E.P hagi Eesti Maaülikooli vastu remondikulude hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
33 712 eurot 80 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E.P (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Armand Mark Kostja Eesti Maaülikool (registrikood 74001086) Kostja esindaja Kärt Kirsimägi
Asja läbivaatamine
19.märtsil 2025 eelistungil ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.P hagi Eesti Maaülikooli vastu remondikulude hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta Eesti Maaülikooli menetluskulud E.P kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.E.P (hageja) esitas hagi Eesti Maaülikooli (kostja) vastu, milles soovib kostjalt välja mõista 33 712 eurot 80 senti eluruumis aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx tehtud remonditööde kulude hüvitamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb nõude suuruse osas G Invest OÜ 22. veebruaril 2023 tema vastu esitatud nõudele, mis koosneb kahest arvest: 16 860 eurot ja 16 852 eurot 80 senti. 1.1 Hageja väitel oli 26. septembril 2012 sõlmitud üürilepingu alusel tema kasutuses olnud eluruum 2021. aastaks amortiseerunud ega vastanud enam lepingujärgseks kasutamiseks sobivale seisundile. Hageja leiab, et kostja oli kohustatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg 1 kohaselt tagama eluruumi hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kogu üürilepingu kehtivuse aja. 1.2 Hageja teatas kostjale 2021. aasta märtsis soovist teha eluruumis sanitaarremont ning tõstatas samal ajal akende ja elektrisüsteemi vahetamise vajaduse teema. Kostja haldusdirektor Txxxx Ixxxx vastas 23. märtsil 2021, et kostja tagab akende ja elektrisüsteemi vahetamise ning nende tööde tagajärjel vajaliku siseviimistluse parandamise teeb üürnik. Hageja hinnangul nähtub sellest kirjast, et kostja teadis eluruumi remondivajadusest ja nõustus sellega, et akende ning elektrisüsteemi vahetamise järel teeb vajalikud siseviimistlustööd hageja. 1.3 Hageja esitas 31. märtsil 2021 kostjale eluruumi renoveerimise plaani, milles olid muu hulgas seinte ja lagede viimistlemine, põrandakatete uuendamine, vannitoa ja sanitaartehnika uuendamine, siseuste vahetamine, kergseinte ehitamine, aknalaudade vahetamine, aknaümbriste viimistlemine ning elektritööde järgsed viimistlustööd. Hageja möönab, et pooled ei sõlminud pärast nimetatud kirjavahetust eraldi kirjalikku kokkulepet remondikulude hüvitamise kohta. 1.4 Kostja vahetas eluruumi aknad 2021. aasta septembris ja elektrisüsteemi 2022. aasta jaanuaris. Nende tööde järel jäid hageja sõnul aknaümbrised ning elektrijuhtmete paigaldamise kohad seintes ja lagedes viimistlemata. Hageja leiab, et kostja jättis eluruumi lepingujärgseks kasutamiseks sobivasse seisundisse taastamata ning sattus puuduste kõrvaldamisega viivitusse. 1.5 Hageja väitel lasi ta pärast akende ja elektrisüsteemi vahetamist ise remonttööd eluruumis teha. Tööde tegemise ja nende ulatuse tõendamiseks on hageja tuginenud 31. märtsi 2021. aasta remondiplaanile, RM2 OÜ hinnapakkumisele, 26. jaanuari 2022. aasta tööde aktile, remonditööde ajal tehtud fotodele, 25. juuni 2024. aasta eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktile ning eluruumi remondijärgset seisundit kajastavatele fotodele. 1.6 Hageja leiab, et tehtud tööd ei olnud üürilepingu p 4.2.5 tähenduses parendused või muudatused, mille tegemiseks ja hüvitamiseks tulnuks saavutada eelnev kirjalik kokkulepe. Hageja käsitluse kohaselt olid need eluruumi tarbimisomaduste taastamiseks ning akende ja elektrisüsteemi vahetamise tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikud remondi- ja viimistlustööd. Hageja hinnangul ei tulene üürilepingu p-st 4.2.5, et selliste tööde hüvitamine oleks välistatud. 1.7 Hageja tugineb nõude õigusliku alusena VÕS § 276 lg-le 1, § 278 lg 1 p-le 3 ja § 279 lg-le
3.Hageja leiab, et kostja jättis üürieseme puudused kõrvaldamata, mistõttu oli hagejal õigus puudused ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Hageja hinnangul oleks üürniku kahjuks VÕS § 279 lg-st 3 kõrvalekalduv kokkulepe VÕS § 279 lg 4 kohaselt tühine.
