AS ÜHISTEENUSED hagi R.J-i vastu 30 euro suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
73 eurot 02 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht XXX ), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post [email protected]) Kostja R.J (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX-i, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS ÜHISTEENUSED 11.02.2026 hagi R.J-i vastu 30 euro suuruse leppetrahvi ja kõrvalnõuete saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates käesoleva kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25.11.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.J-i (kostja) vastu 51 euro 39 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 17.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja oli esitanud 02.12.2025 makseettepanekule vastuväite.
1.1.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt sõideti kostja sõidukiga 857 TND (sõiduk) hageja parklasse. Sõidukijuht ei täitnud parkimiskorda, mille tõttu koostati leppetrahvinõue. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud (dtl 5–6). Kostja esitas vastuväite, milles selgitas, et ta parkis invakaardiga invakohal ning on parkimistrahvi juba vaidlustanud (dtl 13–15). Kostja esitab koos vastuväitega fototõendi 13.03.2023 kehtinud invakaardist (dtl 23), mis oli asetatud sõiduki esiklaasile. See, et parkimiskontrolör ei suvatsenud end sirutada, et näha aegumise kuupäeva, ei ole põhjus trahvi määramiseks. Lisaks oli parkimise päeval parkla täiesti hooldamata ning lund täis. Parkijad ei saa vastutada kui ilmaolude tõttu on esiklaas mõnest kohast lumme tuisanud, härmatisega kaetud vms.
1.2.Tartu Maakohus jättis 23.01.2026 määrusega hagiavalduse käiguta. Kohus andis hagejale TsMS § 3401 lg 1 ja § 487 kohaselt tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 11.02.2026 hagi (dtl 31–41, lisad 42–68), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 30 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 9 eurot 89 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivised alates 12.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 358 eurot ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 13.03.2023 sõiduki L. Puusepa 8, Tartu kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest väljastati talle leppetrahv nr 0256020913 (leppetrahv) 30 eurot (dtl 42). Sõiduk kuulub kostjale. Kostja rikkus parkimislepingut, sest puudega inimese parkimiskaart ei olnud armatuurlaual paigutatud nii, et selle kehtivusaega oleks saanud väljastpoolt tuvastada. Parkimisala oli tähistatud, parkimistingimused olid nähtavad ning sõiduki parkimisega nõustus kostja nende tingimustega. Kostjal oli võimalik nendega tutvuda.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 11.03.2026 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Tartu Maakohus jättis 05.05.2026 määrusega kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning andis kostjale täiendava tähtaja hagivastuse esitamiseks.
4.Kostja oli 01.04.2026 hagi vastuses ja selle täiendustes seisukohal, et ei võta hagi õigeks, hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta parkis nimetatud kuupäeval sõiduki hageja parkimisalale, kuid ta parkis tähistatud invakohal ning asetas armatuurlauale parkimist lubava kehtiva invakaardi (nr 94199, kehtis kuni 13.08.2024) ja täitis parkimiskorraldaja nõudeid. Kostja ei märganud, kas tuulega libises kaart valesti, isegi kui libises, oleks tegemist vabandatava rikkumisega (dtl 86–90). Kostja palus 17.06.2026 vastuses menetluse lõpetada, sest ta on alates käesoleva aasta jaanuarist tõsiselt haigestunud ega suuda kohtuprotsessil osaleda. Hetkel viibib kostja Ahtme Haigla akuutosakonnas psüühiliste üleelamiste tõttu, kuhu praeguse prognoosi järgi jääb kostja mitmeks kuuks (dtl 139). Kostja esitas terviseseisundi kohta ka tõendid (dtl 144).
5.Tartu Maakohus määras 08.09.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus määras eelmenetluse lõppemise kuupäevaks 15.09.2026, palus lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad esitada hiljemalt 22.09.2026 ning vastuses
menetluskulude nimekirjadele 24.09.2026. Kohus määras otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva.
5.1.Hageja leidis 10.09.2026 seisukohas, et kostja tervislik seisund ei ole menetluse lõpetamise alus. Ka ei muuda kostja tervislik seisund hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja parkis hageja hallataval parklas sõidukit parkimistingimusi rikkudes (invakaardi kehtivus ei olnud nähtav). Kostja ei ole vaidlustanud, et parkis nimetatud sõidukit märgitud parklas. Kostja ei ole tõendanud, et invakaarti ise hooletult armatuurlauale ei paigaldanud või tal ei olnud võimalik vältida selle ära nihkumist. Kostja ei ole vaidlustanud parkimist, parkimistingimuste rikkumist ja hageja õigust nõuda tingimuste rikkumisel leppetrahvi nõutavas summas. Kostja väide, et hageja oleks saanud parkimisõigust tõendava dokumendi andmed ja selle kehtivuse muul viisil kontrollida, ei ole põhjendatud. Võimalus kontrollida kaardi kehtivust hiljem väljaandnud asutuselt, ei muuda parkimistingimuste rikkumist olematuks.
