Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Pärnu Maakohus Moonika Tähtväli 30.09.2026, Rapla 2-25-16636 Holm Bank AS hagi XX vastu põhivõla 6934,31 euro, intressi 499,77 euro, viivise 189,15 euro, sissenõudmiskulu 10 euro ja alates 07.10.2025 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (14,99% aastas) 8672,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (14080830), esindaja Katrin Teller Kostja: XX (XXX)
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
12.08.2026 hageja esindaja Aliis Kaar
(0,04% päevas). Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja tasus graafikujärgseid osamakseid kuni 15.04.2025. Alates 15.05.2025 jättis kostja kõik graafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja saatis 18.07.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale kahe nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 02.08.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja luges lepingu alates 02.08.2025 üles öelduks. Kostja on lepingu järgi tagasi maksnud 209,71 eurot. 06.10.2025 hagis (mida on täiendatud 22.05.202) palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 6934,31 eurot, intress 499,77 eurot, viivis 189,15 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot ja alates 07.10.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (14,99% aastas ehk 0,041068% päevas). Kostja sissetulekute kontrollimisel on lähtutud kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest ning on tehtud päring Maksehäireregistritesse ja Maksu- ja Tolliametisse ning samuti küsiti kostja pangakonto väljavõtet. Väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1234,00 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks kostja poolt laenutaotlusel märgitud summa 1200,00 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks koos majapidamiskuludega 650,00 eurot, hageja on arvestanud kostja kohustuseks konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud kohustused 523,00 eurot, liites sellele elatusmiinimumi summas 345,80 eurot ehk kokku 868,80 eurot. 21.08.2026 esitas hageja alternatiivse nõudena VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ja palub kostjalt sel juhul välja mõista põhivõlana 7005,50 eurot. Kostja sai laenu 7000,00 eurot. Seadusejärgne intress ümberarvestatuna on 215,21 eurot. Kostja teostas lepingu katteks tasumisi summas 209,71 eurot. Hageja liidab laenusummale intressi ning lahutab saadud summast tasumised (7000,00 + 215,21 – 209,71 = 7005,50). Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 07.10.2025 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled sõlmisid 28.03.2025 laenulepingu nr 52503280009, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot, intressimääraga 14,99% aastas, krediidi kulukuse määr 28,21% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg 15.12.2029. Vastavalt lepingu p 2 võib pank nõuda viivist lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 14,99% aastas (0,04% päevas). Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja tasus graafikujärgseid osamakseid kuni 15.04.2025. Alates 15.05.2025 jättis kostja kõik graafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja saatis 18.07.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale kahe nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 02.08.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja luges lepingu alates 02.08.2025 üles öelduks. Kostja on lepingu järgi tagasi maksnud 209,71 eurot. Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr oli 28.03.2025 seisuga 46.41%. Antud juhul lepingu tühisuse alus puudub.
Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja avalike registripäringute põhjal, lisaks tehti kostja kontode analüüs AccountScoringuga (dtl 24-43). Kohus tuvastas, et kostjal oli enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist erinevad laenukohustused nelja erineva laenuandja ees. Nt oktoobris oli kostja laenu kohustuste maht 957,30 eurot, sissetulek siis oli 1135,34 eurot. Kostja maksevõime hindamisel ei ole arvesse võetud tema eluasemekuludega (üür üle 400 euro kuus). Ka hageja nõustus istungil, et kohustustes sellega ei ole arvestanud ja nõustus ka ümberarvestuse esitama. Kohus leiab, et kostja sissetulek ja olemasolevad kohustused ei võimaldanud asuda seisukohale, et kostja on maksevõimeline. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. 21.08.2026 esitas hageja alternatiivse nõudena VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ja palub kostjalt sel juhul välja mõista põhivõlana 7005,50 eurot. Kostja sai laenu 7000,00 eurot. Seadusejärgne intress ümberarvestatuna on 215,21 eurot. Kostja teostas lepingu katteks tasumisi summas 209,71 eurot. Hageja liidab laenusummale intressi ning lahutab saadud summast tasumised (7000,00 + 215,21 – 209,71 = 7005,50). Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 07.10.2025 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kohus peab hageja alternatiivset nõuet põhjendatuks rahuldab hagi hageja alternatiivse nõude osas. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (89% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 89% ulatuses ja hageja kanda 11% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 700 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 89% ehk 623 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.