2-24-19255 1.8 Alternatiivselt tugineb hageja VÕS § 286 lg-le 2 ning käsundita asjaajamise sätetele, sealhulgas VÕS §-dele 1018 ja 1023. Hageja leiab, et remonditööd tehti vähemalt osaliselt kostja huvides, sest need tehti kostjale kuuluval eluruumil ning kõrvaldasid kostja korraldatud akende ja elektrisüsteemi vahetamise tagajärgi. Hageja hinnangul ei välista nõuet asjaolu, et ta tegutses üürnikuna samal ajal ka enda huvides. 1.9 Hageja on leidnud, et hüvitise väljamõistmist ei välista see, et maksedokumendid remondikulude kohta puuduvad. Asja kordategemise kulusid võib teatud juhtudel hinnata kalkulatsiooni järgi ning et kulutuste tegelik varasem tasumine ei ole alati kahjuhüvitise määramise eeltingimus. Hageja palub hinnata esitatud remondiplaani, hinnapakkumist, tööde akti, üleandmise-vastuvõtmise akti ja fotosid kogumis. 1.10 Samuti ei pea hageja nõude lahendamisel määravaks, kelle nimele remonditööde arved väljastati või kes oli dokumentides märgitud tööde tellijaks. Remonditöödega seotud arved esitati G Invest OÜ-le ja Koogihaldjas OÜ-le, kuid nende kuludega seoses esitati hiljem nõue hageja vastu. Oluline on remonttööde tegemine kostjale kuuluvas eluruumis, kostja teadlikkus töödest ja tööde seos eluruumi kasutuskõlbliku seisundi taastamisega. 1.11 Fotodelt nähtuvad akende ja elektritööde käigus tekkinud kahjustused ning nende kõrvaldamiseks tehtud tööd. Hageja leiab, et vähemalt mõistlik osa kogu remondikulust oli tingitud akende ja elektrisüsteemi vahetamisest. 1.12 Hageja palub kohtul juhul, kui kogu nõutava summa väljamõistmine ei ole põhjendatud, määrata hüvitatav summa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 alusel kohtu hinnangul mõistlikus ulatuses. Hageja leiab, et nõude rahuldamist ei välista see, kui hüvitatavate tööde täpset mahtu või maksumust ei ole võimalik täielikult kindlaks teha. 1.13 Menetluse jooksul tegi hageja ka ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga, mille kohaselt tasuks kostja talle 20 000 eurot ja hageja loeks kõik käesolevast vaidlusest tulenevad nõuded lõplikult lahendatuks.
