidete kohaselt on hageja märgitud ajakulu arusaamatu. Tööde aktid ei kajasta hageja märgitud ajakulu. Ainult ühes aktis on märgitud ajakuluks 33 tundi. Kostja hinnangul ei ole võimalik tööde
2-22-3330 mahu ega sellega seotud kulusid usaldusväärselt hinnata üksnes eeldusel, et kõik hoolduskorrad olid ajaliselt võrdsed.
3.8.Kohtule on esitatud teostatud tööde osas hooldustööde aktid, kus hageja selgituste kohaselt nähtub nii teostatud tööde kordade arv kui ka ajakulu. Hageja istungil antud selgituste kohaselt tähistas Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamise töid aktil märgitud ala numbriga „34“ või „35“. Hooldustööde aktidest nähtuvalt on Valgeranna kergliiklusteel teostatud töid 27.06.2018, 24.07.2018 ja 25.07.2018, 17.09.2018, 18.05.2019 , 03.06.2019, 24.06.2019, 23.08.2019, 09.09.2019, 27.09.2019, 08.05.2020, 21.05.2020–22.05.2020, 08.06.2020, 23.06.2020, 15.07.2020–16.07.2020, 28.08.2020. Hooldustööde aktist nr 13 nähtuvalt on Valgeranna kergliiklustee trimmerdamisele kulunud 33 tundi. Maakohus nõustus osaliselt kostja vastuväitega, et hooldustööde aktist ei nähtu, et esimesel korral oleks hooldamisele kulunud oluliselt rohkem aega kui ülejäänud kordadel. Seetõttu tuleb lugeda põhjendatuks hageja nõue 561 tunni ulatuses (17 x 33 tundi).
3.9.Hankelepingu p 3.1.4 kohaselt maksab tellija töövõtjale erakorraliste tööde teostamise eest vastavalt pakkumuse maksumusele summas 14,4 eurot (koos käibemaksuga) tunni eest, mis kuulub tasumisele hooldustööde aktile kantud mahus. Eeltoodust tulenevalt on Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamisega seotud kahju suurus 8078,40 eurot (561 tundi x 14,40 eurot).
3.10.Lisaks on hageja hinnangul lepingus ette nähtud „Lisa prügikasti tühjendused“ toimunud selliselt, et 2018. aastal pidi töövõtja tühjendama ühe prügikasti rohkem, kui lepingu kohaselt oli tema kohustuseks. Ühe prügikasti tühjendamisele kulub hageja hinnangul ca 5 minutit. Kuna töövõtja oli seda teinud viie kuu jooksul, siis ajaliselt teeb see kokku 765 minutit (153 päeva x 5 minutit) ehk 12,75 tundi. Seega seoses ühe täiendava prügikasti tühjendamisega on kahju summaks 183,60 eurot ((12,75 x 12)+((12,75 x 12) x 20%)). Kostja vastuväidete kohaselt puuduvad aktides tööde täpsem kirjeldus või muu dokumentatsioon, mille alusel saaks sellist töömahtu ja sellest tulenevat tasu suurust kontrollida või kinnitada. Maakohus leidis, et prügikasti tühjendustega seotud nõude osas ei ole hageja oma nõuet piisavalt tõendanud ning see tuleb jätta rahuldamata.
