Avaldaja (võlgnik): M. N. (isikukood XXX) Usaldusisik: P. A. Võlausaldajad: 1) XXX OÜ (registrikood XXX) 2) D. R. (isikukood XXX) 3) L. D. (isikukood XXX) 4) XXX OÜ (registrikood XXX) 5) XXX AS (registrikood XXX) 6) XXX AS (registrikood XXX) 7) XXX OÜ (registrikood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. N.-i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Jätta XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ vastuväited võlgade ümberkujundamiskavale rahuldamata.
3.Kinnitada M. N.-i esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Kohus -tuse täitmis e perioo d
Kohustuse tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus)
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus (eurot)
Kohustuse täitmise summa kokku (eurot)
Kohustuse täitmise ulatus / põhikohustuse täitmise ulatus %
4.Kohustada M. N.-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. novembril 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P. A..
6.Kohustada M. N.-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. detsembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. detsembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
aruande
M.
N.-i
võlgade
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M. N.-i kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata M. N.-i usaldusisiku P. A. tasuks 1622,65 eurot.
9.1.Usaldusisiku tasu 1300 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Usaldus ja Õigus (registrikood 17101426, arveldusarve nr XXX AS XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
9.2.Usaldusisiku tasu 322,65 eurot jätta M. N.-i kanda ja mõista see võlgnikult M. N.-ilt usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Usaldus ja Õigus (arveldusarve nr XXX AS XXX).
10.Tühistada Viru Maakohtu 07.05.2026 määrusega tsiviilasjas 2-26-8937 maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja M. N.-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.M. N. (avaldaja, võlgnik) esitas 21.04.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ning ülalpeetavad puuduvad. Võlgnikule kuulub digitaalne vara (bitcoin) väärtusega 90 eurot, äriühing XXX OÜ (registrikood XXX) väärtusega 1400 euro ning muu vara (hõbekett) väärtusega 65 eurot, pensionikonto väärtusega 16580 eurot, kogumispensioni kindlustusleping väärtusega 123 eurot. Võlgniku sissetulekuks on 1790 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 84 200 eurot. Avalduses esitatud selgituses on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjus asjaolu, et kõikide laenude osamaksete summa ületab igakuist saadud tulu. Makseraskustesse sattus võlgnik tänu kaks korda investeerimiskelmide ohvriks sattumisel võttes läbimõtlemata kiirlaene ning asjaolusid raskendas veel vahi alla sattumine, kuna teda tehti enda teadmata kelmiks.
2.Viru Maakohus võttis 07.05.2026 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks P. A., peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisik esitas 13.07.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.
4.04.08.2026 toimunud ärakuulamisel otsustas avaldaja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kasuks. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
5.Maakohus algatas 07.08.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 16.09.2026. 21.09.2026 pikendas kohus usaldusisiku taotlusel kava esitamise tähtaega kuni 06.10.2026. 07.08.2026 määrusega määras maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 1300 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
6.Usaldusisik esitas 06.10.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.
7.Usaldusisik esitas 13.07.2026 ja 06.10.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda tasuks kokku 1622,65 eurot (s.h osaliselt käibemaks 198,90 eurot 9,75 tunni osas). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 16,75 tundi (tunnitasuga 85 eurot, 7 tunni osas käibemaksu ei lisandu ning 9,75 tunni osas lisandub käibemaks).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
9.Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning mis on kava täitmise tähtaeg.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
11.Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
13.Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku igakuine püsiv sissetulek on töötasu summas 1790 eurot. Igakuised vältimatud kulud (toit, transport, sideteenused jm) on ligikaudu 1005 eurot. Võlgnik on võimeline tasuma igakuiselt 600 eurot, ilma et see põhjustaks talle makseraskusi, ning selline maksekoormus võimaldab vältida püsiva maksejõuetuse süvenemist. Kavas ettenähtud kuumakse suurus jätab võlgnikule ka 195 euro suuruse puhvri, mistõttu on kava täitmine realistlik ja jätkusuutlik. Arvestades võlgniku regulaarset sissetuleku ja igakuiste vältimatute kulude suuruse suhet, on põhjendatud järeldada, et ümberkujundamismeetmete rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita ning tema maksejõuetuse süvenemist on tõenäoliselt võimalik vältida.
14.FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.
15.Võlausaldaja XXX AS on avaldanud enda nõusolekut kavaga. XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ esitasid vastuväited. D. R., L. D. ja XXX AS ei ole võlgade ümberkujundamise kavale vastanud, mistõttu tuleb lugeda, et ta on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1).