KOSTJA SEISUKOHAD
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud nõude tekkimise eeldusi, nõude suurust ega seda, et vaidlusaluste kulude kandmise kohustus tekkis just hagejal. 2.1 Kostja ei vaidle vastu sellele, et pooled pidasid 2021. aasta märtsis läbirääkimisi hageja üüritud eluruumis remonditööde tegemise üle ega sellele, et kostja kavatses vahetada aknad ja elektrisüsteemi. Kostja ei nõustu aga väitega, et 23. märtsi 2021. aasta kiri oli lõplik kokkulepe või nõusolek hüvitada kogu hageja kavandatud remont. Kostja käsitluse kohaselt sisaldas kiri üksnes võimaliku kokkuleppe eeltingimusi ning hagejal paluti esitada tööde täpne kirjeldus ja eelarve. 2.2 Hageja ei esitanud nõutud eelarvet ning pooled ei sõlminud kirjalikku kokkulepet remonttööde ega nende hüvitamise kohta. Haldusdirektori kirja ei saa käsitada tööde heakskiitmise, üürileandja viivituse ega käsundita asjaajamise hilisema heakskiitmisena. 2.3 Kostja tõlgenduse kohaselt tuli üürilepingu p 4.2.5 järgi kooskõlastada need eluruumis tehtavad tööd, mille hüvitamist üürnik soovis. Kostja leiab, et lepingu p 4.2.5 kolmanda lause eesmärk oli välistada üürileandja kohustus hüvitada üürniku enda mugavuse, maitse või tarbimisomaduste parandamise eesmärgil tehtud tööd. 2.4 Kostja hinnangul hõlmas hageja remondiplaan ja esitatud tööde nimekiri arvukalt töid, mis ei olnud seotud akende ega elektrisüsteemi vahetamisega. Kostja nimetab selliste töödena
2-24-19255 muu hulgas vaheseinte ehitamist, põrandate lihvimist ja uuendamist, tapeetimist, uste vahetamist, vannitoa ümberehitamist, sanitaartehnika paigaldamist, kamina viimistlemist, riiuleid, narisid ja kappe. Kostja leiab, et need tööd teenisid eelkõige hageja ja tema pere mugavust ega olnud vajalikud eluruumi sihipärase kasutamise tagamiseks. 2.5 Kostja ei eita põhimõtteliselt, et akende ja elektrisüsteemi vahetamisega otseselt seotud siseviimistlustööde hüvitamist võiks kaaluda, kui hageja tõendab tööde tegemise, kulude kandmise, tööde vajalikkuse ja põhjusliku seose kostja korraldatud töödega. Kostja hinnangul ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud ega eristanud võimalikke hüvitatavaid töid ülejäänud renoveerimistöödest. 2.6 Kostja väitel ei võimalda hageja esitatud hinnapakkumine ega tööde nimekiri kindlaks teha, millised tööd olid vajalikud just akende ja elektrisüsteemi vahetamise tagajärgede kõrvaldamiseks. 2.7 Kostja vaidleb vastu VÕS § 279 lg 3 kohaldamisele. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et ta nõudis pärast akende või elektrisüsteemi vahetamist kostjalt konkreetsete puuduste kõrvaldamist ja et kostja sattus nende kõrvaldamisega viivitusse. Samuti ei nõustu kostja sellega, et hageja võis nimetatud sätte alusel teha kostja kulul ligikaudu 35 000 euro ulatuses kogu eluruumi renoveerimistöid. 2.8 Hageja ei ole tõendanud remonttööde kulude tegelikku kandmist. Fotod, tööde akt ja eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt võivad puudutada tööde tegemist või eluruumi seisundit, kuid ei tõenda, et hageja tasus tööde eest või et tema vara tööde tõttu vähenes. Kostja rõhutab, et remonttööde arved ja kulud puudutavad äriühinguid, mitte hagejat kui füüsilist isikut. Kostja hinnangul puudub eraisikuga sõlmitud üürilepingu ja kolmandate äriühingute kulude vahel tõendatud seos, mille alusel saaks hageja neid summasid enda nimel nõuda. 