3.11.Lisaks eeltoodule on hageja hinnangul kostja teinud ebaõigeid leppetrahve kokku 1258,92 eurot, mille hüvitamist saab töövõtja nõuda. Kostja on alusetult määranud leppetrahvid, mille ulatuses on kostja alusetult tasunud töövõtjale vähem tasu. 2018. aastal: koondakt 1 – 5,17 eurot, koondakt 2 – 202,44 eurot; koondakt 3 – 106,40 eurot, koondakt 4 – 503,83 eurot, koondakt 5 – 8,84 eurot; 2019. aastal: koondakt 15 – 101,38 eurot, koondakt 16 – 106,83 eurot; 2020. aastal: koondakt 26 – 13,18 eurot, koondakt 27 – 3,50 eurot, koondakt 28 – 203,51 eurot, koondakt 29 – 3,84 eurot. Kokku on hageja hinnangul alusetute leppetrahvidega tekitatud kahju 1258,92 eurot. Kostja on hageja leppetrahvidega seotud nõude osas märkinud, et asjaolu, et töövõtjal tuli teha lisatööd, mille eest ta käesolevas asjas tasu nõuab, ei välista lepingulisi rikkumisi ja sellega seoses leppetrahvinõudeid. Kostja hinnangul olid tualetikoristus ja prügikastide koristamine lepingu mahus ja seda ei mõjutanud ka see, et töid tuli teha kella üheksaks või enne kella üheksat ehk tegemist ei ole lisakoristusega. Maakohus leidis, et kohtule esitatud koondaktidest nähtuvad küll töövõtjale määratud leppetrahvid, kuid hageja osundatud koondtabelitest ning tõenditest ei nähtu, et määratud leppetrahvid oleksid olnud alusetud. Asjaolu, et töövõtja ei jõudnud osasid töid õigeaegselt valmis põhjusel, et kostja kutsus töötaja vahepeal tegema lisatöid, ei saa olla aluseks, et järeldada, et leppetrahvid on määratud alusetult. Töövõtja kohustus ning risk on planeerida oma töid ja töötajate arvu selliselt, et kõik tööd saaksid õigeaegselt tehtud, ka
2-22-3330 ettenägematutes olukordades. Seetõttu jättis maakohus hageja nõude seoses määratud leppetrahvidega rahuldamata.
3.12.Kostja leidis, et hageja nõuded, st 2018. aastal teostatud tööde osas muutusid sissenõutavaks juba 2018. aastal, mistõttu on nimetatud nõuded aegunud. Hageja on leidnud, et kuna poolte vahel oli vaidlus lepingu tõlgendamise küsimuses ja see seostus ka võimaliku kahju nõude esitamisega, siis algas kahjunõude aegumine alles Riigikohtu otsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-18-10175. Kui ka asuda seisukohale, et kahjunõude aegumine algas varem, siis on igal juhul hageja hinnangul aegumine peatunud tsiviilasja nr 2-18-10175 menetluse ajaks.
3.13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (lg 3). TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kuna kohtule esitatust nähtuvalt oli poolte vahel vaidlus lepingu tõlgendamise osas, sh kas käesoleva hagi aluseks olevad tööd olid lisatööd, siis nõustus maakohus hageja käsitlusega aegumise osas ning leidis, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.
3.14.Kostja on leidnud, et kostjal oli nõue töövõtja vastu ning on hageja nõude osaliselt, s.o summas 2764,26 eurot, tasaarvestanud. Hageja on välja toonud, et kostja on tasaarvestatava nõude esitanud ka 2-21-16529 menetluses, kus kohus on kostja nõude jätnud rahuldamata. Kuivõrd kohus on kostja tasaarvestuseks esitatud nõude jätnud juba tsiviilasjas nr 2-21-16529 menetluses rahuldamata, siis ei saa kohus sama nõuet kaks korda menetleda, mistõttu jättis maakohus kostja tasaarvestusavalduse tähelepanuta.
3.15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 520 eurot, mis tuleneb sellest, et kui kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast, siis pöördus hageja enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole, kes tutvus asja materjalidega ning saatis kostjale nõudekirja. Kostja vaidles kohtueelsetele õigusabikuludele vastu. Maakohus leidis, et esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esindaja kohtueelselt kohtunud kliendiga arutamaks nõude esitamise võimalusi ning koostanud ja edastanud kostjale nõudekirja ning seoses nõudekirjale mittereageerimisega ka uue ettepaneku. Maakohus leidis, et VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ja § 127 lg 2 ja 3 järgi on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 520 eurot.