5.2.Kostja esitas 11.09.2026 täiendavad tõendid enda tervisliku seisundi kohta ja Aivo R.J-i puudega inimese sõiduki parkimiskaardi nr 94199 (dtl 159). Kostja on parkimistasu vaidluse algusest peale esitanud tõendid, et omas kehtivat invakaarti. Hageja seevastu, et nõuda välja parkimiskaardi andmed, on aga seevastu kulutanud aega ja raha kõikvõimalike päringute, riigilõivude ja kohtus vaidlemise peale. Kostja hinnangul on hageja tegevus olnud pahatahtlik ja kahjutekitav (dtl 161–162, 164). Hageja menetluskulu on ebamõistlikult suur.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus märgib, et hageja on esitanud kostja vastu 30 euro suuruse nõude ja kõrvalnõuded tuginedes sellele, et ta oli sõlminud kostjaga parkimislepingu, mida kostja rikkunud ning millest tulenevalt on tal olnud õigus määrata kostjale leppetrahv. Kohus leiab, et hagejal võib olla õigus nõuda hagejalt leppetrahvi eeldusel, et poolte vahel oli kehtiv leping, mille esemeks oli sõiduki parkimine, lepingu osaks olid tingimused, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus, kostja vastutab kohustuste rikkumise eest ning lepingu rikkumise eest on lepingus ette nähtud leppetrahv, mille nõudmise eeldused on täidetud.
6.1.Kohus leiab, et parkimislepingu saab kvalifitseerida üürilepinguks VÕS § 271 mõttes. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 19). Hageja nõude õigusliku alusena võib seega kõne alla tulla üürileping.
6.2.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastab, et kostja sõiduk oli 13.03.2023 pargitud L. Puusepa 8, Tartu parklas tähistatud invakohal selliselt, et esiaknal oli näha puudega inimese sõiduki parkimiskaart (dtl 43-47). Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk kuulub kostjale.
7.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks sõlminud kostjaga sõiduki parkimiseks parkimislepingu, mille osaks oleks saanud tingimused, mis võimaldaksid nõuda leppetrahvi juhul, kui invakohal pargitakse invakaardiga, mis võib olla esiklaasil nihkunud.
7.1.Kostja on oma vastuväites esile toonud asjaolu, et ta sõidutas 13.03.2023 Aivo R.J-i, kel oli sel päeval arstivisiit (dtl 158) ning kellele on väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 94199, mis oli kehtiv kuni 13.08.2024 (dtl 159). Asjaolu, et parkimiskaart oli sõiduki esiklaasil, on selgelt nähtav ka hageja esitatud fotodelt (dtl 43, 45–47).
7.2.Kohus märgib, et liiklusseaduse (LS) § 167 lg 1 kohaselt liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle sama paragrahvi lg 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida LS § 68 lg 2 kohaselt avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole hageja ja kostja parkimislepingut sõlminud, sest kostja ei ole andnud selleks oma tahteavaldust. Kostja omab puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, mis annab talle õiguse parkida tasuta avalikes tasulistes parkimiskohtades. Tartu Ülikooli kliinikumi kodulehel on kirjas, et L. Puusepa 8 hoone ümbruses on parkimine tasuline, kuid liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiga parkimine on sõltumata parkimiskohast tasuta. Olukorras, kus kostjal oli parkimiskaardi omaniku saatjana (autojuhina) seadusest tulenev õigus kasutada parkimisala, ei saa kuidagi eeldada, et kostja sõidukit parkimisalale parkides oleks kostja väljendanud tahet sõlmida hagejaga parkimisleping.
7.3.Kohus leiab olukorras, kus kostjal on õigus parkida tasuta sõidukit invakohal invakaardiga, ei saa lähtuda sellest, et kostja oleks sõidukit parkimisalale parkides väljendanud tahet sõlmida hagejaga leping (sarnaselt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795/12, p 12). Kohus leiab, et isegi kui kostja soovi parkimislepingu sõlmimiseks jaatada, ei ole hageja tõendanud, et parkimistingimused oleksid lepingu osaks saanud, et parkla oli selgelt piiritletud, kas seal olid üleval sildid, kes parklat haldab ning kas parklasse sissesõidul olid selgelt näha parkimistingimised või viide, kus need asuvad. Hageja on tõendina lisanud vaid väljavõtte/pildi parkimistingimustest (dtl 49), kuid puuduvad tõendid, kas ja kus nimetatud parkimistingimused ja muud infotahvlid nimetatud parklas olid paigutatud. Hagimenetluses on poolte valida, millised tõendid nad esitavad nende asjaolude tõendamiseks, millele nad tuginevad. Isegi kui kostja oleks tõendanud lepingu sõlmimise ja parkimistingimuste lepingu osaks saamise, ei ole kostja tõendanud, et olukorras, kus invakohale on pargitud invakaardiga oleks tegemist lepingurikkumisega, mis annaks aluse leppetrahvi nõuda. Kostja tõendas, et ta parkis invakaardiga invakohal ning invakaart oli parkimisel selgelt nähtav ning oli sõiduki parkimise ajal ka kehtiv.
8.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata põhivõla osas, jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostja ei esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja. Kohtuasja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus jätab menetluskulude suuruse TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 mõttes kindlaks määramata, sest hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.