P.C kaebus Eesti Töötukassa 23.09.2025 otsuse nr TVH/25/031803 ja 06.11.2025 vaideotsuse nr VO/25/2513 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – P.C Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Triin Tamm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada P.C-le 03.07.2026 esitatud dokumendid (dtl 562–567, 571–574, 575–581).
Jätta P.C kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.P.C (kaebaja) esitas 21.08.2025 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse (dtl 85–96).
2.Vastustaja tuvastas 23.09.2025 otsusega nr TVH/25/031803 (dtl 22–24) kaebajal osalise töövõime kestusega 5 aastat perioodiks 25.10.2025–24.10.2030. Kaebajal on osaline töövõime, kuna tema töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatiad ja krooniline valu. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Muudest tervisehäiretest kirjeldatud piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on selja-, jalgade ja rindkere piirkonna valu tõttu piiratud kõndimine, eri tasapindadel ning treppidest üles ja alla liikumine, seismisasendi säilitamine, keha põhiasendi muutmine. Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid, küll aga vajab vahel abi kehaasendite muutmisel, kükkasendist püstitõusmisel. Treppidest liikumisel vajab käsipuu tuge. Kaebajal on lülisamba kaela- ja rinnaosa valude, sõrmede tundlikkushäirete, parema käe lihasnõrkuse tõttu piiratud käte ja käsivarte kasutamine, esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine, majapidamistööde tegemine. Painutused kaelast on valulised ja piiratud. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.
3.Kaebaja esitas 23.09.2025 otsuse peale 30.09.2025 vaide (dtl 514–517). Kaebajal on pidevalt rinnakus ja lülisambas valud. Hingamisraskuste tõttu ei saa ta pikalt rääkida. Lülisamba valu tõttu on keeruline liikuda ja asendit vahetada. Valu ja nõrkuse tõttu on vaja abi püsti tõusmisel. Esinevad regulaarsed kuni 3 päeva kestvad migreenihood, mille ajal peab kaebaja piirama igapäevaseid tegevusi ja vajab kõrvalist abi. Rinnaku murru tõttu ei ole võimalik leida valutut magamisasendit, iga liigutus ja koormus põhjustab tugevat ebamugavustunnet, nii et kaebajal esineb uneprobleeme. Sageli tekib sõrmede ja jalgade tuimus. Kõik liigutused on valulikud. Kaebaja ei suuda kaua seista ega istuda ega saa tõsta üle 0,5 kg. Pärast rinnaku operatsiooni ei ole toimunud täielikku taastumist. Käte puudutamisel, aevastamisel, köhimisel ja muudel toimingutel on valu. Arst on määranud valuravi. Füsioteraapiatunnid jätkuvad. Nende tõttu ei pea kaebaja töö leidmist võimalikuks ja soovib puuduva töövõime tuvastamist.
4.Vastustaja jättis 06.11.2025 vaideotsusega nr VO/25/2513 (dtl 43–54) vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid arvestades osaliselt takistatud. TTO ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad õigusnormidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
4.2.TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatiad ehk lülihaigused, üldsümptomid ja -tunnused. Kaebajal on selja-, jalgade ja rindkere piirkonna valu tõttu piiratud kõndimine, eri tasapindadel ning treppidest üles ja alla liikumine, seismisasendi säilitamine, keha põhiasendi muutmine. Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid, küll aga vajab vahel abi kehaasendite muutmisel, kükkasendist püstitõusmisel. Treppidest liikumisel vajab käsipuu tuge. Piirang 2(17)
3-25-4477
liikumisel eri tasapindadel on hinnatud mõõdukaks. Kaebaja kirjeldab, et iga liikumiskatse korral tekib kohe tuim valu jalas ja seljas, mis on kroonilise iseloomuga ja intensiivistub kõndimisel. Kaebaja on pöördunud arsti poole pigem rindkere valude tõttu. Perearst on suunanud rindkerekirurgi vastuvõtule. Käsitletud on selja- ja jalgade valu. Kaebaja ei ole alaseljavalude osas uuringuid ega füsioteraapiat vajanud. Piirang on liikumisel isiku rindkere, selja ja jalgade valukaebuste tõttu mõõdukas. Dr Karine Arutjunova 31.03.2025 epikriisi järgi on kaebaja sooritanud hea tulemusega koormustesti, südamehaigust ei diagnoositud. Dr EveMai Kuulpaki epikriisi järgi on kopsufunktsioon ja hingamismaht normis. Piirang seismisel ja istumisel on hinnatud mõõdukaks. Pikaajaline püstiasendis püsimine toob kaasa valu tugevnemise rindkere alaseljas ja jalas. Kurdab, et kehaasendi muutmine on võimalik ainult toe abil, kõik liigutused asendi muutmisel on aeglased. Arstide objektiivsed kirjeldused siiski toe ja abi vajadust ei kirjelda. Dr Julia Nesterova 31.01.2025 epikriisi järgi on sooritanud harjutusi vesivõimlemises iseseisvalt. Dr Aleksandr Ranna 24.04.2025 epikriisi järgi on kraniaalnärvid normis. S-mid K.B. negatiivsed. Painutused kaelas valulised ja piiratud, paravertebraallihased pinges. Hüpesteesia 8. kaelanärvi paremal kahjustusest lihasnõrkus paremas käes 4. ja 5. sõrmes. Refleksid s=d patoloogilised refleksid ei vallandu. Siirdumise, istumise ja seismise piiranguid ei ole kaebaja arstidele kaevanud ning neid ei ole kirjeldatud.
4.3.TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Kaebajal on lülisamba kaela- ja rinnaosa valude, sõrmede tundlikkushäirete, parema käe lihasnõrkuse tõttu piiratud käte ja käsivarte kasutamine, esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine, majapidamistööde tegemine. Painutused kaelast on valulised ja piiratud. Piirang käte sirutamisel on hinnatud kergeks. Käelise tegevuse osas on tekkinud kaebused rinnaku operatsiooni järgselt. Tervise infosüsteemi (TIS) andmetel tegutsemisvõimet oluliselt piiravaid vaevusi käelise tegevuse osas ei ole nimetatud. Võib esineda rindkere valu käte tõstmisel. Piirang asjade liigutamisel on hinnatud mõõdukaks. Dr Aleksandr Ranna 10.04.2025 saatekirja vastus: Hüpesteesia C8 dex. Lihasnõrkus paremas käes, esineb parema käe nõrkustunne, sõrmede tuimus. Kaebaja kirjeldatud käelise tegevusega seotud muid piiranguid on arvestatud käelise tegevuse valdkonna muude võtmetegevuste juures. Kaebaja kirjeldatud muid tervisehädasid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.
4.4.Neuroloogid ei ole migreeniravi käsitlenud. Perearst on väljastanud migreeni hooravi retseptid 16.07.2025 kokku 36 tk. Enne seda sama kogus väljastatud 05.11.2024. Seega ei saa väita, et migreen oleks väga sage ega alluks ravile. Baasravi ei ole vajanud.
4.5.Valu ravi on alanud. Ravi ei ole piirang. Osalise ajaga ja/või füüsiliselt mitte raske töö on sobiv. Kaebajale on teostatud ravi, mitmete spetsialistide uuringud. Olulisi funktsionaalsuse piiranguid ei esine peale valukaebuste. TIS-i andmetel on dr Sergei Gordienko-Tarvis ordineerinud 15.09.2025 lidokaiini ravimplaastri.
4.6.Kaebajal on välja kujunenud tervisepiirangud, millede puhul paranemine ei ole tõenäoline, kuid adekvaatse raviga on võimalik remissioon. Eelnevalt oli operatsiooni järgselt hinnatud osaline töövõime mõõduka tegutsemispiiranguga liikumise valdkonnas, mille põhjuseks olid närvisüsteemihaigused, luu tiheduse ja struktuuri kahjustused, valu ja rindkerevigastused, ning raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks olid dorsopaatiad, luu tiheduse ja struktuuri kahjustused ja rindkerevigastused. Raskeid käelisi piiranguid ei ole käesolevalt enam kirjeldatud.
4.7.TIS-i terviseandmed ei kinnita kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mille tõttu tema töötamine oleks püsivalt täielikult takistatud. Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita tema
3(17)
3-25-4477
enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt puuduva töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda valdkondadele, kus piiranguid ei esine. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale suurte raskuste tassimine ja paigaldamine. Olulised on ergonoomilised töövõtted ja töökoha ergonoomilisus. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et kaebajal on osaline töövõime.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.09.2025 otsuse ja 06.11.2025 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
5.1.Vastustaja tuvastas 26.09.2024 otsusega nr TVH/24/033781 (dtl 8–10) kaebajal puuduva töövõime kestusega 1 aasta perioodiks 25.10.2024–24.10.2025. Vastustaja rikkus kaebaja õigusi sellega, et määras talle 23.09.2025 otsusega osalise töövõime. Kaebaja terviseseisund ei ole võrreldes eelmise hindamisega muutunud. Kaebaja peab end jätkuvalt töövõimetuks. Pärast operatsiooni esinevad rindkerevalud ei lase kaebajal hoida keha ühes asendis. Tal on sageli peavaluhood, mille ajal saab vaid istuda või lamada. Kaebajal on aastaid olnud migreen ja kaela lülisamba probleemid, mis piiravad liikumist ja painutamist. Ta ei suuda parema käega peaaegu midagi teha. Kaebaja seisund ei võimalda tal ilma valudeta töötada.
5.2.Kaebaja tervis on pärast tööampsude kaupa tööle naasmist halvenenud. Ta peab võtma rohkem valuvaigisteid ja ka kroonilised haigused on süvenenud.
5.3.Kaebaja soovib positiivse otsuse korral vastustajalt rahalist hüvitist osalise ja täieliku töövõime kaotuse vahe ulatuses kogu perioodi eest alates 25.10.2025.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Asjaolu, et kaebajal on varem tuvastatud puuduv töövõime, ei tähenda, et ka vaidlustatud otsuse aluseks oleva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Töövõimet hinnatakse iga kord uuesti sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. 2024. a-l esitatud töövõime hindamise taotluse menetlemisel võeti arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS-i andmeid, mille alusel anti hinnangud tegutsemispiirangutele vastavalt töövõime hindamise metoodikale. Seega iga töövõime hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varem hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Käesoleva hindamise ajal olemasolevate aktuaalsete terviseandmete alusel ei ole kaebaja piirangud hetkel väljendunud ulatuses, mis tingiks täieliku töövõime puudumise. Eelmisel töövõime hindamisel 2024. a-l oli kaebajal hinnatud raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas käte sirutamise võtmetegevuses 24.05.2024 teostatud rinnakukirurgia järgselt. Töövõime hinnati puuduvaks 1 aastaks prognoosiga paranemisele. Käesolevalt on kaebaja seisund paranenud ja raskeid käelisi piiranguid ei ole alust hinnata. Võttes arvesse ka kohtumenetluses TIS-i lisandunud andmeid, ei esine kaebajal objektiivselt selliseid terviseseisundeid, mille tõttu oleks tema töövõime puuduv. Kuigi kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, ei ole vastunäidustatud kergema töö tegemine. Olulised on ergonoomilised töövõtted ja töökoha ergonoomilisus.
4(17)
3-25-4477
6.2.Kaebaja esitatud uued tõendid tuleb tagastada, sest need on tehtud pärast vaidlusaluseid otsuseid ja vastustaja ei saanud nendega otsuste tegemisel arvestada. Kuid ka nendelt ei nähtu infot, mis annaks alust vastustaja lõppjäreldust muuta. Kaebaja ei vaja abivahendeid ega ole kirjeldatud tema abivajadust. Seega raskeid tegutsemispiiranguid liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ning puuduvat töövõimet ei ole alust hinnata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, milles leiti, et tal on osaline töövõime, ja selle otsuse kohta tehtud vaideotsust. Kaebaja leiab, et tal tuleks tuvastada puuduv töövõime.
8.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
9.Eeltoodud sätetest tulenevalt peab töövõime hindamisel arvestama sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et isikul on mõni tervisehäda.
10.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
5(17)
3-25-4477
11.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
12.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on võimeline töötama omandatud erialal või konkreetsel ametikohal, vaid kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
13.Kohus selgitab, isegi kui vastustaja on varem kaebajal puuduva töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati puuduv töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust töövõime puudumise tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime olemasolu periooditi üle kontrollida.
14.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;
6(17)
3-25-4477
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0–4. Ekspertarstil tuleb iga taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
15.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Dorpat Tervis OÜ ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Anne Korgi 22.09.2025 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 25–39). Sama ekspertarst on kaebaja vaide peale oma eksperthinnangu uuesti üle vaadanud ja koostanud 15.10.2025 eksperthinnangu (dtl 518–533). Lisaks on vaidemenetluses 15.10.2025 andnud oma hinnangu vastustaja ekspertarst dr Ita Kukk (dtl 534–535). Samuti on kohtumenetluses vastustaja ekspertarst dr Ita Kukk andnud 28.01.2026 hinnangu (dtl 536–543). Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 97–513) ja tehtud põhjendatud järeldused.
16.Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
17.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 85–96) välja piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Lisaks tõi kaebaja välja, et tal on muud tervisehäired. Liikumise valdkond
18.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“.