3.16.Kostjal tuleb hagejale tasuda lisaks põhinõudele 9022,40 eurot (432 + 8070,40 + 450) ka viivis alates 25.01.2022 kuni 04.03.2022 nõudekirjas nõutud summalt 6098,40 eurot, alates 05.03.2022 kuni 20.11.2022 summalt 8636,92 eurot ning 21.11.2022 kuni kohtuotsuse seisuga 31.07.2025 summalt 9022,40 eurot ja sealt edasi viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 24.07.2025 otsuse osas, milles hagi rahuldati. Kostja palub ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus
2-22-3330 otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
4.1.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud lisatööde mahu ja selle alusel välja mõistnud kahjuhüvitise, kuigi hageja ei ole oma väiteid piisavalt tõendanud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et Lindi aasal niitmiseks ja Valgeranna kergliiklustee hooldamiseks teostatud töödele kulunud aja hageja kogu märgitud kogumahus, tuginedes kummagi ala hooldamise osas vaid ühele hooldustööde aktile (aktid nr 12 ja 13). Maakohus on jätnud arvestamata kostja põhjendustega, et niitmise ja hooldustööde ajakulu kestus sõltub tegelikust olukorrast ja paljudest asjaoludest (ilmastikutingimused, rohukasvu tihedus, kasutatud tehnika, töö maht) ning et ilma igakordset töömahtu dokumenteerimata ei ole võimalik esitada täpset ja usaldusväärset hinnangut töö kestuse kohta. Kui hageja ei suutnud piisavalt tõendada kõigi niitmiskordade ajakulu, ei oleks maakohus tohtinud seda automaatselt eeldada.
4.2.Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks 2018. aastal teostatud tööde eest tekkinud nõuded ei ole aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 2 sätetele ning miks TsÜS § 167 lg 1 analoogia kohaldamine on antud juhul õigustatud. Asjaolu, et poolte vahel oli vaidlus lepingu tõlgendamise üle, ei peata automaatselt nõude aegumist, kui nõue oli osaliselt juba sissenõutavaks muutunud 2018. aastal.
4.3.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tööle kulunud aja märkimise kohustus lasus kostjal. Hagejal kui tööde teostajal on samuti kohustus esitada tööde üleandmisel korrektsed ja kontrollitavad andmed tööle kulunud aja kohta. Hageja ei saa tugineda üldistele väidetele, kui ta ei ole ise algselt ajakulu piisavalt põhjendanud ega dokumenteerinud. Isegi kui kostja ei ole iganädalasi akte eraldi vaidlustanud, ei tähenda see kostja vaikivat nõusolekut töömahu või ajakulu täpses ulatuses.
4.4.Maakohus on ebaõigesti jätnud kostja tasaarvestusavalduse tähelepanuta, põhjendades seda asjaoluga, et sama nõue on juba teises tsiviilasjas (nr 2-21-16529) rahuldamata jäetud ja kohus ei saa sama nõuet kaks korda menetleda. Kostjal oli õigus esitada uue võlausaldaja (hageja) vastu kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja (Balti Metsahooldus Grupp OÜ) vastu nõude loovutamise ajal, sh neid tasaarvestada, ning kohus pidi kostja vastuväited sisuliselt hindama.
4.5.Maakohus nõustus põhjendamatult hagejaga, et nõude loovutamise teates märgitud summa (6098,40 eurot) ei piira hageja õigust nõuet kohtumenetluse käigus suurendada, kuna teates oli märgitud "koos kõigi õigustega“. Nõude loovutamine "koos kõigi õigustega" ei saa hõlmata õigust suurendada nõuet selliselt, et see ületaks algselt märgitud põhisummat, ilma et see oleks selgelt loovutamislepingu osaks. Kui nõude loovutamise teates märgitud summa ei ole piirav, siis kaotab teade oma informatiivse väärtuse ja viib võlgniku eksitusse ja selline nõude loovutamine on vastuolus hea usu põhimõttega ning tehingute tõlgendamise üldpõhimõtetega. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-22-3330
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2324,80 eurot (s.o 6697,60 eurot ületavas osas),viivis 710,61 eurot (s.o 2506,18 eurot ületavas osas) ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt, milles see ületab 6697,60 eurot, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab eeltoodud osas hagi rahuldamata ning annab uue menetluskulude jaotuse. Muus vaidlustatud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