16.FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
17.Võlausaldaja XXX OÜ teatas enda vastuväites, et vastuväide puudutab nõude ümberkujundamist ja võlanimekirjas märgitud nõude suurust ei vaidlustata. Võlausaldaja leidis, et põhinõude vähendamine ei ole piisavalt põhjendatud. Kava kohaselt saaks XXX OÜ kuue aasta jooksul 2230,49 eurot. Tasumata jääks 3769,51 eurot põhinõudest ja kogu kõrvalnõue. Seega kustutataks ligikaudu 62,83% põhinõudest. Esitatud põhjendus ei näita, miks on just sellises ulatuses vähendamine võlgniku makseraskuste ületamiseks vajalik ja võlausaldaja õigustatud huve arvestades põhjendatud. Kava eeldused on vastuolus varasema hinnanguga võlgniku olukorrale. 13.07.2026 vara- ja võlanimekirjas hindas usaldusisik võlgniku püsivalt maksejõuetuks ning märkis, et võlgnik soovib pankrotti koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kava põhjendus stabiilse töötasu kohta ei kõrvalda esitatud materjalides seda vastuolu. Kava täitmise prognoos ei ole piisavalt veenev. Vara- ja võlanimekirja järgi on töötasu 1790 eurot ning igakuised kulud 1005 eurot. Kui märgitud töötasu on kättesaadav netosissetulek, jääks pärast 600-eurost kuumakset alles 185 eurot. Nende andmete põhjal ei ole kuue aasta pikkuse kava järjepidev täitmine piisavalt põhjendatud. See on oluline ka FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaldamisel. Vara käsitlus ja väljamaksete arvutus ei võimalda kavandatud vähendamist kontrollida. Vara- ja võlanimekirjas on märgitud 1400 euro väärtuses osalus XXX OÜ-s ning 17 994,61 euro väärtuses pensionifondi osakuid. Esitatud materjalidest ei nähtu piisavat hinnangut sellele, milline osa varast on õiguslikult ja mõistlikult võlgade katteks kasutatav ning kuidas vara on arvestatud võlausaldajate võimaliku rahuldamise võrdluses. FIMS § 26 lg 5 kohustab kohut vara mõistliku realiseerimise võimalust arvestama. Samuti on D. R. 23 000 euro ja L. D. 20 000 euro suurused nõuded võlanimekirjas põhi- ja kõrvalnõueteks jaotamata. See takistab kavas kasutatud 37,17% määra ja nõuete proportsionaalse jaotuse kontrollimist. Kui D. R. 23 000 eurot arvestatakse teiste võlausaldajate põhinõuete hulka, moodustavad need koos nimekirjas eraldi märgitud põhinõuetega 60 563,37 eurot; kavandatud 23 200 eurot vastaks siis ligikaudu 38,31%, mitte 37,17% tasumismäärale. L. D. nõude seadusest tulenevat erikohtlemist põhimõtteliselt ei vaidlustata, kuid esitatud võlanimekirjast ei nähtu nõude alus, mille järgi saaks kontrollida kohaldumist. Kui kohus kaalub kava kinnitamist vastuväitest hoolimata FIMS § 26 lg 3 alusel, tuleb sama paragrahvi lg 4 järgi võrrelda XXX OÜ kavakohast väljamakset võimaliku pankrotimenetluse tulemusega, arvestades ka raha väärtuse muutust ajas ja kohustustest vabastamise võimalust. Esitatud andmed ei võimalda seda võrdlust usaldusväärselt teha. Teistsuguse ümberkujundamisega nõustuks võlausaldaja üksnes juhul, kui XXX OÜ-ile tasutakse 75% põhinõude suurusest, ehk 4500 eurot, selle täitmise tähtaega võib pikendada ja makseid jaotada osadeks realistliku maksegraafiku alusel.
Võlausaldaja XXX OÜ leidis, et võlausaldaja esitatud nõue koosneb põhivõlgnevusest ning intressinõudest VÕS § 94 sätestatud määras. Võlausaldaja hinnangul on nõuet juba ümber kujundatud VÕS § 4034 lg 7 alusel ning täiendav ümberkujundamine ulatuses, mille tulemusel jääks tasumata 62,83% põhinõudest, riivaks ebaproportsionaalselt võlausaldaja õigusi. Võlausaldaja on valmis toetama võlgade ümberkujundamise menetlust tingimusel, et ümberkujundamise kava tagab võlausaldaja põhinõude täitmist täies ulatuses. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise menetluses VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud nõude suurus võib kujutada endast mõjuvat põhjust FIMS § 26 lg 2 tähenduses, millest tulenevalt tuleb võlausaldaja nõude käsitlemisel arvestada võlausaldaja õigusega nõude põhiosa võimalikult ulatuslikule tagasimaksmisele ning eelistada võlausaldaja nõude täielikku või suuremas ulatuses rahuldamist võrreldes teiste nõuetega. Lisaks eeltoodule on võlausaldaja hinnangul põhjust pöörata tähelepanu võlgniku majanduslikule olukorrale. Võlgniku kohustuste kogusumma ületab 82 000 eurot, samas kui tema igakuine sissetulek on ligikaudu 1 790 eurot. Võlgade ümberkujundamise kava kohaselt on kava täitmiseks ette nähtud 72-kuuline periood, mille jooksul rahuldatakse võlausaldajate põhinõuetest üksnes 52,42%. Nimetatud asjaolud võivad viidata võlgniku püsivale maksejõuetusele ning olla aluseks pankrotimenetluse algatamise või selle võimalikkuse kaalumisele. Võlausaldaja XXX OÜ teatas, et ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava ning selle aluseks olevate põhimõtete osas. Kava kohaselt täidetakse nõuded 30,64-33,93 % 71 kuu jooksul. FiMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustu, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13). Võlausaldaja on seisukohal, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Võlausaldajad on põhjendanud kavaga mittenõustumist sellega, et kava kohaselt tasutakse põhinõuded 37% ulatuses. Võlausaldajad on seisukohal, et põhinõude täitmise protsent peaks olema suurem ning kaaluda tuleks pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisik leidis, et nimetatud vastuväited ei ole põhjendatud. Võlgade ümberkujundamise menetluses ei saa eeldada kõikide nõuete põhiosa täielikku rahuldamist. FIMS ei näe ette, et ümberkujundamiskava alusel peab võlausaldaja nõude põhiosa olema tingimata täies ulatuses tasutud. Võlausaldajatel on mõistagi õigustatud huvi oma nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise vastu. Nõuete ümberkujundamisel tuleb siiski arvestada võlgniku tegelikku maksevõimet ning võrrelda kava alusel saadavat tulemust võlausaldajate eeldatava nõuete rahuldamise ulatusega pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. Kohustustest vabastamise menetluse korral oleks võlgniku 1790 euro suuruse sissetuleku juures võimalik usaldusisikule loovutada ligikaudu 633 eurot kuus. Kohustustest vabastamise menetlus kestab üldjuhul kolm aastat. Isegi kui arvestada raha väärtuse muutumise või võlgniku töötasu võimaliku suurenemisega, tuleb arvesse võtta, et menetluse kestel võib suureneda ka töötasu alammäär, millest sõltub võlgnikule jäetava mittearestitava sissetuleku suurus. Seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda üksnes eeldusest, et võlgniku sissetuleku suurenemine tooks tingimata kaasa võlausaldajatele tehtavate maksete samaväärse suurenemise.
Kohus nõustub usaldusisiku esitatud seisukohaga, et XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ vastuväited ei ole põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse pikendamine üle kuue aasta ei ole põhjendatud.
18.FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil on nõustunud 57,14 % võlausaldajatest, nende nõuetega on esindatud 67,78 % pandiga tagamata nõuetest. Seega saab kava kinnitada FiMS § 26 lg 2 alusel.
19.FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
20.Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et kohustustest vabastamise menetluse korral oleks võlgniku 1790 euro suuruse sissetuleku juures võimalik usaldusisikule loovutada ligikaudu 633 eurot kuus. Kohustustest vabastamise menetlus kestab üldjuhul kolm aastat. Isegi kui arvestada raha väärtuse muutumise või võlgniku töötasu võimaliku suurenemisega, tuleb arvesse võtta, et menetluse kestel võib suureneda ka töötasu alammäär, millest sõltub võlgnikule jäetava mittearestitava sissetuleku suurus. Seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda üksnes eeldusest, et võlgniku sissetuleku suurenemine tooks tingimata kaasa võlausaldajatele tehtavate maksete samaväärse suurenemise.
21.Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid ligikaudu 22 788 euro ulatuses, so 633 eurot kuus, kuid esitatud ümberkujundamise kava kohaselt hakkab võlgnik tegema väljamakseid 600 eurot kuus kuue aasta vältel ning seega tehakse väljamakseid kokku 43 200 eurot. Isegi kui võlgniku töötasu suureneb ja arvestada raha väärtuse muutumist, siis kuivõrd võlgnikul puudub realiseeritav vara, saavad võlausaldajate nõuded võlgade ümberkujundamise korral rahuldatud suuremas ulatuses.
22.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui
pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.
23.Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 72 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023 määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus aasta võrra pikem, s.o 72 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt.
24.FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.
25.Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
26.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 07.05.2026 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
27.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
28.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud
tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. detsembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. detsembriks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
29.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
30.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
31.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1622,65 eurot (16,75 tunni eest tunnitasuga 85 eurot, millele 9,75 tunni osas lisandub käibemaks).
31.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
31.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 85 eurot (7 tunni osas ilma käibemaksuta ning 9,75 tunni osas lisandub käibemaks) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 16,75 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu
kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1622,65 eurot, s.o (7 h × 85 eurot + 9,75 h x 85 eurot, millele lisandub käibemaks 198,90 eurot).
31.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1300 eurot. Usaldusisiku tasu 1300 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Ülejäänud osas, s.o 322,65 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.