2.9 Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta hüvitas äriühingutele vaidlusalused kulud, et tal tekkis õiguslikult siduv kohustus need hüvitada või et võimalik nõue loovutati talle. Hageja nõudeõiguse tõendamiseks ei piisa üksnes sellest, et remonttööd tehti kostjale kuuluval eluruumil. 2.10 Kostja vaidleb vastu hageja käsitlusele, et nõude võib rahuldada kalkulatsiooni alusel ilma kulude tekkimist tõendamata. Hageja viidatud kohtupraktika ei kõrvalda vajadust tõendada, et hagejal tekkis varaline kahju või kulutuste kandmise kohustus ja et nõudeõigus kuulub just temale. 2.11 Kostja leiab lisaks, et hageja tehtud töödel ei olnud kostja jaoks üürilepingu lõppemise ajal väärtust või oli nende väärtus selleks ajaks vähenenud. Kostja on viidanud eluruumi seinte ja põrandate seisundile, sanitaartehnika kulumisele ning vajadusele eemaldada hageja rajatud vaheseinad. Samuti on kostja viidanud kavale renoveerida Veski 4a elamu ja võtta see kasutusele ülikooli külalisõppejõudude ning teiste külaliste lühiajalise majutuspinnana. 2.12 Kostja on menetluse jooksul väljendanud valmisolekut kaaluda kokkulepet üksnes juhul, kui hageja tõendab kulude kandmise, kulude tekkimise hagejal ning tööde põhjusliku seose kostja korraldatud akende ja elektrisüsteemi vahetamisega. Kostja on sidunud võimaliku kokkuleppe 23. märtsi 2021. aasta kirjas ja üürilepingus nimetatud hüvitispiiri ning viieaastase amortisatsiooniajaga. 2.13 Kostja ei nõustunud hageja 20 000 euro suuruse kompromissettepaneku aluseks olnud käsitlusega. Kostja jäi seisukohale, et enne võimaliku hüvitise või kompromissi kaalumist peab hageja tõendama, et kulud on tegelikult tekkinud, et need tekkisid hagejal ja et need olid seotud kostja korraldatud töödega.
2-24-19255
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus jätab hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. 4.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutas kostjale kuuluvat eluruumi üürilepingu alusel ning tegi üürilepingu kehtivuse ajal eluruumis remonttöid. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hüvitama hagejale nende töödega seotud kulutused. VÕS § 276 lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud andma asja üürnikule üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ega pea seda oma kulul kõrvaldama, võib üürnik kasutada VÕS §-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 279 lg 3 kohaselt võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Riigikohus on 2. detsembri 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-15 selgitanud, et VÕS § 286 lg 2 alusel ei hüvitata üürniku poolt puuduste või takistuste kõrvaldamiseks tehtud vajalikke kulutusi, sest selliste kulutuste hüvitamist reguleerib VÕS § 279 lg 3. Kui üürniku tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele VÕS § 279 lg 3 ega VÕS § 286 lg 1 alusel, võib üürnikul VÕS § 286 lg 2 järgi olla õigus nõuda nende hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 286 lg 2 kaudu võib seaduses sätestatud eeldustel kohalduda ka VÕS § 1042. Seega tuleb üürniku tehtud kulutuste puhul hinnata nende olemust ning vastavalt sellele nõude võimalikku õiguslikku alust. VÕS § 284 lg 5 kohaselt peab üürileandja parenduste ja muudatuste tegemisel arvestama üürniku huve ning mõistlikus ulatuses hüvitama kulutused, mida üürnik peab parenduste või muudatuste tegemise tõttu tegema. Seega kohtu hinnangul ei oleks isegi juhul, kui teatavad kulutused olid otseselt tingitud kostja korraldatud akende või elektrisüsteemi vahetamisest, selliste kulutuste hüvitamise nõue põhimõtteliselt välistatud.
5.Kohus leiab, et hageja nõuet ei saa jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et pooled ei sõlminud pärast 2021. aasta märtsi kirjavahetust eraldi kirjalikku kokkulepet remondikulude hüvitamise kohta. Kirjaliku kokkuleppe puudumine ei välista seadusest tulenevat hüvitamisnõuet, kui selle nõude eeldused on täidetud. Üürilepingu p 4.2.5 tähendus
6.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et üürilepingu p 4.2.5 kolmas lause välistab igasuguse hüvitise asjade tarbimisomaduste parandamiseks või suurema mugavuse või toredusliku eesmärgi saavutamiseks tehtud tööde eest. Üürilepingu p 4.2.5 sõnastus on järgmine: „Üürnik kohustub - kooskõlastama kõik Ruumides tehtavad muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult Üürileandjaga. Muudatuste või parendustena mõistavad Pooled akende ja/või uste vahetamist ning tarindite olulise väärtuse ja eluea tõstmisega seonduvaid töid. Muudatused ja parendused ei ole asjade tarbimisomaduste parandamiseks tehtavad remondid ega suurema mugavuse või toredusliku eesmärgi saavutamiseks tehtavad (asendus)tööd. Kirjalik kooskõlastus peab sisaldama tööde täpse kirjelduse ning põhjendatud eelarve; (dtl 15). 6.1 Kohtu hinnangul pidi üürnik üürilepingu p 4.2.5 kohaselt kooskõlastama ruumides tehtavad muudatused ja parendused eelnevalt kirjalikult üürileandjaga. Pooled määratlesid muudatuste ja parendustena akende või uste vahetamise ning tarindite olulise väärtuse ja eluea
2-24-19255 tõstmisega seotud tööd. Lepingu kohaselt ei olnud muudatusteks ja parendusteks asjade tarbimisomaduste parandamiseks tehtavad remondid ega suurema mugavuse või toredusliku eesmärgi saavutamiseks tehtavad asendustööd. Lepingu p 4.2.5 kolmas lause määratleb eelkõige, milliseid töid ei käsitata selle lepingupunkti tähenduses muudatuste või parendustena. Sellest ei tulene, et nende tööde hüvitamine oleks igal juhul välistatud. 6.2 Samas ei tulene sellest, et töö ei vaja p 4.2.5 tähenduses muudatuse või parendusena kirjalikku kooskõlastamist, automaatselt üürileandja kohustust selle töö maksumus hüvitada. 2021. aasta kirjavahetuse tähendus
7.Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja oli teadlik hageja kavatsusest teha eluruumis sanitaarremonti ning akende ja elektrisüsteemi vahetamise järel vajalikke viimistlustöid. 7.1 Kostja palus 23. märtsi 2021. aasta kirjas hagejal esitada planeeritavate tööde ülevaate ja nende eeldatava maksumuse (dtl 24). Hageja esitas tööde plaani, kuid selles ei olnud märgitud tööde eeldatavat maksumust (dtl 25). Kohtule nähtub esitatud tõenditest, et pooled ei sõlminud pärast seda kokkulepet sanitaarremondi kulude hüvitamise ja amortisatsiooni kohta. Hageja poolt kulude eeldatava maksumuse esitamata jätmine takistas pooltel jõuda kokkuleppeni, mille sõlmimise vajadusele kostja oli 23. märtsi 2021 kirjas selgelt viidanud. 7.2 Esitatud kirjavahetusest ei saa järeldada, et kostja oleks võtnud endale kohustuse hüvitada kogu hageja kavandatud sanitaarremondi või muu ulatusliku renoveerimise maksumus. Kostja
23.märtsi 2021. aasta kirjast ei nähtu nõusolekut hüvitada hagejale sõltumata tööde liigist, mahust ja maksumusest kõik eluruumis tehtavad tööd. 7.3 Seetõttu tuleb kohtul hinnata, kas hageja on tõendanud seadusest tuleneva hüvitamisnõude konkreetsed eeldused, nõude kuulumise talle ja nõude suuruse. Akende ja elektrisüsteemi vahetamisega seotud kulud
8.Hageja on väitnud, et vähemalt osa remonditöödest oli vajalik kostja korraldatud akende ja elektrisüsteemi vahetamise tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja on tuginenud fotodele ja tööde aktile, millelt tema hinnangul nähtuvad tööde käigus tekkinud kahjustused ja nende kõrvaldamiseks tehtud tööd. Hageja on esitanud ka seisukoha, et tööde vajalikkust ja ulatust võimaldavad tuvastada remondiplaan, hinnapakkumine, tööde akt, üleandmise-vastuvõtmise akt ja fotod (dtl 25-38). 8.1 Esitatud tõenditest võib järeldada, et akende ja elektrisüsteemi vahetamisega kaasnes vajadus teha teatavaid siseviimistlustöid. Ka kostja 23. märtsi 2021. aasta kirjast nähtub, et kostja arvestas akende ja elektrisüsteemi vahetamise tagajärjel siseviimistlustööde tegemise vajadusega. 8.2 Ainuüksi aga sellest ei piisa rahalise nõude rahuldamiseks. Hageja peab tõendama, millised konkreetsed kulutused olid tingitud just kostja korraldatud töödest ning milline oli nende kulutuste mõistlik suurus. 8.3 Hageja esitatud hinnapakkumise järgi oli selles kajastatud tööde üldmaksumus koos käibemaksuga 34 756 eurot 80 senti. Hinnapakkumine hõlmas eluruumi ulatuslikku renoveerimist. Hinnapakkumine sisaldas muu hulgas põrandate lammutamist ja uuendamist, uue põrandakatte paigaldamist, puitpõranda lihvimist ja lakkimist, vaheseinte lammutamist ja ehitamist, seinte pahteldamist ja värvimist, tapeetimist, duširuumi ümberehitamist ja plaatimist, lagede viimistlemist, uste paigaldamist, põrandakütet, sanitaartehnikat, riiuleid, narisid, kappe ja kamina viimistlemist (dtl 32). 8.4 Hinnapakkumises ei ole eraldi välja toodud akende vahetamise tagajärjel vajalikku aknaümbriste taastamist ega elektrisüsteemi vahetamise tagajärjel vajalikku siseviimistlust.
2-24-19255 8.5 Hinnapakkumises sisaldub küll 217 m2 seinte pahteldamine ja struktuurvärvimine maksumusega 4123 eurot, kuid tõenditest ei ole võimalik kindlaks teha, milline osa sellest pinnast ja maksumusest oli seotud akende või elektrisüsteemi vahetamise tagajärgede kõrvaldamisega ning milline osa kogu eluruumi renoveerimisega (dtl 31). 8.6 Hinnapakkumises on märgitud nelja aknalaua maksumuseks kokku 460 eurot. Hageja 31. märtsi 2021. aasta remondiplaanist nähtub aga, et hageja kavatses kõik aknalauad uute vastu vahetada tema enda kavandatud renoveerimise osana.Hageja ei ole tõendanud, et olemasolevate aknalaudade väljavahetamine oli kostja korraldatud akende vahetamise vajalik tagajärg või et uute aknalaudade paigaldamine oli vajalik üksnes eluruumi varasema seisundi taastamiseks. 8.7 Hageja esitatud fotod ja tööde akt võivad kinnitada, et eluruumis tehti töid ning et akende ja elektrisüsteemi vahetamise järel oli teatavate viimistlustööde tegemine vajalik. Nende põhjal ei ole aga võimalik kindlaks teha hüvitamisele kuuluvate tööde mahtu ega maksumust või eristada neid hageja kavandatud ülejäänud renoveerimistöödest. 8.8 Ka see, et remonditud eluruum anti kostjale üleandmis-vastuvõtmisaktiga hiljem üle, ei tõenda iseenesest, millised konkreetsed kulutused olid tingitud kostja korraldatud töödest ega nende mõistlikku suurust. Hageja varalise kohustuse ja nõudeõiguse tõendamine
