Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kadri Mälberg
Kohtujurist
Ave Roosvalt
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2026, Pärnu
Tsiviilasja number
2-26-11769 Aktsiaseltsi „TATOLI“ hagi L.N ja Osaühingu Kurena Mahe vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks 22 559,80 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts „Tatoli“ (registrikood 10608866) Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom Kostja I: L.N (isikukood: XXX) Kostja II: Osaühing Kurena Mahe (registrikood 16180814)
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
ja Osaühingu Kurena Mahe vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 29.08.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-130468 kinnitatud kompormiss, mille kohaselt kostja I koos Osaühinguga Are STK kohustus solidaatselt tasuma hagejale kõikide nõuete katteks kokku 23 000 eurot osamaksetega. Kostjad võlga ei tasunud ning täitur alustas täitemenetlust. Oma 13.05.2026 kirjaga teatas täitur hagejale, et kinnistusregistrile esitatud kinnistamisavalduse kohaselt on võlgnik võõrandanud endale kuuluva kinnisasja registriosa nr-ga X. Kuna teisel solidaarvõlgnikul oli palju võlgasid ja kostja I muutis vaidlustatud tehinguga ennast maksejõuetuks, esitas hageja käesoleva hagi.
22 530,44 eurot, st kompormissiga kokkulepitud võla koos viivistega. Kuna kostja on võla tasunud, puudub põhjus jätakata hagimenetlust käesolevas asjas. Hageja loobub hagist, kui kostjad tasuvad hagejale menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1260 eurot, hagi tagamise riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 1500 eurot (150 eurot/tund, 10 tundi).
menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad leiavad, et hageja nõuet ei rahuldanud kostjad, vaid täitemenetlus teises asjas. Kostjad ei ole käesolevas menetluses hageja nõuet täitnud (vara ei ole tagastatud). Makse summas 22 530,44 eurot tehti 25.09.2026 tsiviilasjas nr 2-24-130468 kinnitatud kompromissi alusel läbi kohtutäituri täitemenetluse. Hageja ei loobu hagist mitte selle pärast, et kostjad oleksid käesoleva hagi nõude rahuldanud, vaid selle pärast, et täitemenetlus teises asjas täitis hageja rahalise nõude. Kostjad leiavad, et esitatud hagi oli alusetult esitatud. Kostjad leiavad, et hageja õigusabikulud ei ole mõistlikud ning ülepaisutatud. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, paluvad kostjad kontrollida hageja õigusabikulude põhjendatust ning vähendada neid mõistlikus ulatuses.
esitas arvelduskontole.
taotluse tagastada
28.05.2026 tasutud tagatis
1127,99 eurot hageja
Kohtumääruse põhjendused
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.
§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kostjad ei ole hageja 2 (4)
nõuet rahuldanud, mistõttu ei täidetud TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud eeldused. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi oli esitatud põhjusel, et kostja I ei täitnud tsiviilasjas nr 2-24130468 sõlmitud kompromissi ning muutis ennast enne kompromissi sõlmimist sisuliselt varatuks ja täitemenetluses ei olnud võimalik hageja nõuet rahuldada. Kuivõrd hageja nõue on käesolevaks hetkeks täitemenetluses rahuldatud, siis leiab kohus, et tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 5 ning hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
riigilõiv 70 eurot. Riigilõiv on üldjuhul vältimatu ja vajalik kulu, kuid käesoleval juhul on hageja taotlus põhjendatud osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjatelt välja mõista pool tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot, kokku 700 eurot.
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-21-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
on märkinud, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja õigusteenuse tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning vastab asja mahukusele ja keerukusele.
on seisukohal, et hageja kulu lepingulisele esindajale 10 tunni ulatuses on osaliselt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi hagiavalduse koostamiseks, 1 tund kostjate vastuse analüüsimiseks ning 2 tundi hageja 25.06.2026 vastuse koostamiseks, kokku 8 tundi.
alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtu menetluses kokku 1900 eurot (s.o riigilõiv 700 euro (630+70) ja lepingulise esindaja kulud kaheksa tunni ulatuses summas 1200 eurot (8x150). Vastavalt menetluskulude jaotusele kannavad menetluskulud solidaarselt kostjad ning kohus mõistab hageja menetluskulude summa kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja
menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas).
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 3 (4)
eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)
loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1260 eurot. Kuna hageja loobub hagist, siis kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastab hageja poolt tasutud riigilõivust poole, s.o 630 eurot.
§ 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 29.05.2026 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise avalduse ning määranud hagi tagamise abinõuna kanda hageja kasuks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse III jakku esimesele vabale järjekorrale kohtulik käsutamise keelumärge kostjale II kuuluvale kinnistule, aadressiga XXX , Are alevik, Oja põik 2 ( registriosa numbriga 3272406). Kuna hageja on kohtule esitanud hagiavaldusest loobumise avalduse ning kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, tühistab kohus Pärnu Maakohtu 29.05.2026 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et kohus ei edasta ise hagi tagamise tühistamise määrust registrile.
§ 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja on esitanud taotluse tasutud tagatise tagastamiseks. Kostjad on teatanud, et neil ei ole vastuväiteid tagatise tagastamiseks. Kuivõrd kohus tühistab hagi tagamise, kuulub hagi tagamise taotluselt tasutud tagatis 1127,99 eurot hagejale tagastamisele.
esitada pool, kelle kasuks tagatis anti. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.