Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
1. september 2026 Apellant (kostja) Y.W (ik XXX) Vastustaja (hageja) I.D (ik XXX), seaduslik esindaja F.F
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. jaanuari 2026 otsus osas, milles maakohus mõistis Y.W-lt alates 28. juulist 2023 kuni 30. septembrini 2026 välja elatise suuremas summas kui 8207,17 eurot, muus osas jätta otsus muutmata, kuid sõnastada otsuse resolutsioon uuesti.
Jätta rahuldamata I.D hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks 28. juulist 2022 – 27. juulini 2023.
5.3.Rahuldada I.D hagi elatise väljamõistmiseks alates 28. juulist 2023.
5.4.Mõista Anton I.D-na I.D kasuks alates 28. juulist 2023 kuni 30. septembrini 2026 välja elatis 8207,17 eurot.
5.5.Mõista Anton I.D-na I.D kasuks alates 1. oktoobrist 2026 kuni I.D täisealiseks saamiseni XXXXX välja elatis 308,62 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.6.Kohustada Y.W-d maksma elatist I.D-le iga kalendrikuu eest ette F.F arvelduskontole selgitusega „Elatis I.D-le“.
5.7.Tunnistada kohtuotsuse punkt 5.5 viivitamata täidetavaks.
5.8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.I.D (hageja) esitas 28. juulil 2023 hagi Y.W (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõuab ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt alates 28. juulist 2022 kuni hagi esitamiseni kokku 2169,17 eurot ja igakuist elatist alates 28. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras, mis muutub vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja elab hagejast eraldi, ei tasu elatist ega anna ka ülalpidamist vahetult. Hageja ema perekonnas on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Hageja ema saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, mis tuleb vastavalt PKS § 101 lg-le 5 arvestada vanema ülalpidamiskohustuse katteks. Ei ole õige, et kostja on reageerinud hageja ema palvetele abistada teda hagejaga seotud kulude kandmises või andnud selleks sularaha. Kostja esitatud kviitungid ei ole seotud hagejaga. Kostja kandis küll üle 60 eurot hagejale jalgratta ostmiseks, kuid see ei ole lapse igapäevane ülalpidamine. Hageja emal ja kostjal ei ole kokkulepet, et kostja tasub elatist 100 eurot kuus. Kostja esitatud sõnumivahetus käib muu kulu hüvitamise kohta. Ainult kostjal teiste laste olemasolu ei tõenda, et ta satuks tagasiulatuvat elatist makstes raskesse olukorda. Üks lastest on saanud täiskasvanuks, talle peab kostja eelistama alaealist hagejat. Kostjale kuulub kallis sõiduk, mille võib elatise võlgnevuse katteks müüa. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et kostja andis hagejale ülalpidamist 2023. a märtsis 127 eurot ja 2023. a aprillis 50 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
Ei ole õige, et kostja ei ole 28. juulist 2022 kuni 27. juulini 2023 hageja ülalpidamises osalenud. Kostja on reageerinud kõigile hageja ema palvetele hagejaga seotud kulutuste kandmiseks. Enamasti andis kostja raha sularahas, sest hageja ema palus arveldusarvele ülekandeid mitte teha. 2022. a detsembris leppisid vanemad kokku, et kostja tasub elatist 100 eurot kuus. Varem hageja elatist ei nõudnud. PKS § 100 lg 3 lubab vanematel lapse ülalpidamist omavahelisel kokkuleppel täpsustada. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist elatise väljamõistmine asetada inimese äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada kostjalt tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.