9.Kohus on seisukohal, et võimaliku hüvitamisnõude õiguslik alus ja nõude kuulumine hagejale on erinevad küsimused. See, et teatud kulutused võiksid seaduses sätestatud eeldustel kuuluda hüvitamisele, ei tähenda, et nende hüvitamist saab nõuda iga isik. 9.1 Kohus on menetluses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja peab tõendama, et nõutavad kulutused tõid kaasa varalise tagajärje just temale või et vaidlusalune nõudeõigus kuulub talle (dtl 212-213). 9.2 Toimikust nähtub, et remonditöödega seotud arved väljastati G Invest OÜ-le ja Koogihaldjas OÜ-le (dtl 104-105). Hageja ei ole esitanud arvet, mis oleks väljastatud temale kui füüsilisele isikule. Hageja ei ole esitanud ka maksedokumente, millest nähtuks, et just tema tasus remonditööde eest või kandis nendega seotud kulud. 9.3 Hageja on selgitanud, et nimetatud äriühingutega seotud kulude kohta on hiljem esitatud nõue tema vastu (dtl 55 ja dtl 214) ning et ta ei ole suutnud seda nõuet täita. 9.4 Ainuüksi see, et kolmas isik on esitanud hageja vastu nõude, ei tõenda selle nõude aluseks oleva materiaalõigusliku kohustuse olemasolu ega ulatust. Esitatud tõenditest peab olema võimalik järeldada, et hagejal tekkis kohustus kanda teistele isikutele väljastatud arvetega seotud kulud. 9.5 Kohus juhtis menetluse jooksul hageja tähelepanu vajadusele selgitada ja tõendada asjaolusid, millest nähtuks, millisel alusel tekkis hagejal kohustus tasuda G Invest OÜ-le ja Koogihaldjas OÜ-le väljastatud arvetes kajastatud summad ning millest tuleneks, et võimalik remondikulude hüvitamise nõue kuulub temale kui füüsilisele isikule olukorras, kus remonditöödega seotud arved olid väljastatud äriühingutele. Kohus palus hagejal selgitada, kas ta kandis vaidlusalused kulud ise, kas tal tekkis kohustus need äriühingutele tasuda või hüvitada, kas äriühingud loovutasid talle võimaliku nõude või kuulub nõudeõigus talle muul asjaolust tuleneval põhjusel. Hagejale anti võimalus esitada nende asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Hageja jäi oma seniste seisukohtade ja esitatud tõendite juurde.
2-24-19255 9.6 Hageja ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta tasus remonditööde kulud, et tal tekkis kohustus need kulud tasuda, et G Invest OÜ või Koogihaldjas OÜ loovutas talle võimaliku nõude või et nimetatud äriühingud tegutsesid üksnes tema nimel või tema esindajana. 9.7 Üksnes see, et väidetavad tööd tehti kostjale kuuluval eluruumil ja et hageja kasutas seda eluruumi üürnikuna, ei võimalda järeldada, et remonditöödega seotud võimalik hüvitamisnõue kuulub automaatselt hagejale. 9.8 Seetõttu ei ole hageja piisavalt tõendanud, et remonditöödega seotud kulutused vähendasid just tema vara, et tal tekkis kohustus need kulud kanda või et võimalik remondikulude hüvitamise nõue kuulub talle, mitte G Invest OÜ-le või Koogihaldjas OÜ-le. 9.9 Kuna hageja ei ole tõendanud nõude kuulumist endale, ei saa hagi rahuldada sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses võinuks remonditöödega seotud kulutused muidu hüvitamisele kuuluda. TsMS § 233 kohaldamine
10.Hageja on palunud kohtul juhul, kui kogu nõutava remondikulu väljamõistmine ei ole põhjendatud, määrata hüvitatav summa kohtu hinnangul mõistlikus ulatuses. TsMS § 233 lg 1 kohaselt otsustab kohus juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. 10.1 TsMS § 233 lg 1 ei vabasta hagejat nõude aluseks olevate asjaolude tõendamisest. Kohus saab selle sätte alusel hinnata hüvitise suurust üksnes olukorras, kus hüvitamisnõude tekkimise eeldused on tõendatud, kuid täpse summa kindlakstegemine ei ole võimalik või on ebamõistlikult raskendatud. 10.2 Praeguses asjas ei seisne probleem üksnes selles, et akende ja elektrisüsteemi vahetamisega seotud kulutuste täpset suurust oleks keeruline kindlaks teha. Hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed remonditööd olid tingitud kostja korraldatud akende ja elektrisüsteemi vahetamisest, millises ulatuses olid nende töödega seotud kulutused vajalikud, milline oli nende kulutuste mõistlik suurus ning et nimetatud kulutuste kandmise kohustus tekkis just hagejal või et võimalik nõudeõigus kuulub talle muul õiguslikul alusel. 