18.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on muutlikud (raskusaste 9). Ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Tema võimekus 7(17)
3-25-4477
liikuda on muutlik. Iga liikumiskatse korral tekib kohe tuim valu jalas ja seljas. Jalas on valu kroonilise iseloomuga ja see intensiivistub kõndimisel. Sümptomid püsivad ööpäev läbi, ilma pausideta. Isegi pärast tugevate valuvaigistite võtmist ei kao valu täielikult. Kaebaja võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Trepist üles minnes peab käsipuust kinni hoidma, sest valu ja jala nõrkuse tõttu ei ole võimalik trepiastmeid iseseisvalt ületada. Lisaks tekivad hingeldushood, mis korduvad 4–5 korda ühe ülesmineku jooksul.
18.2.Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4). Ta ei suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ta ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Pikaajaline püstiasendis püsimine toob kaasa valu tugevnemise alaseljas ja jalas, mistõttu tekib vajadus valuvaigisteid võtta. Istuvas asendis valu intensiivsus ei vähene. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega kehaasendeid vahetada. Kehaasendi muutmine on võimalik ainult toe abil. Kõik liigutused asendi muutmisel on aeglased ning mõnel juhul tuleb valu ja nõrkuse tõttu enne püsti tõusmist oodata.
19.TTO ekspertarsti seisukoht.
19.1.TTO ekspertarsti leidis 22.09.2025 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates lülisambakanali kitsenemise ehk spinaalstenoosi ning muu kroonilise valu diagnoosidele. Anamneesis on ILE L4/5 op. 2007. a.
19.2.TTO ekspertarst leidis 22.09.2025 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates lülisambakanali kitsenemise ehk spinaalstenoosi ning muu kroonilise valu diagnoosidele.
19.3.TTO ekspertarst leidis 22.09.2025 eksperthinnangus liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on keha põhiasendi muutmine, seismisasendi säilitamine, kõndimine ning treppidest üles ja alla liikumine üldise valu tõttu seljas, jäsemetes, rindkere piirkonnas. Põhjuseks lülisamba erinevad degeneratiivsed muutused. Abivahendeid liikumisel ei kasuta, küll aga vajab vahel abi kehaasendite muutmisel, kükkasendist püstitõusmisel. Treppidest käimisel vajab kindlasti käsipuu tuge. Kaebajal on kroonilised degeneratiivsed muutused lülisambas, mis kirurgilist sekkumist ei vaja. Oluline on taastusravi, igapäevane võimlemine ja vajadusel valuravi. Kaebaja on osaliselt kohanenud.
19.4.TTO ekspertarst märkis 15.10.2025 eksperthinnangus, et vaide käigus ei lisandunud uut infot. Hinnangu andmisel on tuginetud perearst dr Linda Jõgismani 22.08.2025 epikriisile.
20.Vastustaja ekspertarsti seisukoht.
20.1.Vastustaja ekspertarst märkis 15.10.2025 arvamuses võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ osas, et anamneesis on ILE L4/5 op. 2007. Pigem on pöördunud rindkere valude tõttu. Perearst suunas 22.08.2025 rindkerekirurgi vastuvõtule. Käsitletud on selja- ja jalgade valu. Uuringuid, füsioteraapiat ei ole alaseljavalude osas vajanud. Piirang liikumisel rindkere, selja ja jalgade valukaebuste tõttu mõõdukas. Kaebaja on sooritanud hea tulemusega koormustesti, südamehaigust ei ole diagnoositud. Kopsufunktsioon ja hingamismaht on normis. Vastustaja ekspertarst nõustus 28.01.2026 hinnangus TTO ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse siin eri tasapindadel liikumist, mille all mõistetakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist 8(17)
3-25-4477
astmetel. Liikumine on piiranguteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms. Kaebaja on piiranguna kirjeldanud tuima valu seljas ja jalas, jalavalu intensiivistub kõndimisel ega kao täielikult ka valuvaigisti võtmisel. Samuti kaebab hingeldust. Neuroloog dr Aleksandr Ranna 04.03.–24.04.2025 epikriisis on kajastatud diagnoosi M96.1 (laminektoomiajärgne sündroom), 2007. a-l op. ILE L4/5 ehk on opereeritud
4.ja 5. nimmelüli vahelist diski, mille järgselt on jäänud jalavalu kaebus ja krooniline valu. Kroonilisele rinnaku-, selja- ja jalavalule on viidatud ka perearst dr Linda Jõgismani 28.07.– 22.08.2025 epikriisis. Hingeldust põhjustavat südame- või kopsuhaigust, mis põhjustaks hingamispuudulikkust, kaebajal ei esine. Sisearst dr Karine Arutnjova on 24.–31.03.2025 epikriisis kajastanud aeg-ajalt esineva huulte tsüanoosi ehk „huuled on sinakad“ kaebuse tõttu teostanud südame uuringud ja EKG koormustesti, mis on pisut madalama koormustaluvuse tulemusega, ilmselt vähesest kehalisest aktiivsusest tulenevalt, koormustaluvus 6,1 METS-i, kuid testi ajal kaebusi ei olnud, vererõhk oli normis, olulisi rütmihäireid ei esinenud, esines südame rütmi kiirenemine, südamehaigust ei diagnoositud. Lisaks on välja toodud, et ka pulmonoloog ei leidnud kopsuhaigust. Pulmonoloog dr Eve-Mai Kuulpak on 30.01.2025 epikriisis välja toonud kaebusena hingeldus liikumisel ja 30.01.2025 teostatud spirograafiauuringu, mis on täiesti normis. Neuroloog dr Karin Kannel on 02.–04.10.2023 epikriisis välja toonud, „anamneesis ka seljaop, hetkel kaebab parema jala tuimust ja nõrkust. Eelmine hospitaliseerimine aprill 2023, subjektiivselt oluliste muutusteta. Füüsiliselt aktiivne, igapäevaselt kõnnib ca 30 min järjest (4000 sammu). Jala valu süveneb pärast koormust. Obj. liigub abivahendita, Rombergi asendis püsiv, vasaku jala peal seisab, parema jala peal ei seisa. Kõnnib abivahendita, lonkab parema jalaga (toefaasis kontakt maaga läbi täistalla, kannalöök puudub. /.../ Paremas jalas distaalselt (varvastes) aktiivsed liigutused minimaalsed, dorsaal/plantaarflex 4/4- (aprill 4/3-), sirget jalga tõstab 30 kraadini, hoiab 3–5 sek (dünaamikata), vasakus jalas dorsaal/plantaarflex 4/4+, sirget jalga tõstab 80o, lihasjõud ületab mõõdukat vastupanu.“ Seega on kirjeldatud mõningast parema jala lihasnõrkust ja labajala pareesi. Piirang liikumisel on isiku rindkere, selja ja jalgade valukaebuste ning parema jala närvide kahjustuse tõttu hinnatud mõõdukaks. Hingeldust põhjustavat haigusseisundit ei ole kaebajal diagnoositud ning kardioloogi ja pulmonoloogi poolt teostatud funktsionaalsed testid seda ei kinnita. Olulisi liikumist takistavaid muid funktsionaalseid piiranguid ei ole kirjeldatud. Valuravi on kaebajale määratud.