8.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellijana ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ töövõtjana sõlmisid 27.12.2017 hankelepingu, mille kohaselt tellija tellib ja töövõtja kohustub hooldama riigihanke nr 191439 „Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldus 01.05.2018 kuni 31.12.2021“ hooldusobjekte, mis on toodud hankedokumentides, vastavalt hankedokumentides esitatud hooldusnõuetele ja töövõtja 20.10.2017 pakkumusele nr 157194 ning lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras (dtl 10–14). Kolleegium nõustub maakohtuga, et 09.01.2022 nõude loovutamise teatest tuleneb, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ on loovutanud hagejale käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude (dtl 8–9). VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
9.09.01.2022 nõude loovutamise teatest nähtuvalt on Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja hageja sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega töövõtja on loovutanud hagejale kahjunõude kostja vastu põhisummas 6098,40 eurot, koos kõigi õigustega (sh nõude suurendamise õigus, kui vaidlus läheb kohtumenetlusse). Teate kohaselt tuleneb kahjunõue kostja poolt 27.12.2017 töövõtja ja tellija vahel sõlmitud hankelepingu väärast tõlgendamisest, mis tekkis seoses lisatööde teostamisega. Kui nõude loovutamise teate kohaselt on loovutatud nõue kostja vastu 6098,40 eurot, koos nõude suurendamise õigusega kui vaidlus läheb kohtumenetlusse, siis oli hagejal õigus kohtumenetluses esitada kostja vastu suurendatud nõue. Selliselt on Balti Metsahooldus Grupp OÜ andnud hagejale üle kogu nõude seoses 27.12.2017 töövõtja ja tellija vahel sõlmitud hankelepingu väärast tõlgendamisest, mis tekkis seoses lisatööde teostamisega. Vaidlust ei ole selles, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ teatas kostjale nõude loovutamisest. VÕS § 170 alusel on Balti Metsahooldus Grupp OÜ võtnud riski, et võlgnikule nõude loovutamisest teatades ei saa tema enam nõuda võlgnikult nõude täitmist. Kuivõrd Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja hageja on kokku leppinud kogu nõude üleandmises, sh
2-22-3330 nõude suurendamises, seoses lisatöödega võlgnikule, kui vaidlus läheb kohtumenetlusse ning esialgne võlausaldaja on ka kostjale kui võlgnikule teatanud nõude loovutamisest, siis on kostja suhtes loovutamine toimunud ning see on ka kostja suhtes kehtiv. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
10.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja kostja vahel 27.12.2017 sõlmitud hankelepingu alusel tehtud täiendavate tööde eest tasu. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on täiendavad tööd nõuetekohaselt teostanud ja kas nendega seotud tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Täiendavate tööde all peavad pooled silmas töid, mille tegemist kostja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt hankelepingu järgi nõuda ei saanud, kuid nõudis, s.o Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklustee koos kraaviga hooldamist.
11.Maakohus tuvastas õigesti, et hankelepingu näol on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt tasu tööde eest, mis ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka ja mille tegemiseks töövõtja ei olnud kohustatud.
12.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et 27.12.2017 hankelepingu esemeks ei olnud Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklustee (kraaviga) hooldamine, mille hooldamist kostja töövõtjalt nõudis. Eeltoodud asjaolu on tuvastatud Riigikohtu 03.01.2022 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-18-10175 (dtl 17–25). Olukorras, kus kostja on nõudnud täiendavate lisatööde tegemist ja töövõtja on need oma vastuväidetest, et see ei ole tema lepinguliseks kohustuseks, hoolimata teinud, on võimalik esitatud asjaolusid mõista selliselt, et töövõtja, tehes vaidlusalused tööd, sõlmis kostjaga lisatööde teostamiseks kokkulepped lisaks hankelepingus kajastatud töödele.
13.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle tuvastatud asjaolu üle, et hankelepingu p 3.1.4. kohaselt lepiti kokku, et tellija maksab töövõtjale erakorraliste tööde tegemise eest vastavalt pakkumuse maksumusele summas 14,40 eurot (koos käibemaksuga) tunni eest, mis kuulub tasumisele hooldustööde aktile kantud mahus (dtl 12). Praegusel juhul on põhjendatud maakohtu järeldus, et kokku lepitud lisatööde tasule saab kohaldada hankelepingu p-s 3.1.4 sätestatut, mida kolleegiumi arvates saaks pidada ka mõistlikuks tavaliseks tasuks hooldustööde tegemisel VÕS § 637 lg 1 alusel.