10.3 Esitatud tõenditest puudub objektiivne lähtekoht, mille alusel saaks kohus kindlaks määrata näiteks akende vahetamise tõttu taastamist vajanud pinna suuruse või elektrisüsteemi vahetamise tõttu vajalikuks osutunud viimistlustööde mahu. Hageja esitatud hinnapakkumine ei võimalda eristada väidetavalt hüvitatavaid kulutusi kogu eluruumi ulatusliku renoveerimise maksumusest. 10.4 Kohus ei saa TsMS § 233 lg 1 alusel määrata kogu remondikulust teatavat protsenti või summat üksnes põhjusel, et mingi osa remondist võis olla seotud kostja korraldatud töödega. Sellise summa määramisel puuduks tõendites kontrollitav lähtekoht ning väljamõistetav summa põhineks oletusel. Hageja taotluse alusel hüvitatava summa omal algatusel kindlaksmääramine tähendaks, et kohus peaks kogu eluruumi renoveerimist puudutavatest tõenditest ise välja selgitama, millised tööd võisid olla seotud kostja korraldatud akende ja elektrisüsteemi vahetamisega, määrama nende oletatava mahu ning tuletama sellest hüvitatava summa. TsMS § 233 eesmärk on võimaldada kohtul hinnata nõude suurust olukorras, kus nõude olemasolu ja selle hindamiseks vajalik faktiline lähtekoht on tuvastatud, kuid täpse suuruse kindlakstegemine on võimatu või ebamõistlikult raske.
2-24-19255 10.5 Kohus lisab, et TsMS § 233 lg 1 ei kõrvalda ka menetluses esinevat puudust, et hageja ei ole piisavalt tõendanud just temal remonditöödest tuleneva varalise kohustuse tekkimist ega võimaliku nõudeõiguse kuulumist temale.
11.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed tööd ja kulutused olid vajalikud just kostja korraldatud akende ja elektrisüsteemi vahetamise tagajärgede kõrvaldamiseks ega nende kulutuste mõistlikku suurust. Hageja esitatud hinnapakkumine puudutab eluruumi ulatuslikku renoveerimist ega võimalda kostja korraldatud töödest tingitud kulutusi ülejäänud remondikuludest eristada.
12.Lisaks nähtub 16. jaanuari 2023 kirjast (dtl 117), et pooled on varasemalt remonditööde tegemises kokku leppinud ning kostja on selliste kokkulepete alusel kulusid hüvitanud. Seega oli hagejale teada nii remonditööde kooskõlastamise kui ka kulude hüvitamise praktika poolte vahel. Seda arvestades ei saa pidada põhjendatuks seisukohta, et kostja oli kohustatud hüvitama käesolevas asjas nõutud kulud ilma, et nende tegemine, ulatus, maksumus ja hüvitamise alus oleksid poolte vahel selgelt kokku lepitud või kohtumenetluses piisavalt tõendatud.
13.Hageja ei ole piisavalt tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tal tekkis kohustus kanda G Invest OÜ-le ja Koogihaldjas OÜ-le väljastatud arvetega seotud kulud või et võimalik remondikulude hüvitamise nõue kuulub talle kui füüsilisele isikule. Kohus juhtis hageja tähelepanu nimetatud asjaolude tõendamise vajadusele ja andis talle võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ning tõendeid. Hageja jäi oma seniste seisukohtade ja tõendite juurde. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et vaidlusalune nõudeõigus kuulub hagejale.
14.TsMS § 233 lg 1 ei anna kohtule alust asendada hageja täitmata tõendamiskoormist ega määrata ilma tõendipõhise lähtekohata kogu remondikulust summat, mille kostja peaks hagejale hüvitama.
15.Seetõttu ei ole hagi põhjendatud ka osaliselt ning kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.Kuna hagi jäetakse täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on kohtule teatanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.