20.2.Vastustaja ekspertarst märkis 15.10.2025 arvamuses võtmetegevuse „seismine ja istumine“ osas, et arstide objektiivsed kirjeldused toe ja abi vajadust ei kirjelda. Kaebaja on sooritanud vesivõimlemises harjutusi iseseisvalt. Kraniaalnärvid on normis. S-mid K.B. negatiivsed. Painutused kaelas valulised ja piiratud, paravertebraallihased pinges. Hüpesteesia
8.kaelanärvi paremal kahjustusest. Lihasnõrkus paremas käes 4. ja 5. sõrmes. Refleksid s=d patoloogilised refleksid ei vallandu. Siirdumise, istumise ja seismise piiranguid ei ole arstidele kaevanud ja neid ei ole kirjeldatud. Vastustaja ekspertarst nõustus 28.01.2026 hinnangus TTO ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Kaebaja selja nimmeosavalu ja jalavalu esinemist ning selle põhjusi on kajastatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ piirangu kirjeldamisel. Neuroloog dr Aleksandr Rand on 04.03.–24.04.2025 epikriisis kirjeldanud objektiivset leidu: Kraniaalnärvid on normis. Patoloogilisi reflekse ei esine. Refleksid on paremal ja vasakul võrdsed. Painutused kaelas valulised ja piiratud, paravertebraallihased ehk seljalihased on pinges. Hüpesteesia ehk tundlikkuse häire 8. parema
9(17)
3-25-4477
kaelanärvi kahjustusest, lihasnõrkus paremas käes 4. ja 5. sõrmes. Neuroloog dr Tõnu Tiimus ei ole kirjeldanud 11.–12.06.2025 epikriisis ühtegi objektiivset piirangut. Siirdumise, istumise ja seismise funktsionaalseid piiranguid ei ole kaebaja arstidele kaevanud ja neid ei ole kirjeldatud. Haige kaebusele perioodilise diafragma spasmi ja hingelduse kohta on neuroloog dr Tõnu Tiimus andnud soovituse pöörduda otse EMO-sse, kuid selliseid pöördumisi ei ole TIS-i andmetel esinenud. Lisatoe või kõrvalabi vajadust ei ole samuti mitte üheski epikriisis kirjeldatud. Arvestades siiski kaebaja seljavalu kaebust, parema jala lihasnõrkust ja valuravi vajadust, on piirang pikaajalisel seismisel ja istumisel ning seejärel asendivahetusel tekkiva valukaebuse tõttu hinnatud mõõdukaks. Kohtumenetluse käigus on TIS-i lisandunud taastusarsti dr Helena Gapeyeva 16.12.2025 epikriis (12.08.–10.12.2025), kus on taastusravi alguses kirjeldatud kaebusi: Seljavalu kiirgumisega parema reie tagumisse piirkonda II–V varbani. Kõnnil lonkab, kui parem jalg väsib ära. Abivahendeid ei kasuta. Haiguse anamnees: 2007. a L4/Lp diski prolapsi operatsioon. 13.08.2025: Ei tööta. Jalutab rahuliku tempoga 3 korda päevas 30 min. Kõndides lonkab paremat jalga. Teostatud seljale füsioteraapia: selja lihasjõu / lihasvastupidavust arendavad harjutused, ka koordinatsiooni harjutused kehatüvele. Seega ei ole lisandunud epikriisis asjaolusid, mis muudaks piirangu raskemaks. Kirjeldus vastab varasemalt hinnatud mõõdukatele piirangutele liikumise valdkonnas.
20.3.Vastustaja ekspertarst märkis 15.10.2025 arvamuses, et kuna vaide käigus uut infot ei lisandunud, siis piirangute hinnanguid ei muudetud. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatiad ehk lülihaigused, üldsümptomid ja -tunnused.
21.Kohtu seisukoht.
21.1.Kohus leiab, et TTO ekspertarsti hinnang ei ole kontrollitav, sest seda ei ole kuidagi põhjendatud. Mõõduka piirangu põhjendused selguvad alles vastustaja ekspertarsti hinnangust. Vastustaja ekspertarsti ülesanne peaks olema kontrollida TTO ekspertarsti hinnangut, mitte seda asendada, nagu praegusel juhul on tehtud. Põhikoormus piirangute hindamisel peaks olema TTO ekspertarstil, kellelt vastustaja selleks teenust tellib. Kuna vastustaja ekspertarst on esitanud põhjaliku selgituse võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ antud hinnangu kohta, siis leiab kohus, et tuvastatud mõõdukas piirang (raskusaste 2) on põhjendatud. Kohus ei näe, et hinnangu andmisel oleks tehtud ilmselgeid vigu. Kaebaja suudab iseseisvalt liikuda, ta ei ole voodihaige, ta ei kasuta liikumisel ratastooli, jalutuskeppi ega teise inimese abi. Kaebaja suudab ka treppidest käia, kuigi aeglasemas tempos ja käsitoele toetudes. TIS-i andmetel jalutab ta koeraga korraga kuni 30 minutit, mida saab pidada piisavaks ajaks ja vahemaaks. TIS-is on kirjas, et jalavalud tugevnevad pikemal käimisel, seega on kaebajal võimalik lühemaid vahemaid läbida. Kaebajale on määratud valuravi. Operatiivset ravi ei ole peetud vajalikuks. Seljaoperatsioon oli viimati 2007. a. Kaebajale on soovitatud taastusravi. 2024. a augustis on taastusravis peetud seljavalu mõõdukaks probleemiks. Kopsu- ja südamehaigusi ei ole diagnoositud. Hingeldust esineb suuremal koormusel. TIS-is ei ole kirjeldatud kaebajal esinenud teadvusekaotuse hooge, tasakaaluhäireid ega kukkumisi. Migreeni vastu on ravi määratud ja TIS-i andmetel see mõjub (võtab valu kuni 12 tunniks). Neid asjaolusid arvestades puudub põhjus raskemat piirangut tuvastada.
21.2.Nagu ka eelmise võtmetegevuse puhul, ei ole ka võtmetegevuse „seismine ja istumine“ puhul TTO ekspertarsti hinnangu põhjendatuse kontrollimine võimalik, sest hinnangut ei ole põhjendatud. Hinnangut on põhjendanud vastustaja ekspertarst. Kohtu arvates on vastustaja ekspertarsti hinnang põhjalik ja selles on piisavalt põhjendatud mõõduka piirangu tuvastamist. Kaebaja ei ole voodihaige ega halvatud. Ta liigub iseseisvalt ilma abivahenditeta. Seega on ta võimeline ilma abivahendita seisma ja istuma. Asendivahetamise vajadus ei tähenda 10(17)
3-25-4477
suutmatust asendis mõnda aega püsida. Arvestades, et kaebaja liigub korraga kuni 30 minutit, siis ei saa ka seismine tekitada selliseid probleeme, mis õigustaks raskema piirangu tuvastamist. Kaebaja kurdab küll arstidele selja- ja jalavalusid, kuid talle ei ole määratud muud ravi peale valu- ja taastusravi.
