lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-19090/7

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-19090/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-19090

Tsiviilasi

X-i hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2867,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja C (isikukood XXX, elukoht xxx) Kostja Y (isikukood XXX, elukoht: xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Y-lt igakuine elatis X kasuks alates 04.09.2026 kuni X`i täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) summas 318,62 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).
3.Elatis suureneb iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Välja mõista Y-lt hageja X kasuks kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 437,24 eurot.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 13.11.20262-26-10528/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.11.20262-26-8354/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.11.20262-26-19153/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.11.20262-25-3036/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.11.20262-26-9809/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22756/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
5.Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks C`i arvelduskontole, mis loetakse tasutuks järgneva kalendrikuu eest ette.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtu selgitused

1.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 järgi on hagihinnaks 2867,58 eurot (9x318,62 eur). Riigikohtu praktika kohaselt juba sissenõutavaks muutunud makseid ei liideta, arvestatakse üksnes järgneva 9 kuu makseid (Riigikohus 3-2-1-165-13 p 19).
2.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
3.Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
4.X esitas oma seadusliku esindaja C kaudu 04.09.2026 Y vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Pooltel on ühine alaealine laps X, kes elab pärast vanemate abielu lõppemist 2024. aasta kevadel alaliselt koos isaga. Lapse ema kolis 01.07.2026 elama Soome Vabariiki ning osaleb lapse ülalpidamises vähesel määral. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 2026. aasta suvel lapse ülalpidamiseks üksnes ühe makse, tasudes 20.08.2026 lapse isale 200 eurot. Kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning vanemate läbirääkimised lapse elatise küsimuses ei ole tulemust andnud, taotleb hageja elatise väljamõistmist kohtu kaudu.
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgituste kohaselt elas ta Eestis kuni 30.06.2026, misjärel asus elama Soome Vabariiki, kus elab ka praegu. Laps jäi elama isa juurde, kuid vanemad leppisid kokku, et laps viibib vaheldumisi kaks nädalat isa ja kaks nädalat ema juures. Kostja väitel viibis hageja 2026. aasta juulis kaks nädalat tema juures Soomes ning ülejäänud osa kuust isa juures. Seetõttu ei pea kostja põhjendatuks hageja tagasiulatuvat elatisnõuet alates 2026. aasta juulist. Kostja tasub igakuiselt hageja telefoni- ja internetikulud summas 25,50 eurot ning kannab hageja Soome ja tagasi sõitmise kulud. Lisaks on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks 20.08.2026 ja 14.09.2026 mõlemal korral 200 eurot. Kostja selgitab, et on töötu ja tal puudub regulaarne sissetulek, mistõttu ei ole tal praegu võimalik suuremas summas elatist tasuda. Kostja on nõus maksma alates 2026. aasta augustist elatist 200 eurot kuus ning tööle asumisel elatise suuruse üle vaatama.
6.Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.
7.PKS § 96 lg 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lapsega lahus elav või lapse kasvatamises mitteosalev vanem täidab ülalpidamiskohustust eeskätt elatise maksmisega.
8.Hageja nõuab elatist seadusjärgses miinimummääras. Sellise nõude korral ei pea lapse tavapäraseid vajadusi iga kulu kaupa tõendama. Esitatud andmed lapse tavapäraste ja täiendavate vajaduste kohta kinnitavad, et miinimumelatise väljamõistmine ei ületa lapse põhjendatud vajadusi.
9.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt moodustub elatise miinimum indekseeritud baassummast ja kolmest protsendist Eesti Vabariigi eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg 5 järgi arvestatakse maha pool lapse eest saadavast lapsetoetusest. Alates 01.04.2026 on indekseeritud baassumma 295,86 eurot ja kolm protsenti 2025. aasta keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot. Kuna lapsega koos elav vanem saab lapsetoetust 80 eurot kuus, tuleb summast maha arvata 40 eurot riigi poolt makstav lapsetoetus. Seega on elatis 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 − 40).
10.Kohus ei pea põhjendatuks hageja nõuet mõista kostjalt ajavahemiku 04.09.2026 kuni 31.03.2027 eest välja elatis 398,62 eurot kuus põhjusel, et nimetatud perioodil laekus 80 euro suurune lapsetoetus kostjale. Lapsetoetus summas 80 eurot on lapse ülalpidamiseks makstav riiklik toetus, mitte toetust saava vanema isiklik panus lapse ülalpidamisse. Elatise väljamõistmine ning riikliku lapsetoetuse määramine ja maksmine on eri õigussuhetest tulenevad küsimused. Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse, mitte lapsetoetuse saaja määramist. Lapsetoetuse saajat puudutav vaidlus tuleb lahendada selleks ettenähtud korras ning vajaduse korral halduskohtumenetluses. Seetõttu ei anna asjaolu, et lapsetoetus laekus kostjale, alust suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist lapsetoetuse summa võrra. Kostja vastuseis toetuse saaja muutmisele ei muuda aga lapsetoetust elatiseks ega tekita hagejale automaatselt õigust nõuda kostjalt 80 eurot täiendava elatisena. Kostja rahalise ülalpidamiskohustuse arvutamisel on riiklikku lapsetoetust juba arvestatud PKS §-s 101 sätestatud ulatuses, s.o 40 euro võrra. Seetõttu puudub alus suurendada üksnes lapsetoetuse kostjale laekumise tõttu kostjalt väljamõistetavat igakuist elatist 318,62 eurolt 398,62 eurole.
11.Kostja väitel tasub ta igakuiselt lapse telefoni- ja internetikulud summas 25,50 eurot ning kannab lapse Soome ja tagasi sõitmise kulud. Kohus leiab, et nimetatud kulude kandmine kujutab endast kostja panust lapse ülalpidamisse, kuid ei ole iseenesest aluseks hagi rahuldamata jätmisele ega elatise vähendamisele, kuna tegemist on üksnes osaga lapse ülalpidamiseks vajalikest kuludest. Pärast elatise väljamõistmist tuleb kostjal lapse ülalpidamisse panustamisel lähtuda kohtuotsusega kindlaksmääratud elatise suurusest. Kohtuotsusega kindlaksmääratud elatis hõlmab muu hulgas lapse telefoni- ja internetikulusid ning lapsega seotud sõidukulusid.
12.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 04.09.2026 summas 318,62 eurot. Kostja poolt 14.09.2026 tasutud 200 eurot tuleb arvestada 2026. aasta septembrikuu elatise kohustuse osalise täitmisena.
13.Tulenevalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on märkinud elatise võlgnevuse perioodiks 01.07.2026–03.09.2026. Kuna septembrikuu elatis on arvestatud alates 04.09.2026 väljamõistetava jooksva elatise hulka, arvestab kohus elatise võlgnevuse 2026. aasta juuli ja augusti eest. Nimetatud kahe kuu elatis on kokku 637,24 eurot (2 x 318,62), millest tuleb maha arvata kostja 20.08.2026 tasutud 200 eurot. Seega on elatise võlgnevus 437,24 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

14.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Elatis tuleb tasuda C arveldusarvele nr XXXXXXX iga kuu 10. kuupäevaks, mis loetakse tasutuks järgneva kalendrikuu eest ette, (PKS § 100 lg 4).
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.11.20262-26-22065/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-19625/7Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus