Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; asukoht Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood: XXX; elukoht teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Xlt hageja Bondora AS-i kasuks välja:
2.1.lepingust nr BL2303718 tulenev põhivõlgnevus 206,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 8,46 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 206,34 euro tasumiseni;
2.2.lepingust nr BL2358741 tulenev põhivõlgnevus 65,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2,70 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 65,87 euro tasumiseni;
2.3.lepingust nr BL2784781 tulenev põhivõlgnevus 450,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,49 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 450,94 euro tasumiseni;
2.4.lepingust nr BL2920428 tulenev põhivõlgnevus 933,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 38,27 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 933,55 euro tasumiseni;
2-25-16651
2.5.lepingust nr BL3743624 tulenev põhivõlgnevus 294,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 12,07 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 294,51 euro tasumiseni.
3.Mõista kostjalt Xlt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõiv 70 eurot. Välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Saata käesolev kohtuotsus teadmiseks Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
8.Mõista kostjalt Xlt hageja Bondora AS-i kasuks välja menetluskulu 1540 eurot (hageja tasutud riigilõiv 910 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 630 eurot).
9.Mõista kostjalt Xlt hageja Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
2-25-16651
HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt: 1) 09.07.2021 sõlmitud lepingust nr BL2303718 tulenevalt: a) põhivõlgnevust 1595,84 eurot (2020 eurot, mis koosneb väljastatud laenust summas 1900 eurot ja lepingutasust summas 120 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 424,16 eurot); b) sissenõudmiskulu 15 eurot; c) haldustasu 60,55 eurot (423,95 eurot, mis on arvestatud laenusummalt määraga 4% aastas ajavahemiku 09.07.2021–16.05.2025 eest, millest on maha arvatud kostja tasutud 363,40 eurot); d) intressi 139,79 eurot (1045,53 eurot, mis on arvestatud kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 16.05.2025 määraga 14.64% aastas, millest on maha arvatud kostja tasutud 905,74 eurot); e) sissenõutavaks muutunud viivist 95,87 eurot (mis on arvestatud põhivõlgnevuselt, sissenõudmiskulult ja haldustasult, kokku 1671,39 eurot alates 17.05.2025 06.10.2025 määraga 14.64% aastas); f) edasiulatuvat viivist 1671,39 eurolt määraga 14,64% aastas alates 07.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 2) 11.09.2021 sõlmitud lepingust nr BL2358741 tulenevalt: a) põhivõlgnevust 1815,39 eurot (2232 eurot, mis koosneb väljastatud laenust summas 2100 eurot ja lepingutasust summas 132 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 416,61 eurot); b) haldustasu 66,73 eurot (452,97 eurot, mis on arvestatud laenusummalt määraga 4% aastas ajavahemiku 11.09.2021–16.05.2025 eest, millest on maha arvatud kostja tasutud 386,24 eurot); c) intressi 182,60 eurot (1413,49 eurot, mis on arvestatud kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 16.05.2025, millest on maha arvatud kostja tasutud 1230,89 eurot); d) sissenõutavaks muutunud viivist 146,59 eurot (mis on arvestatud põhivõlgnevuselt ja haldustasult, kokku 1882,12 eurolt, määraga 19,88% aastas alates 17.05.2025 kuni 06.10.2025); e) edasiulatuvat viivist 1882,12 eurolt määraga 19,88% aastas alates 07.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 3) 20.11.2021 sõlmitud lepingust nr BL2457481 tulenevalt: a) põhivõlgnevust 1444,17 eurot (1594 eurot, mis koosneb väljastatud laenust summas 1500 eurot ja lepingutasust summas 94 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 149,83 eurot); b) haldustasu 30,75 eurot (253,52 eurot, mis on arvestatud laenusummalt määraga 4% aastas ajavahemiku 20.11.2021–16.05.2025 eest, millest on maha arvatud kostja tasutud 222,77 eurot); c) intressi 261,74 eurot (1864,48 eurot, mis on arvestatud kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 16.05.2025, millest on maha arvatud kostja tasutud 1602,74 eurot); d) sissenõutavaks muutunud viivist 208,02 eurot (mis on arvestatud põhivõlgnevuselt ja haldustasult, kokku 1474,92 eurolt, määraga 36% aastas alates 17.05.2025 kuni 06.10.2025);
2-25-16651 e) edasiulatuvat viivist 1474,92 eurolt määraga 36% aastas alates 07.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 4) 14.05.2022 sõlmitud lepingust nr BL2784781 tulenevalt: a) põhivõlgnevust 1654,32 eurot (1807 eurot, mis koosneb väljastatud laenust summas 1700 eurot ja lepingutasust summas 107 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 152,68 eurot); b) haldustasu 54,06 eurot (318,15 eurot, mis on arvestatud laenusummalt määraga 4% aastas ajavahemiku 14.05.2022–16.05.2025 eest, millest on maha arvatud kostja tasutud 264,09 eurot); c) intressi 164,80 eurot (996,73 eurot, mis on arvestatud kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 16.05.2025, millest on maha arvatud kostja tasutud 831,93 eurot); d) sissenõutavaks muutunud viivist 125,76 eurot (mis on arvestatud põhivõlgnevuselt ja haldustasult, kokku 1708,38 eurolt, määraga 18,79% aastas alates 17.05.2025 kuni 06.10.2025); e) edasiulatuvat viivist 1708,38 eurolt määraga 18,79% aastas alates 07.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 5) 16.07.2022 sõlmitud lepingust nr BL2920428 tulenevalt: a) põhivõlgnevust 3515,90 eurot (3721 eurot, mis koosneb väljastatud laenust summas 3500 eurot ja lepingutasust summas 221 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 205,10 eurot); b) haldustasu 111,05 eurot (629,02 eurot, mis on arvestatud laenusummalt määraga 4% aastas ajavahemiku 16.07.2022–16.05.2025 eest, millest on maha arvatud kostja tasutud 517,97 eurot); c) intressi 384,65 eurot (2227,31 eurot, mis on arvestatud kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 16.05.2025, millest on maha arvatud kostja tasutud 1842,66 eurot); d) sissenõutavaks muutunud viivist 308,63 eurot (mis on arvestatud põhivõlgnevuselt ja haldustasult, kokku 3626,95 eurolt, määraga 21,72% aastas alates 17.05.2025 kuni 06.10.2025); e) edasiulatuvat viivist 3626,95 eurolt määraga 21,72% aastas alates 07.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 6) 19.05.2023 sõlmitud lepingust nr BL3743624 tulenevalt: a) põhivõlgnevust 511,52 eurot (531 eurot, mis koosneb väljastatud laenust summas 500 eurot ja lepingutasust summas 31 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 19,48 eurot); b) haldustasu 10,52 eurot (42,24 eurot, mis on arvestatud laenusummalt määraga 4% aastas ajavahemiku 19.05.2023–16.05.2025 eest, millest on maha arvatud kostja tasutud 31,72 eurot); c) intressi 50,99 eurot (205,17 eurot, mis on arvestatud kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 16.05.2025, millest on maha arvatud kostja tasutud 154,18 eurot); d) sissenõutavaks muutunud viivist 38,84 eurot (mis on arvestatud põhivõlgnevuselt ja haldustasult, kokku 522,04 eurolt, määraga 18,99% aastas alates 17.05.2025 kuni 06.10.2025); e) edasiulatuvat viivist 522,04 eurolt määraga 18,99% aastas alates 07.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
2-25-16651
2.Hageja on esitanud kostja vastu alternatiivsed nõuded laenulepingute nr BL2303718, BL2358741, BL2784781, BL2920428 ja BL3743624 alusel juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud: 1) Laenulepingu nr BL2303718 alusel nõuab hageja sellisel juhul alternatiivselt kostjalt 206,34 eurot, hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivist 8,46 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivist põhivõlgnevuselt 206,34 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2) Laenulepingu nr BL2358741 alusel nõuab hageja sellisel juhul alternatiivselt kostjalt 65,87 eurot, hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivist 2,70 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivist põhivõlgnevuselt 65,87 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3) Laenulepingu nr BL2784781 alusel nõuab hageja sellisel juhul alternatiivselt kostjalt 450,94 eurot, hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivist 18,49 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivist põhivõlgnevuselt 450,94 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 4) Laenulepingu nr BL2920428 alusel nõuab hageja sellisel juhul alternatiivselt kostjalt 933,55 eurot, hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivist 38,27 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivist põhivõlgnevuselt 933,55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 5) Laenulepingu nr BL3743624 alusel nõuab hageja sellisel juhul alternatiivselt kostjalt 294,51 eurot, hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivist 12,07 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivist põhivõlgnevuselt 294,51 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 6) Laenulepingu nr BL2457481 alusel ei ole hageja alternatiivset nõuet esitanud.