28.juulist 2022 kuni 27. juulini 2023 tasus kostja hageja lasteaiaarveid ja ostis talle vajalikke asju. Kviitungitelt on näha, et kostja on ostnud väikelaste asju, kostja teised lapsed on tunduvalt vanemad. Hageja ei ole tõendanud, et tema ülalpidamiseks aasta jooksul enne hagi esitamist kulus 2167,17 eurot. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid vajalike kulude suuruse kohta ühes kuus. Kostjal on mõjuv põhjus, mis võimaldab kohtul vähendada elatist alla perekonnaseaduses sätestatud miinimumi. Arvestades kostja materiaalset olukorda ja seda, et hageja ei nõudnud elatist aasta jooksul enne hagi esitamist, on alus vabastada kostja tagasiulatuva elatise tasumisest. 2167,17 euro maksmine on kostja jaoks liiga koormav ja paneb nii kostja kui ka tema kolm last raskesse olukorda. Alternatiivselt palub kostja tagasiulatuvat elatist vähendada ja ajatada selle maksmine 16 kuu peale. Ka igakuist elatist on alus vähendada, sest kostja kasvatab üksi kaht alaealist ja üht gümnaasiumis õppivat täisealist last. Kostja sissetulek koosneb lastetoetusest 910 eurot ja Töötukassa ühekordsetest väljamaksetest kursustel osalemise eest. Kostjal on sõiduauto, talle ei kuulu muud kinnis- ega vallasvara. Sõiduki ostis kostja oma emalt saadud raha eest ja ta vajab seda koos lastega liikumiseks. Laste kasvatamise tõttu kostja ei tööta. Kostja palub igakuist elatist vähendada 100 euroni kuus. Riigikohus on leidnud, et erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad lahendid). Seetõttu tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut. Kompromissina on kostja nõus maksma tagasiulatuva elatise katteks 303,20 eurot 30-euroste kuumaksetena. 2023. a oktoobris ja novembris tegi kostja makseid vastavalt sellele ettepanekule. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu rahuldas 27. jaanuari 2026 otsusega hagi osaliselt, jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks aja eest 28. juulist 2022 kuni 27. juulini 2023 ja mõistis elatise välja alates 28. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras ning märkis, et otsuse täitmisel tuleb arvestada makseid, mida kostja on teinud vabatahtlikult alates
28.juulist 2023. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja kostja laps ja kostjal on seega hageja suhtes PKS § 96 ja § 97 p 1 alusel ülalpidamiskohustus. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel 28. juulist 2022 kuni 27. juulini 2023 tuleb erisätete puudumisel lähtuda elatise tasumise üldsätetest. Maakohus võttis seega arvesse hageja emale alates 28. juulist 2022 kuni 30. oktoobrini 2024 makstud lapsetoetust ja lasterikka pere toetust
vastavalt PKS § 101 lg-le 5 ning tuvastas, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 alusel. Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatis 28. juulist 2022 kuni 27. juulini 2023 on kokku 2169,17 eurot. Kostjal oli lisaks hagejale kuni 2. aprillini 2023 neli alaealist last ning alates 2. aprillist 2023 kuni 24. veebruarini 2025 kolm alaealist last. Kostja sai kuni 30. juunini 2024 lapsetoetust kolme lapse ja edasi kahe lapse eest, samuti sai kostja lasterikka pere toetust. Maakohus tuvastas, et kostjal on pensionikonto, talle tehti Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel 28. juulist 2022 kuni 7. novembrini 2024 väljamakseid 0,83 eurot, tema nimel on kolm sõidukit ja korteriomand Narvas. Kostja ei ole töötuna arvel, Töötukassa andmetel maksti talle 2. veebruarist 2023 kuni 30. detsembrini 2023 kokku 170,76 eurot. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema sissetulekuteks on lastetoetus ja Töötukassalt saadavad ühekordsed väljamaksed koolitustel osalemise eest. Kostja sissetulek on 910 eurot ja sellest peab ta ülal pidama ennast ja kolme last. Kostjat aitab ema, kostja teiste laste ema ning laste emapoolne vanaema. Lapsed käivad tema juures söömas. Kostja ei nõua teiste laste emalt elatist, sest nende ema ei tööta. Teiste laste ema on ostnud lastele tahvelarvuteid ja telefoni. Maakohus leidis, et arvestades kostja sissetulekute suurust ja teisi lapsi, keda ta kasvatab üksi, ei olnud kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist PKS §-s 101 ettenähtud määras 28. juulist 2022 kuni 27. juulini 2023, mistõttu jättis kohus selle aja eest tagasiulatuva elatise välja mõistmata. Alates 28. juulist 2023 on elatis PKS § 101 järgi: - 28. juulist 2023 – 30. septembrini 2023 kuus 209,71 eurot; - 1. oktoobrist 2023 – 31. detsembrini 2023 kuus 196,16 eurot; - 1. jaanuarist 2024 – 31. märtsini 2024 kuus 212,83 eurot; - 1. aprillist 2024 – 31. märtsini 2025 kuus 240,22 eurot; - 1. aprillist 2025 – 31. maini 2025 kuus 254,24 eurot; - alates 1. juunist 2025 kuus 291,74 eurot, mis muutub vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Maakohtu hinnangul võib sõidukite ja korteriomandi olemasolu viidata sissetulekule, mida kostja ei avalda. Samuti ei vähenda see, et kostja teiste laste ema oma ülalpidamiskohustust ei täida, kostja ülalpidamiskohustust hageja ees. Üks kostja lastest sai täisealiseks 24. veebruaril 2025, seega on kostjal jäänud vaid kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et hankida rahalisi vahendeid oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja ema peres kasvab kokku neli last. Hageja ema saab lastetoetust ja lasterikka pere toetust, tal on pensionikonto. MTA andmetel ei ole talle 28. juulist 2022 kuni 7. novembrini 2024 väljamakseid tehtud. Hageja emale kuuluvad sõiduk, korteriomand Narvas ja kinnisasi Narva-Jõesuus. Hageja ema ei ole töötuna arvel, 30. märtsist 2023 kuni 7. detsembrini 2023 on talle välja makstud 2849,70 eurot. Üks laps saab elatist, teine toitjakaotuspensioni. Hageja ema töötab ka vabatahtlikuna, mille eest saab toitu. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta oma kulutuste suurust tõendama. Maakohus leidis, et puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel ja elatis tuleb välja mõista PKS §-s 101 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. jaanuari 2026 otsuse muutmist ning igakuise elatisena 100 euro väljamõistmist alates 11. oktoobrist 2023 kuni veebruarini 2025, tagasiulatuva elatise vähendamist 28. juulist 2022 kuni 27. juulini 2023 ja selle tasumiseks kostja maksevõimet arvestava maksegraafiku määramist, samuti tehtud maksete arvestamist ning elatise tasumise alguskuupäeva muutmist. Kostja ei vaidlusta elatise väljamõistmist aja eest 28. juulist 2023 kuni 24. oktoobrini 2023. Kohtuistungil täpsustas kostja, et taotleb igakuise elatise vähendamist 100 euroni kuus alates selle väljamõistmisest ehk 28. juulist 2023. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud maakohus õigesti kostja maksevõimet. Kostja sissetulekuks on praegu vaid lapsetoetus 80 eurot, kostjal ei ole püsivat töökohta. Lisaks on kostjal võlgnevus eluaseme eest 2616 eurot. Kostja peab tasuma ka igapäevaseid elamiskulusid, mistõttu ületab maakohtu määratud summa tema maksevõimet oluliselt. Maakohus ei arvestanud kostja esitatud tõendeid ega seda, et kostja maksis hagejale septembrist 2024 kuni aprillini 2025 kuus 130 eurot, sellest 100 igakuise elatise ja 30 eurot elatisevõla katteks. Kostja on lisaks teinud makseid sularahas. Maakohus ei arvestanud, et kostja kasvatab veel mitut alaealist last, samuti kostja teisi kohustusi ja pakutud kompromissi. Hageja lasteaiakohast loobumise põhjuseks ei olnud tasu. Hageja ema sissetulek on üle 1000 euro kuus ja eluasemekulud katab sotsiaalosakond. Hageja ema on kostjale ise kirjutanud, et 100 eurost kuus piisab elatiseks.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt kasvatab hageja ema nelja last ja tal on samuti suured korterikulud. Kostja makstud rahast ei piisa hageja vajaduste katteks. Hageja ema on pidanud loobuma hageja lasteaiakohast, sest ei suuda selle eest tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt alates 28. juulist 2023 kuni 30. septembrini 2026 välja elatise suuremas summas kui 8207,17 eurot, muus osas jätta muutmata, kuid otsuse resolutsioon tuleb ümber sõnastada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Kostja vaidlustab ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt maakohtu otsust täies ulatuses.