14.Hageja töövõtutasu nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg-s 3 on sätestatud, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
2-22-3330
15.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas töövõtja on Lindi aasaga ja Valgeranna kergliiklustee kraaviga seotud hooldustöid teinud hageja väidetud mahus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hooldustööde aktidest, millega on kostja tööd töövõtjalt vastu võtnud, nähtub, et hageja on teostanud nii Lindi aasal kui Valgeranna kergliiklusteel kraaviga seotud hooldustöid. Kohtule esitatud teostatud tööde osas nähtub hooldustööde aktidest nii teostatud tööde kordade arv kui ka ajakulu.
16.Hageja 28.05.2025 istungil antud selgituste kohaselt tähistas Lindi aasa hooldusala töid aktil märgitud ala number „34“. Hooldustööde aktidest nähtuvalt on Lindi aasal teostatud töid 29.05.2018, 07.06.2018, 20.06.2018, 20.07.2018 ja 25.05.2020 (dtl 192, 190, 188, 183). Hooldustööde aktist nr 12 nähtuvalt on Lindi aasa niitmise ajakuluks märgitud 6 tundi (dtl 183). Maakohus järeldas õigesti, et eelnimetatud tõenditega on põhjendatud lugeda tõendatuks, et Lindi aasal on hageja märgitud mahus töid teostatud. Olukorras, kus hageja on tõendanud, et Lindi aasa niitmise ajakulu on 6 tundi, on maakohus põhjendatult järeldanud, et ülejäänud kordadel ei saa Lindi aasa niitmise ajakulu olla väiksem. Maakohus on hageja tõenditele tuginedes õigesti lugenud tõendatuks hageja väited, et Lindi aasa niitmiseks ühel korral kulus 6 tundi ja viiel korral niitmiseks kulutas hageja kokku 30 tundi.
17.Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamise töid on aktil märgitud ala numbriga „34“ või „35“ ning hooldustööde aktidest nähtuvalt on Valgeranna kergliiklusteel teostatud töid 27.06.2018, 24.07.2018 ja 25.07.2018, 17.09.2018, 18.05.2019 , 03.06.2019, 24.06.2019, 23.08.2019, 09.09.2019, 27.09.2019, 08.05.2020, 21.05.2020–22.05.2020, 08.06.2020, 23.06.2020, 15.07.2020–16.07.2020, 28.08.2020 (dtl 187, 182, 172, 233, 229, 226, 216. 212, 210, 105, 239, 243, 245, 249, 256). Maakohus on hageja tõenditele tuginedes pidanud õigesti tõendatuks, et kui hooldustööde aktist nr 13 (dtl 182) tulenevalt kulub Valgeranna kergliiklusteed kraaviga hooldamisele (trimmerdamisele) 33 tundi, siis on põhjendamatu hageja väide, et hooldamisele võib kuluda rohkem tunde (esimesel korral 2018. aastal 45,5 tundi). Olukorras, kus maakohus järeldas hageja tõenditele tuginedes põhjendatult, et Valgeranna kergliiklustee ühe korra hooldamine ei saanud võtta rohkem aega kui 33 tundi ning see ajakulu ei saanud olla väiksem, siis on maakohus õigesti leidnud, et Valgeranna kergliiklustee kraaviga trimmerdamise 17 korra ajakulu kokku on 561 tundi.
18.Kostja väidetest, et niitmise ja trimmerdamise ajakulu võib sõltuda ilmastikutingimustest, rohukasvu tihedusest, kasutatud tehnikast, ei ole võimalik järeldada, et hageja esile toodud ja tõendatud ajakulu on ebamõistlikult suur. Igal juhul ei lükka kostja väited ümber hageja väiteid ega tõendeid, et Lindi aasa niitmisele kulus töövõtjal ühel korral 6 tundi ja Valgeranna kergliiklustee kraaviga hooldamisele kulus töövõtjal ühel korral 33 tundi. Kostja ei ole esile toonud konkreetseid vastuväiteid tööle kulunud tundide arvu osas, millest saaks järeldada, et hageja poolt välja toodud ajakulu töö tegemiseks on ebamõistlikult suur. Kuna hageja on tõendanud, et tal on tegelikult kulunud töö tegemiseks väidetud aeg, siis saab ringkonnakohtu hinnangul sama aega pidada ka muul ajal sama töö tegemisele kulunud mõistlikuks ajaks.