21.3.Kuna kaebajal on tuvastatud liikumise valdkonnas kahes võtmetegevuses mõõdukas piirang, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirang mõõdukas (raskusaste 2) (määruse nr 39 § 6 lg 5). Käelise tegevuse valdkond
22.Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“.
22.1.Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ kerge piirang (raskusaste 1). Ta ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Ta suudab väikeste raskustega tõsta käsi nii palju, et nt riiulilt mingit eset kätte saada. Pärast rinnakuluu murdu ja operatsiooni on käte tõstmine raskendatud, liigutused on rindkere valu ja ebamugavustunde tõttu aeglased. Iga kord, kui käsi tõsta, on kuulda rudinat rinnaku piirkonnas operatsiooni kohas.
22.2.Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Suudab tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat. Käte nõrkuse tõttu ei ole võimalik liigutada üle poole liitri kaaluvaid esemeid. Käed värisevad ja väsimus suureneb, kui proovida eset käes kinni hoida. Kaebaja suudab väikeste raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, nt patja või tühja pappkasti. Valu tõttu ei ole võimalik isegi kergeid esemeid rinnast kõrgemale tõsta, liigutustega kaasneb ebamugavustunne.
22.3.Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Perioodiliselt päeva jooksul on tunda parema käe sõrmede tuimust, mis segab teatud aja jooksul igasuguste tegevuste sooritamist.
23.TTO ekspertarsti seisukoht.
23.1.TTO ekspertarst nõustus 22.09.2025 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates kaela lülivaheketta haigusseisundi diagnoosile müelopaatiaga. TTO ekspertarst lisas 15.10.2025 eksperthinnangus, et käelise tegevuse osas on tekkinud kaebused rinnaku operatsiooni järgselt 01.07.2024. TIS-i andmete alusel tegutsemisvõimet oluliselt piiravaid vaevusi käelise tegevuse osas ei ole nimetatud.
23.2.TTO ekspertarst leidis 22.09.2025 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kaela lülivaheketta haigusseisundi diagnoosile müelopaatiaga. Kätes on nõrkustunne, sõrmede tuimus. 01.07.2024 opereeritud rinnaku murdu. 18.01.2024 opereeritud kaela lülivaheketta haigusseisundit müelopaatiaga. Sellest ajast ebamugavustunne rinnaku piirkonnas, valu kätega esemete käsitsemisel. MRT alusel 10.04.2025 C3...C7 mõõdukalt väljendunud degeneratiivsed muutused. Spinaalkanal on ahtam C3–6 osas. C3/4 tasemel seljaajus vana müelopaatiline kolle. C4-Th2 tasemeil on olulised neuroforaamenite ahenemised. Mitmete närvijuurte mõjutused võimalikud.
23.3.TTO ekspertarst leidis 22.09.2025 eksperthinnangus, et kaebajal ei ole võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud valdkonna teiste võtmetegevuste raames.
11(17)
3-25-4477
TTO ekspertarst lisas 15.10.2025 eksperthinnangus, et käelise tegevuse osas on tekkinud kaebused rinnaku operatsiooni järgselt 01.07.2024. TIS-i andmete alusel tegutsemisvõimet oluliselt piiravaid vaevusi käelise tegevuse osas ei ole nimetatud.
23.4.TTO ekspertarst leidis 22.09.2025 eksperthinnangus käelise tegevuse valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on käte ja käsivarte kasutamine, esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine. Valud lülisamba kaelarinna osas, tundlikkushäired sõrmedes, lihasnõrkus paremas käes. Painutused kaelast on valulised ja piiratud. Piirangute põhjuseks on mõõdukalt väljendunud degeneratiivsed muutused lülisamba kaela osas, võimalik on ka mitmete närvijuurte mõjutused piirkonnas. Kroonilised valud on põhjustatud degeneratiivsetest muutustest lülisamba kaela piirkonnas, mis kirurgilist sekkumist ei vaja. Soovitatud valuravi, taastusravi, igapäevast võimlemist. Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst lisas 15.10.2025 eksperthinnangus, et käelise tegevuse osas on tekkinud kaebused rinnaku operatsiooni järgselt 01.07.2024. TIS-i andmete alusel tegutsemisvõimet oluliselt piiravaid vaevusi käelise tegevuse osas ei ole nimetatud.
24.Vastustaja ekspertarsti seisukoht.
24.1.Vastustaja ekspertarst märkis 15.10.2025 hinnangus võtmetegevuse „käte sirutamine“ osas, et käelise tegevuse osas on kaebused tekkinud rinnaku operatsiooni järgselt. TIS-i andmete alusel tegutsemisvõimet oluliselt piiravaid vaevusi käelise tegevuse osas ei ole nimetatud. Võib esineda rindkere valu käte tõstmisel. Vastustaja ekspertarst nõustus 28.01.2026 hinnangus TTO ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ kerge piirang (raskusaste 1). Käte sirutamise all mõistetakse käte sirutamist eri kõrgustele, käte painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või eseme viskamist. Neuroloog dr Aleksandr Rand on 04.03.–24.04.2025 epikriisis kirjeldanud objektiivset leidu: Kraniaalnärvid on normis. Patoloogilisi reflekse ei esine. Refleksid on paremal ja vasakul võrdsed. Painutused kaelas valulised ja piiratud, paravertebraallihased ehk seljalihased on pinges. Hüpesteesia ehk tundlikkuse häire 8. parema kaelanärvi kahjustusest, lihasnõrkus paremas käes 4. ja 5. sõrmes. Antud juhul ei ole kirjeldatud õla- või küünarliigese sirutamise häiret. Kaebajal võib esineda kerge piirang õlavöötme ja rindkere valust tingituna. Pulmonoloogi dr Jana Marinina 28.02.2023 epikriisi kohaselt on kaebajale teostatud lisaks häälepaelte uuringule ka käte elektromüograafia, uuriti patsiendi käe närve ning kraniaalseid ja tservikaalseid lihaseid. Kätel närvid normipäraste vastustega. Viiteid polüneuropaatilisele kahjustusele ei esinenud. Neuroloog dr Karin Kannel on kirjeldanud 10.04.2023–05.04.2024 epikriisis objektiivse leiuna 05.04.2024 – vasakul kaelal ja lõua alt hüperalgeesia ehk tundlikkuse häire. Muus osas neuroloogilise leiuta. Torakaalkirurg dr Ingemar Almre 01.07.2024 epikriisi (24.05.– 28.05.2024) järgi oli kaebaja 26.03.2024 lükanud autot, mille järgselt diagnoositi rinnaku ülemise osa murd. Murru kohas leiti fibroosne düsplaasia ehk luu luustumishäire. Murru järgselt jäi püsima tugev valulikkus ja luude patoloogiline liikuvus. Kirurgiliselt eemaldati 24.05.2024 rinnaku kahjustatud düsplastiline luuosa ja teostati luuplastika. Torakaalkirurg dr Ingemar Almre tõi 08.07.2024 epikriisis välja, et operatsioonijärgne seisund on hea, paranenud rahuldavalt, võrreldes operatsioonieelse valuga, siis sellist valu ei ole. Seega on õigustatud hinnata piirang kergeks. Kaebajal ei esine käte liikuvuse häiret, õlavöötme ega olulist käte närvi- ja lihaskahjustust, kuid käte ülesse tõstmisel võib esineda valu rindkere piirkonnas ees rinnakul ning õlavöötme pinget ja valulikkust.
12(17)
3-25-4477
24.2.Vastutaja ekspertarst märkis 15.10.2025 hinnangus võtmetegevuse „asjade liigutamine“ osas, et dr Aleksandr Ranna 10.04.2025 saatekirja vastuse kohaselt hüpesteesia C8 dex. Lihasnõrkus paremas käes. Esineb parema käe nõrkustunne, sõrmede tuimus. Vastustaja ekspertarst nõustus 28.01.2026 hinnangus TTO ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Asjade liigutamise all mõistetakse nendest kahe käega kinni haaramist ja soovitud kohta tõstmist vöö kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele). Hinnatakse kuni 1 kg asjade või anumate tõstmist. Neuroloog dr Aleksandr Rand on 04.03.–24.04.2025 epikriisis kirjeldanud objektiivset leidu: Kraniaalnärvid on normis. Patoloogilisi reflekse ei esine. Refleksid on paremal ja vasakul võrdsed. Painutused kaelas valulised ja piiratud, paravertebraallihased ehk seljalihased on pinges. Hüpesteesia ehk tundlikkuse häire 8. parema kaelanärvi kahjustusest, lihasnõrkus parema käe 4. ja 5. sõrmes. Samuti kirjeldab dr Aleksandr Rand, et 01.07.2024 on opereeritud rinnakumurd. Torakaalkirurg dr Ingemar Almre tõi 08.07.2024 epikriisis välja, et seisund on hea, paranenud rahuldavalt, võrreldes operatsioonieelse valuga, siis sellist valu ei ole. Neurokirurg dr Andres Asser on 18.–20.01.2024 statsionaarse epikriisi alusel teostanud kaebajale neurokirurgilise operatsiooni, kuid selle põhjuseks oli hingamise ja kõnetempo katkendlikkus, tahtele allumatu lihasspasm rindkeres. Kliiniliselt oli tegemist rindkere vahelihase ehk diafragma düstooniaga. Kirurgilise ravi põhjuseks ei olnud õlavöötme närvide kahjustus. Operatsioon kaelalülide 3. ja 4. diski korrigeerimisel oli edukas ning mingit neuroloogilist defitsiiti ei lisandunud. Arvestades käesolevalt lisandunud kliinilise leiuna dr Aleksandr Ranna 04.03.–24.04.2025 epikriisis kirjeldatud objektiivset leidu – kaelavalu ja parema käe nõrkuse häiret – ning samuti arvestades eelnevat rinnaku kirurgilise ravi järgset seisundit ja sellest tulenevat valu, võib lugeda käelise piirangu kergeks, kuni 1 kg kaaluvate esemete liigutamisel mõõdukaks.
24.3.Vastutaja ekspertarst märkis 15.10.2025 hinnangus võtmetegevuse „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ osas, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on arvestatud võtmetegevuse „asjade liigutamine“ juures. Vastustaja ekspertarst nõustus 28.01.2026 hinnangus TTO ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal ei esine võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ piiranguid (raskusaste 0). Käte osavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Käteosavus on piiranguteta, kui sõrmedega tehtavate liigutuste juures ei esine randmes ega sõrmedes valu, nõrkust, värisemist, liikumispiiratust, kohmakust vms. Neuroloog dr Karin Kannel on 02.–04.10.2023 epikriisis välja toonud, et ülajäsemetes on lihasjõud hea, sümmeetriline, koordinatsiooni katsud täpsed. 9HPT parem 16,63 sek, vasak 20,38 sek, pigistusjõud parem 36,8 kg, vasak 34,1 kg. Neuroloog dr Karin Kannel on 10.04.2023– 05.04.2024 epikriisis objektiivse leiuna kirjeldanud 05.04.2024: „Vasakul kaelal ja lõua alt hüperalgeesia ehk tundlikkuse häire. Muus osas neuroloogilise leiuta.“ Neuroloog dr Aleksandr Rand on 04.03.–24.04.2025 epikriisis kirjeldanud parema käe 4. ja 5. sõrme tundlikkuse häiret, mis käelist motoorikat ei mõjuta. Kaebaja kaebust käte nõrkusele on hinnatud võtmetegevuses „asjade liigutamine“. Kohtumenetluses on lisandunud taastusarsti dr Helena Gapeyeva 16.12.2025 (12.08.–10.12.2025) epikriis, kus on taastusravi alguses kirjeldatud: Kätel flex 160* ehk eest tõstab käsi kuni 160 kraadi, edasi tekib valu sternumis. Abd 120* ehk küljelt üles tõstab käsi 120 kraadi ja siis tekib valu sternumis ehk rinnakus. 09.12.2025 on kirjeldatud: Patsient sooritab harjutused regulaarselt. Käte liikuvus on normipärane. Valu kaelas ja parema abaluu piirkonnal jäänud, eriti hommikuti. Harjutused aitavad valu leevendada, kuid lühiajaliselt, praegu patsient jätkab harjutuste sooritamisega iseseisvalt. Mõne perioodi pärast on patsiendile soovitatud jätkata taastusravi ja füsioteraapiaga. Seega olulist funktsionaalset häiret ei ole lisandunud andmetes kirjeldatud. Piiranguid põhjustab valu, mis tekib pigem pingutusel. Piirang käelise tegevuse valdkonnas 13(17)
3-25-4477
on mõõdukas, eelkõige on segavaks kaela müelopaatiast põhjustatud õlavöötme pinge ja rindkerevalu, mis tekib käte üles tõstmisel.
25.Kohtu seisukoht.