8.Tagasiulatuva elatise nõudes jättis maakohus hagi rahuldamata, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja taotluse tagasiulatuva elatise vähendamiseks ja ajatamiseks läbi vaatamata.
9.Maakohus mõistis igakuise elatise välja seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest ehk 28. juulist 2023. Kostja taotleb elatise vähendamist 100 euroni ning põhjendab seda kehva majandusliku olukorra ja teiste alaealiste laste olemasoluga. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka halva majandusliku olukorra puhul, vaid peab kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ei ole töövõimetu. Tema teiste laste sünniajad XXXXX, XXXXX ja XXXXX (dtl 100), seega said nad täisealiseks vastavalt X 2023, X 2025 ja X 2026. Alates 12. maist 2026 ei ole kostja seega esile toonud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumi. Nelja alaealise lapse olemasolu võttis maakohus arvesse, jättes tagasiulatuva elatise välja mõistmata. Maakohus mõistis elatise välja alates ajast, mil kostja kõige vanem laps oli juba täisealine. Elatise vähendamine saaks kõne alla tulla aja eest, mil kostjal oli lisaks hagejale kaks või üks alaealist last. Kostja ülalpidamisel olevaid täisealisi õppivaid lapsi ei tule arvesse võtta, sest PKS § 98 lg 1 järgi eelistatakse alaealist last teistele lastele. Maakohtu menetluse ajal on kostja olnud töötu ja otsinud tööd (dtl 351), tema sissetulekuteks olid lastetoetus ja Töötukassalt saadavad ühekordsed väljamaksed koolitustel osalemise eest (dtl 17). Sisuliselt sama oli olukord ringkonnakohtu istungi ajal (dtl 428), kostja sõnul läbib ta keevitaja kursust, teeb juhutöid ja teda aitab ema. Kostja menetluse jooksul avaldatud andmetest oma sissetuleku kohta ei saa teha järeldusi selle kohta, kas kolme või kahe lapse ülalpidamine vähemalt miinimumelatise ulatuses oli talle jõukohane või kui palju ta oleks suutnud hagejale elatist maksta. Kostja selgitused oma sissetuleku kohta on umbmäärased ega ole usaldusväärsed. Ei ole usutav, et kostja oleks suutnud enda ja laste vajadused katta vaid toetustest. Teiste laste emalt kostja oma sõnul elatist ei nõudnud (dtl 349). Kostja tasus hagejale elatist oktoobrist 2023 kuni veebruarini 2025, kuid lõpetas maksmise kaks kuud enne seda, kui tema kolmas laps sai täisealiseks ja hageja jäi tema ainsaks alaealiseks ülalpeetavaks (dtl 406–408). Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest seetõttu, et ta ei hangi endale piisavat sissetulekut. Kostja avaldatust ei saa järeldada, et ta oleks teinud hageja ja teiste laste ülalpidamiseks piisavaid jõupingutusi. Samuti ei saa teisi võlausaldajaid (korteriühistut) eelistada alaealistele lastele. Eelnevat arvestades ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ka aja eest, mil kostjal oli lisaks hagejale teisi ülalpeetavaid.