19.Seega on hageja nõue kostja vastu seoses Lindi aasa hooldamisega 432 eurot ja Valgeranna kergliiklustee kraavi hooldamisega 8078,40 eurot põhjendatud, s.o kokku 8510,40 eurot.
20.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja nõue töövõtu tasu saamiseks 2018. aastal tehtud tööde eest on aegunud.
21.Maakohus on õigesti märkinud, et hageja nõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega, millise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt kolm aastat
2-22-3330 alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega tuleb nõude aegumistähtaja kindlaksmääramiseks kindlaks teha, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, s.o millal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
22.VÕS § 821 lg 1 p 3 kohaselt kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel teenuse vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud teenuse vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks. Töövõtja tegi kostjale lisaks hankelepingus märgitud töödele lisatööd 2018. aastal. Lindi aasa osas on kostja tehtud tööd (29.05.2018, 07.06.2018, 20.06.2018 ja 20.07.2018) vastu võtnud hooldustööde aktidega nr 5, 6, 8 ja 12 (dtl 192, 190, 188 ja 183), mistõttu muutusid 2018. aastal tehtud tööde eest tasunõuded sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel aktide allkirjastamisest kostja poolt ning kõigi nende nõuete aegumistähtaeg algas 2018. aasta lõppemisest.
23.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja tasunõue 2018. aastal teostatud tööde eest on TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostjalt kohustuste täitmise nõudmine või kostjale hoiatuse tegemine on käsitatav läbirääkimistena. Pelgalt kohustuse täitmise nõudmine või hoiatuse tegemine ei peata ei aegumist ega täitmist. Asjaolust, et töövõtja ja kostja vahel oli tsiviilasjas 2-18-10175 kohtuvaidlus 27.12.2017 hankelepingu tingimuste tõlgendamisest, ei ole samuti võimalik järeldada töövõtja ja tellija suhtlemist ning tahet läbirääkimiste pidamiseks asjaolude üle, millest tuleneb hageja nõue. Kohtuvaidlust ei ole võimalik võrdsustada läbirääkimistega TsÜS § 167 lg 1 tähenduses. Kohtumenetluses nõude esitamise puhul on tsiviilseadustiku üldosa seaduses erinorm nõude peatumise kohta (TsÜS § 160 lg 1), kuid kuna töövõtja esitas tsiviilasjas 2-18-10175 hagi hankelepingu tingimuste tõlgendamise tuvastamise nõudes ja ei esitanud hagi sooritusnõudes, siis ei saa hageja nõue olla peatunud ka TsÜS § 160 alusel.
24.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et praegusel juhul kohaldub hageja nõudele TsÜS §-s 146 lg 4 kümneaastane aegumise tähtaeg. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et kostja oleks tahtlikult rikkunud oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mis annaksid aluse kohaldada erandlikku aegumistähtaega. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS §146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Tegu on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk on teise isiku teadlik kahjustamine (RKTKo 12.08.2026, 2-19-15672, p 15). Aegumise eesmärk on õigusrahu saavutamine, mispärast peavad tsiviilkäibes osalejad arvestama sellega, et nõuded ühel hetkel aeguvad ja neid ei saa kostja aegumise vastuväite korral enam maksma panna. Aegumise vältimiseks tuleb nõue esitada aegumistähtaja kestel. Aegumine ei kahjusta iseenesest võlausaldaja tsiviilõigusi, sest see ei võta temalt nõuet, kuid piirab aega, mille jooksul on võimalik nõue maksma panna (RKTKo 12.08.2026, 2-19-15672, p 18).
25.Kuna hageja nõuded 2018. aasta eest muutusid sissenõutavaks 2018. aastal ning nende nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 147 lg 3 järgi 2018. aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, siis hakkas aegumistähtaeg nende nõuete osas
2-22-3330 kulgema alates 01.01.2019 ja lõppes 31.12.2021. Kuna hageja esitas nõude kostja vastu 2018. aastal tehtud tööde eest tasu saamiseks 05.03.2022, siis oli hagi esitamise ajaks hageja nõuete osas 2018. aasta eest TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud.
26.Lähtudes eeltoodust on hageja nõue 2018. aastal Lindi aasa niitmise eest viie korra ulatuses (ühe korra kestus 6 tundi tunnitasuga 14,40 eurot) summas 432 eurot aegunud. Samuti on aegunud hageja nõue 2018. aastal Valgeranna kergliiklusteel kraaviga teostatud tööde eest nelja korra ulatuses (ühe korra kestus 33 tundi tunnitasuga 14,40 eurot) summas 1900,80 eurot. Seega tuleb hageja nõue 2332,80 euro (432 + 1900,80) ulatuses jätta seoses aegumisega rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lisatööde eest 6177,60 eurot (8510,40 – 2332,80).
27.Maakohus leidis, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue 520 euro ulatuses on põhjendatud. Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles see rahuldati, siis ei sisalda apellatsioonkaebus konkreetseid väiteid, mille alusel asuda seisukohale, et maakohus on eksinud hageja õigusabikulude rahuldamisel. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigusabikulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmisel materiaal- ja menetlusõiguse norme õigesti.
28.Kolleegium nõustub maakohtuga, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni kooskõlas TsMS §-ga 367. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud. Kuna kolleegium eespool tuvastas, et hageja põhivõlgnevuse nõue on 6177,60 eurot ja koos kohtueelsete õigusabikuludega on see 6697,60 eurot (6177,60 + 520), siis ei ole põhjendatud viivist arvestada suuremalt põhivõlgnevuse summalt kui on hageja on nõudnud või kui hagejal on õigus nõuda.
29.Kuivõrd hageja on 09.01.2022 nõudekirjas palunud tasuda kostjal Lindi aasa niitmise ja Valgeranna kergliiklustee kraaviga hooldamise eest kokku 6098,40 eurot hiljemalt 24.01.2022 (tl 23–24), siis on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on õigus nõuda nõudekirjas nõutud summalt 6098,40 euro tasumisega viivitamise tõttu ajavahemikus 25.01.2022 kuni 04.03.2022 viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist eeltootoodud ajavahemiku eest 52,13, kuid hageja nõudis hagis viivist 52,12 eurot (ringkonnakohus kontrollis hageja nõuet viivisekalkulaatori abil). Alates hagi esitamisest 05.03.2022 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 31.07.2025 ei saa aga hageja nõuda viivist suuremalt summalt kui on tuvastatud põhivõlgnevus kokku 6697,60 eurot. Viivisekalkulaatori järgi on eeltoodud ajavahemiku eest tasumisele kuuluv viivis 2454,06 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud viivisena 2506,18 eurot (52,12 + 2454,06) ja alates 01.08.2025 viivis põhivõlgnevuselt 6697,60 eurot kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei saa kostja tasaarvestada oma nõuet Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 2764,26 euro osas hagejale loovutatud Balti Metsahooldus Grupp OÜ nõudega kostja vastu. Kostja soovib tasaarvestada käesolevas menetluses hageja nõudega kostja 09.11.2021 Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu esitatud kahjuhüvitise 2665,53 euro (mis esitati tsiviilasjas nr 2-21-16529) ja viivise nõude (viivis seisuga 26.04.2022 on 98,73 eurot). Asjaolust, et kostja ei pea iseenesest tasaarvestamiseks esitama vastuhagi ning saab esitada tasaarvestuse avalduse kohtumenetluse ajal, ei tulene kostjale õigust esitada sama tasaarvestatavat nõuet mistahes kohtumenetluses, kui tasaarvestuseks esitatud nõude kohta on jõustunud kohtulahendis kohtu seisukoht juba kujundatud. Ringkonnakohus tuvastab kohtuinfosüsteemi andmetele tuginedes, et tsiviilasjas
2-22-3330 nr 2-21-16529 on Pärnu Maakohtu 23.05.2023 kohtuotsusega, mis on jõustunud, maakohus vastu võtnud kostja loobumise hagis Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 432 euro nõudes, kostja hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu kahju 2233,53 euro ja viivise nõudes jättis maakohus rahuldamata. Kuna Balti Metsahooldus Grupp OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, ja tsiviilasjas nr 2-21-16529 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostjal ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu nõuet, siis on kehtib jõustunud kohtuotsus TsMS § 457 lg 1 ja § 460 järgi ka hageja suhtes, kes on nõude Balti Metsahooldus OÜ-lt omandanud kui ka kostja suhtes, kes oli tsiviilasjas nr 2-21-16529 menetlusosaliseks. Vea parandamine ja tsiviilasja hind
31.TsMS § 447 lg 2 kohaselt võib kohus igal ajal parandada otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohtu otsuse sissejuhatuses on ekslikult märgitud, et otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks on 24.07.2025. Kuna maakohus tegi otsuse 31.07.2025, siis tuleb segaduste vältimiseks maakohtu lahendi õigeks kuupäevaks lugeda 31.07.2025. Nimetatud ebatäpsuse parandamine otsuse sisu ei muuda.