25.1.„Käte sirutamise“ võtmetegevuses kaebaja ja ekspertarstide hinnangud kattuvad, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda võtmetegevust täiendavalt käsitleda
25.2.Kohtu hinnangul ei ole TTO ekspertarsti hinnang võtmetegevuse „asjade liigutamine osas“ kontrollitav, st ei ole võimalik aru saada, miks tuvastati just mõõdukas piirang, mitte kergem ega raskem piirang. Vastustaja ekspertarsti hinnang on põhjalikum ja kohtu arvates veenab see piisavalt, et mõõduka piirangu tuvastamine oli põhjendatud. TIS-is on korduvalt kajastatud, et kaebaja parem käsi on nõrk, paremas käes on lihasnõrkus ja tuimus ning kaebaja tunneb vasakul küljel magades paremas käes paresteesiat. Samas on 23.02.2023 uuringul leitud, et kaebaja käte närvid on normipäraste vastustega. Viiteid polüneuropaatilisele kahjustusele ei esine. 2024. a lõpust on kanne, et pärast kaelaoperatsiooni on käte liikuvus hästi taastunud. Käte nõrkus annab tunda suuremat pingutust vajaval tegevusel. Kätel jõud ühtlane, osutab vastupanu ja valu ei teki, peenmotoorika osas objektiivselt sõrmede liikumisel kerge mahajäämus paremal, võtmehaare tugev. Riietumisega saab ise hakkama, tegevused aeganõudvad. Koduses majapidamises raskematel ettevõtmistel vajab abi. Seega ei saa jõuda järeldusele, et kaebaja ei saa paremat kätt üldse või peaaegu üldse kasutada. See on tal alles ega ole halvatud. Vasaku käe probleeme TIS-i andmed ei kajasta. Seega raske piirangu tuvastamiseks puuduks alus.
25.3.Kohus märgib, et käte tuimuse küsimust on käsitletud võtmetegevuses „asjade liigutamine“. Sõrmede tuimust oleks asjakohane hinnata võtmetegevuses „käteosavus“. Kaebaja ei ole käteosavuse osas piiranguid välja toonud, millest järeldub, et sõrmede tuimus ei ole kaebaja igapäevaelu piisavalt piiranud ja ta saab oma igapäevaeluga tavapäraselt hakkama. Muid piiranguid, mida ei oleks saanud teistes võtmetegevustes hinnata, ei ole kaebaja välja toonud. Seetõttu puuduvad kaebajal võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ piirangud ja ekspertarsti hinnang on põhjendatud.
25.4.Kuna kaebajal hinnati ühes võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja teises mõõdukas piirang (raskusaste 2), siis on valdkonna kokkuvõtlik raskusaste mõõdukas (raskusaste 2) (määruse nr 39 § 6 lg 5). Muud tervisehäired
26.Kaebaja tõi muude tervisehäirete juures välja, et tal on ligi 3 korda kuus esinevad migreenihood, mis kestavad kuni 3 päeva. Sel ajal on vaja piirata igapäevaseid tegevusi. Poodide külastamisel on vaja kõrvalist abi, kuna puudub võimalus raskusi iseseisvalt kanda. Pea kallutamisel ja kummardamisel tekib pulseeriv müra paremas kõrvas. Aevastamisel ja köhimisel on tunda tugevat valu rinnaku murru piirkonnas, mistõttu tuleb neid hooge maha suruda. Rinnaku murru tõttu esineb ka unehäireid: valuvaba asendit ei ole võimalik leida. Päeva jooksul püsib tuim ja pakitsev valu rinnus ning rinnaku pind on puudutamisel väga tundlik. Riiete vastuhõõrumisel tekib ebamugavustunne. Hetkel toimub füsioterapeudi juures taastusravikuur. Igasuguse füüsilise koormuse korral muutuvad huuled siniseks. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotlusel, et tema töösuhe Swedbank AS-iga lõppes terviseprobleemide tõttu. Hingamisprobleemid takistasid tööülesannete täitmist. Kaebaja kasutab igapäevategevustes teise inimese abi.
14(17)
3-25-4477
27.TTO ekspertarst märkis oma eksperthinnangutes, et neid probleeme on hinnatud liikumise valdkonnas.
28.Vastustaja ekspertarst märkis 15.10.2025 hinnangus, et kaebaja valusid rinnakus ja lülisambas ning hingamisraskusi on arvestatud liikumise valdkonnas. Neuroloogid ei ole käsitlenud migreeniravi. Perearst on väljastanud migreeni hooravi retseptid 16.07.2025 kokku 36 tk, enne seda sama kogus väljastatud 05.11.2024. Seega ei saa väita, et migreen oleks väga sage ega alluks ravile. Baasravi ei ole vajanud. Kätega seotud valusid on hinnatud käelise tegevuse valdkonnas. Ravi ei ole piirang. Sobib osalise ajaga ja/või füüsiliselt mitte raske töö. Kaebajale on teostatud ravi, mitmete spetsialistide uuringud. Olulisi funktsionaalsuse piiranguid ei esine peale valukaebuste. TIS-i andmetel on 15.09.2025 ordineeritud lidokaiini ravimiplaaster. Vastustaja ekspertarst märkis 28.01.2026 hinnangus, et rinnaku murrust tingitud valu on hinnatud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Huulte tsüanoosi ehk sinakaks tõmbumist on hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebaja poolt kirjeldatud huulte tsüanoosi osas ei ole kardioloog ega pulmonoloog selgitavat objektiivset põhjust ehk südame- või hingamispuudulikkust diagnoosinud. Seisund ei ole töövõimet mõjutav. Kaebaja välja toodud unehäiret ei ole diagnoositud ega ka arstidele ei ole sellekohaseid kaebuseid esitatud.
