Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX-i süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles 06.12.2024 otsusega väärteokorras 04.11.2024 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt:  28.01.2025 kella 20:13 ajal x x x x x asuvas AS Q tankla territooriumil mootorsõidukit x, millele olid paigaldatud ette ja taha valed registreerimisnumbrid, ees X ja taga w, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;  20.02.2025 kella 00:45 ajal x x x x x asuvas AS Q tankla territooriumil mootorsõidukit z, millele oli paigaldatud vale registreerimisnumber b, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;  25.02.2025 kella 23:16 ajal x x x x x asuvas W AS tankla territooriumil mootorsõidukit d, millele oli paigaldatud vale registreerimisnumber r, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. XX rikkus oma tahtliku tegevusega liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätet, mille kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning liiklusseaduse § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. XX pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ehk KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lk 2 / 4

1-26-6765 Samuti süüdistatakse XX-i selles, et tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil:  28.01.2025 kella 20:13-20:16 ajal x x x x asuvas AS Q tanklas tankis mootorsõidukisse x, millele olid paigaldatud ette ja taha valed registreerimisnumbrid, ees X ja taga w, mootorikütust Diisel 229,21 liitrit kogusummas 355,05 eurot ning lahkus tangitud mootorikütuse eest tasumata jättes, millega tekitas AS Q varalist kahju summas 355,05 eurot;  20.02.2025 kella 00:45-00:48 ajal x x x x x asuvas AS Q tanklas tankis mootorsõidukiga z, millele oli paigaldatud vale registreerimisnumber, b, mootorikütust Diisel 272,21 liitrit kogusummas 432,54 eurot ning lahkus tangitud mootorikütuse eest tasumata jättes, millega tekitas AS Q varalist kahju summas 432,54 eurot;  25.02.2025 kella 23:16-23:19 ajal x x x x x x asuvas W AS tanklas tankis mootorsõidukiga d, millele oli paigaldatud vale registreerimisnumber r, mootorikütust 95 MilesPlus 54,46 liitrit kogusummas 90,89 eurot ning lahkus tangitud mootorikütuse eest tasumata jättes, millega tekitas W AS -le varalist kahju summas 90,89 eurot. XX pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku XX süüdi tunnistada KarS § 423 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja nõuab kohtus süüdistatava suhtes mõjutusvahendi kohaldamist KarS § 87 lg 1 p 7 alusel. KarS § 87 lg 1 p 7 alusel kohustada XX-i tegema 40 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tsiviilhagi Kannatanu AS Q on esitanud hagiavalduse XX vastu varalise kahju nõudes summas 787,59 eurot. Kannatanu W AS on esitanud hagiavalduse XX vastu varalise kahju nõudes summas 90,89 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid tekitatud kahju laadi ja suurusega ning esitatud tsiviilhagidega. Kohus rahuldab kannatanute AS Q ja W AS tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel XX-ilt välja kannatanu AS Q kasuks 787,59 eurot ja W AS kasuks 90,89 eurot. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata karistusseadustiku § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. Seega on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 363,32 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise Lk 3 / 4

1-26-6765 puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus XX menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.