32.Pärnu Maakohus märkis 31.07.2025 otsuses, et tsiviilasja hind on 11 228,92 eurot. Hageja suurendas enda nõuet 22.12.2022 menetlusdokumendis, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks kahjuhüvitisele 11 228,92 eurot ka viivised järgnevalt: 52,12 eurot perioodi 25.01.2022–04.03.2022 eest summalt 6098,40 eurot; 422,06 eurot perioodi 05.03.2022–20.11.2022 eest; 58,68 eurot perioodi 21.11.2022–21.12.2022 eest ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 11 228,92 eurot, alates 21.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd põhinõudele lisanduvad ka viivised (TsMS § 133), on maakohus asja hinna määramisel eksinud ning ringkonnakohus muudab hinda TsMS § 137 lg 11 alusel. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tsiviilasja hinnaks tuleb seega määrata põhinõuet ja kõrvalnõudeid arvestades 12 660,09 eurot (11 228,92 + 52,12 + 422,06 + 58,68 + aastane viivis 11 228,92 x 8%).
33.Lisaks määrab ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse hinna. Pärnu Maakohus rahuldas 31.07.2025 otsusega hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9022,40 eurot, 31.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 3216,79 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (9022,40 eurot) alates 01.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust tervikuna. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Eeltoodust tulenevalt tuli apellatsioonkaebuse hinna arvutamiseks liita maakohtu välja mõistetud põhivõlg, hagi esitamise (suurendamise) seisuga arvestatud viivis rahuldatud ulatuses ja edasiulatuvalt ühe aasta eest arvestatud viivis. Maakohus mõistis välja põhivõla 9022,40 eurot. Viivise osas on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 58 märkinud, et arvutab lahendi tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise järgnevalt: 25.01.2022–04.03.2022 viivis summalt 6098,40 eurot, 05.03.2022–20.11.2022 summalt 8636,92 eurot ning 21.11.2022–31.07.2025 viivis summalt 9022,40 eurot. Eelnevat arvestades mõistis maakohus 22.12.2022 nõuete suurendamise seisuga (täpsustatud hagi esitamise aeg) hageja nõudeid arvestades sissenõutavaks muutunud viivise seega välja summas 535,48 eurot (= 52,12 + 422,06 + 61,30). Nimetatule lisandub ühe aasta eest arvestatud viivise summa, mis vastab
2-22-3330 721,79 eurole (9022,40 x 8%). Seega on kokku apellatsioonkaebuse hind 10 279,67 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tuleb kuni 12 500 euro suuruse hinnaga apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 840 eurot. Apellant tasus riigilõivu 910 eurot, s.o ettenähtust enam 70 eurot. Apellandil on õigus taotleda enam tasutud 70 euro tagastamist.
34.Kolleegium selgitab, et enam tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Menetluskulude jaotus
35.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
36.Menetluskulude jaotamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtus lähtub kolleegium hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotust reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1. Kuna hagihinda 12 660,09 eurot arvestades rahuldatakse hagi 61% ulatuses (7714,18 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja kuna hagi jääb rahuldamata 39% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda.
37.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.