10.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus tuvastas, et kostjal on kolm sõidukit ja korteriomand Narvas. Maakohtus selgitas kostja, et kaks sõidukit on müüdud, kuid andmed on registris muutmata, kolmanda sõiduki ostuks andis raha kostja ema (dtl 350). Korteriomandi omandas kostja kohtumenetluse ajal, 6. augustil 2024 (dtl 105). Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ostis korteriomandi Kredexi ja oma ema abiga, korteris elab tema täisealine laps, kes korteri kulusid ei kanna. Kostja selgitused selle kohta, kas ta ise elab ema juures või endale kuuluvas korteris, olid vastuolulised. Kostja esitatud korteriühistu arvest nähtub, et korteri ülalpidamine käib talle üle jõu – 28. veebruaril 2026 oli võlg korteriühistu ees 2341,66 eurot (dtl 397). Kostjal on seega vara, mida ta saab kasutada menetluse jooksul tekkinud elatisevõla maksmiseks.
11.Maakohus tõi otsuse resolutsiooni p-s 4 välja ühe kuu elatise summa ajavahemike kaupa vastavalt elatisesumma arvutamise aluseks olevate asjaolude muutumisele ning märkis resolutsiooni p-s 6, et tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatist. Selguse huvides on üldiselt mõistlik kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis märkida kohtulahendi resolutsioonis täpse summana. Praegusel juhul on see eriti oluline arvestades, et kostja ei saanud aru, millise aja eest temalt elatis välja mõisteti, ning kohtuistungil ei olnud kummalgi poolel täit ülevaadet tasutud elatisest. Ringkonnakohus arvutab seetõttu välja sissenõutavaks muutunud elatise alates hagi esitamisest kuni 30.
septembrini 2026. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette. Maakohtu väljamõistetud elatis kuni 30. septembrini 2026 on järgmine:
28.juulist 2023 – 30. septembrini 2023 kuus 209,71 eurot, st 446,48 eurot (209,71 : 31 × 4 + 2 × 209,71);
1.oktoobrist 2023 – 31. detsembrini 2023 kuus 196,16 eurot, st 588,48 eurot (3 × 196,19);
1.jaanuarist 2024 – 31. märtsini 2024 kuus 212,83 eurot, st 638,49 eurot (3 × 212,83);
1.aprillist 2024 – 31. märtsini 2025 kuus 240,22 eurot, st 2882,64 (12 × 240,22);
1.aprillist 2025 – 31. maini 2025 kuus 254,24 eurot, st 508,48 eurot (2 × 254,24); alates 1. juunist 2025 kuus 291,74 eurot, mis muutub vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4, st kuni 31. märtsini 2026 on elatis 3500,88 eurot (12 × 291,74) ning 1. aprillist kuni 30. septembrini 2026 on elatis 1851,72 eurot (6 × 308,62). Ringkonnakohus märgib, et maakohus mõistis elatise välja arvestades lapsetoetusega 100 eurot kuus, kuid kuna hageja ei ole seda vaidlustanud ega väitnud, et ta saab hageja eest lapsetoetust vähem, ei saa ringkonnakohus seda muuta. Kokku tuli kostjal menetluse ajal kuni 30. septembrini 2026 maksta hagejale elatist 10 417,17 eurot (446,48 + 588,48 + 638,49 + 2882,64 + 508,48 + 3500,88 + 1851,72). Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on kohtumenetluse ajal tasunud hagejale elatist 2210 eurot (17 × 130), seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja menetluse jooksul sissenõutavaks muutunud ja maksmata elatis 8207,17 eurot (10 417,17 – 2210). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostja tasutud summat ei ole elatise väljamõistmisel arvestatud.
12.Ringkonnakohtu istungil esitas hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel määrata, et otsus täidetakse viivitamata. TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Arvestades, et kohtumenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua, kostja on selle aja jooksul maksnud elatist vaid väikeses osas ega ole tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ning hageja ei ole ka saanud riigi elatisabi, rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse osas, mis puudutab elatise maksmise kohustust alates otsuse tegemisest. Hagejale on hädavajalik jooksvate igakuiste kulude kandmine. Menetluse jooksul kogunenud võla tasumist ei saa pidada sellisel määral hädavajalikuks, mis õigustaks otsuse viivitamatut täitmist tervikuna. Kuna kostja peab elatist tasuma kalendrikuu eest ette, tuleb tal oktoobrikuu elatis hagejale järelikult tasuda 1. oktoobriks.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.