29.Kohtu arvates on TTO ekspertarsti hinnang taaskord ebapiisav. Vastustaja ekspertarst seevastu on hinnanud kaebaja terviseprobleeme põhjalikumalt. On tõsi, et käelisi probleeme on hinnatud käelise tegevuse valdkonnas. Seal hinnati ka asjade liigutamist ja käte tõstmist. Koormuste kandmine läheb sinna alla. Müra paremas kõrvas ega unehäireid ei ole kaebaja arstile kurtnud, seega ei saa nendega ka töövõime hindamisel arvestada. Huulte siniseks tõmbumisega seoses ei ole arstid tõsiseid terviseprobleeme tuvastanud, seega ei saa see kaebaja töövõimet mõjutada. Valuravi on kaebajale määratud. Riiete vastuhõõrumisest tekkiv ebamugavustunne ei muuda kaebajat töövõimetuks. Vajadusel on võimalik kanda laiemaid riideid. Migreeni vastu on kaebajale ravi määratud ja TIS-i andmetel see ka mõjub. Kaebaja viitas vaides rääkimisraskustele, millele ta töövõime hindamise taotluses ei viidanud. TIS-i andmetel on kaebajale tehtud 2024. a jaanuaris operatsioon, mille tulemusena probleem lahenes. Seega puuduvad kaebajal täiendavad tervisemured, millega saaks töövõime hindamisel arvestada. Kokkuvõtteks
30.TTO ekspertarst leidis 22.09.2025 eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatiad ehk lülihaigused, üldsümptomid ja -tunnused. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Piiratud on keha põhiasendi muutmine, seismisasendi säilitamine, kõndimine ning treppidest üles ja alla liikumine üldise valu tõttu seljas, jäsemetes, rindkere piirkonnas. Põhjuseks lülisambas esinevad degeneratiivsed muutused. Abivahendeid liikumisel ei kasuta, küll aga vajab vahel abi kehaasendite muutmisel, kükkasendist püstitõusmisel. Treppidest käimisel vajab kindlasti käsipuu tuge. Piiratud on käte ja käsivarte kasutamine, esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine valude tõttu lülisamba kaela-rinnaosas, tundlikkusehäirete tõttu sõrmedes, lihasnõrkuse tõttu paremas käes. Painutused kaelast on valulised ja piiratud. Piirangute põhjusteks on mõõdukalt väljendunud degeneratiivsed muutused lülisamba kaelaosas, võimalik on ka mitmete närvijuurte mõjutused samas piirkonnas. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna tal on väljakujunenud tervisepiirangud, millede puhul paranemine ei ole
15(17)
3-25-4477
tõenäoline, kuid adekvaatse raviga on võimalik remissioon. Kaebajale ei sobi suurte raskuste tassimine ja paigaldamine. Olulised on ergonoomilised töövõtted ja töökoha ergonoomilisus. Abivahenditeks sobivad ortoosid ja proteesid. Töövõimet toetavad taastusravi, valuravi ja igapäevane individuaalne võimlemine õlavöötme ja seljalihaste tugevdamiseks. TTO ekspertarst lisas 15.10.2025 eksperthinnangu kokkuvõttes, et töövõimet toetavad ka migreeni profülaktika ja vajadusel psühhoteraapia kroonilise valu tarvis.
31.Vastustaja ekspertarst märkis 15.10.2025 hinnangus, et kaebaja töövõime on osaline kestusega 5 aastat. Kaebajal on välja kujunenud tervisepiirangud, millede puhul paranemine ei ole tõenäoline, kuid adekvaatse raviga on võimalik remissioon. Eelnevalt oli operatsiooni järgselt hinnatud osaline töövõime mõõduka tegutsemispiiranguga liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused, luu tiheduse ja struktuuri kahjustused, valu ja rindkerevigastused, ning raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad, luu tiheduse ja struktuuri kahjustused ning rindkerevigastused. Raskeid käelisi piiranguid ei ole käesolevalt enam kirjeldatud. Vastustaja ekspertarst märkis 28.01.2026 hinnangus, et kaebajal esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, kuid mitte määral, mis põhjustaks täieliku töövõime puudumise. Eelnevalt oli kaebaja töövõime hinnatud puuduvaks üheks aastaks prognoosiga, et töövõime tõenäoliselt paraneb. Eelnevas hindamises oli hinnatud rasked piirangud käelises tegevuses 24.05.2024 teostatud rinnakukirurgia järgselt. Käesolevalt on seisund paranenud ja raskeid käelisi piiranguid ei ole alust hinnata. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 6. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid arvestades osaliselt takistatud. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebaja töövõime osaline, kestusega 5 aastat. Vastustaja ekspertarst nõustus sellise hinnanguga, sest kaebajal esinevad püsivad piirangud, mis on osaliselt raviga kompenseeritavad, kuid täielikku tervenemist prognoosida ei saa. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, samuti raskuste tõstmine ja rohket liikumist nõudev töö. Võttes arvesse ka kohtumenetluses TIS-i lisandunud andmeid, ei esine kaebajal objektiivselt selliseid terviseseisundeid, mille tõttu tal puuduks töövõime.
32.Määruse nr 39 § 6 lg 6 järgi on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetavate raskusastme summa 6, sest tal on kolmes võtmetegevuses tuvastatud mõõdukas piirang. Kerge piiranguga töövõime hindamise ei arvestata. Seega tuli ekspertarstil määruse nr 39 § 8 lg 1 järgi kaaluda, kas hinnata kaebaja töövõime osaliseks või puuduvaks. TTO ekspertarsti hinnangust kaalumise põhjendusi ei näe. Sellise kaalumise on ära teinud vastustaja ekspertarst, kes selgitas, mis põhjusel hinnati kaebaja töövõime varasema töövõime hindamise otsusega võrreldes erinevaks. Kohtu arvates ei ole vastustaja ekspertarst kaalumisel ja hindamisel ilmselgeid vigu teinud. Kuna kaebajale tehtud operatsioon oli edukas ja kaebaja on osaliselt paranenud, ükski temal tuvastatud piirang ei olnud täielik (määruse nr 39 § 8 lg 3 p 2) ja kaebajal ei ole tuvastatud töötamist välistavat seisundit (määruse nr 39 § 8 lg 3 p 1), siis võib eeldada, et kaebaja suudab osalise ajaga teha kergemat tööd, mis on tema tervislikule seisundile sobiv. Ravi saamine või füsioteraapia läbimine ei tähenda, et kaebaja oleks töövõimetu.
33.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebaja esitas 03.07.2026 täiendavate tõenditena 28.04.2026 (dtl 562–567), 04.12.2025 (dtl 571–574) ja 01.04.2026 epikriisid (dtl 575–
16(17)
3-25-4477
581). Kuna vaidluse all on 23.09.2025 otsuse ning 06.11.2025 vaideotsuse õiguspärasus, siis ei saanud vastustaja nende epikriisidega vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada. Hiljem muutunud terviseandmed või tekkinud tervisedokumendid ei muuda varem tehtud töövõime hindamise otsuseid õigusvastaseks. Haldusakt peab olema õiguspärane selle tegemise aja seisuga (haldusmenetluse seaduse § 54). Seetõttu ei saa nende tõenditega asja lahendamisel arvestada ja need tuleb kaebajale tagastada. Kui kaebaja leiab, et need tõendid tõendavad tema muutunud tervislikku olukorda, siis saab ta esitada vastustajale uue töövõime hindamise taotluse. Kaebaja esitatud 20.10.2025 epikriis (dtl 568–570) ei anna alust varem võetud seisukohti muuta.
34.Neil põhjustel leiab kohus, et vastustaja 23.09.2025 otsus, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime, on põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel on õiguspärane 06.11.2025 vaideotsus. Tühistamiskaebus nende tühistamiseks jääb rahuldamata. Rahuldamata jääb ka kaebaja nõue kohustada vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
35.Kaebaja tõi kaebuse täienduses välja, et soovib positiivse otsuse korral vastustajalt rahalist hüvitist osalise ja täieliku töövõime kaotuse vahe ulatuses kogu perioodi eest alates 25.10.2025. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis puudub alus kaebajale tagantjärele hüvitist maksta.
Menetluskulude jaotus
36.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist ega ole esitanud kohtul tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.