3.Hageja on esitanud iga laenulepingu kohta andmed lepingu tingimuste, sealhulgas krediidi kulukuse määra, lepingutasu, haldustasu, intressimäära ja viivisemäära kohta. Samuti on hageja selgitanud laenulepingute ülesütlemise asjaolusid. Laenulepingute tingimused ja ülesütlemisega seotud asjaolud on koondatud alljärgnevasse tabelisse: Laenuleping
Väljastatud laenusumma
Krediidi kulukus e määr
Lepingutasu
Haldustasu
Intressimäär
Viivisemä är
Ülesütlemis e aluseks olnud tasumata osamaksed
Hoiatus / lisatähtaeg
Ülesütlemine ja edastamisvii s
BL2303718
1900 €
26,49%
120 €
4% laenusummast aastas
14,64%
14,64%
veebruar, märts, aprill ja mai 2025
15.04.2025; tähtaeg 15.05.2025
16.05.2025, e-post + post
BL2358741
2100 €
33,46%
132 €
4% laenusummast aastas
19,88%
19,88%
veebruar, märts, aprill ja mai 2025
15.04.2025; tähtaeg 15.05.2025
16.05.2025, e-post + post
BL2457481
1500 €
55,18%
94 €
4% laenusummast aastas
36%
36%
veebruar, märts, aprill ja mai 2025*
15.04.2025; tähtaeg 15.05.2025
16.05.2025, e-post + post
BL2784781
1700 €
31,53%
107 €
4% laenusummast aastas
18,79%
18,79%
veebruar, märts, aprill ja mai 2025
15.04.2025; tähtaeg 15.05.2025
16.05.2025, e-post + post
BL2920428
3500 €
35,26%
221 €
4% laenusummast aastas
21,72%
21,72%
veebruar, märts, aprill ja mai 2025
15.04.2025; tähtaeg 15.05.2025
16.05.2025, e-post + post
BL3743624
500 €
28,12%
31%
4% laenusummast
18,99%
18,99%
veebruar, märts, aprill
15.04.2025; tähtaeg
16.05.2025, e-post + post
2-25-16651 aastas
ja mai 2025
15.05.2025
Hageja selgituste kohaselt arvutas ta laenulepingute krediidi kulukuse määra VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas sätestatud valemi kohaselt. Hageja väitel on lepingute krediidi kogukulumäärad märgitud laenulepingute eritingimustes ning vastav teave sisaldub ka kostjale esitatud lepingueelses teabes ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedel. Hageja võrdles iga lepingu krediidi kulukuse määra krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmise tarbimislaenude kulukuse määraga ning leidis, et ühegi lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud kolmekordset piirmäära.
4.Hageja selgituste kohaselt hindas ta enne laenulepingute sõlmimist kostja krediidivõimelisust, lähtudes kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning kontrollides neid muu hulgas kostja pangakonto väljavõtete ja registripäringute alusel. Hageja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja regulaarset sissetulekut ja olemasolevaid kohustusi, arvestuslikke elamiskulusid ning sõlmitava laenulepingu järgset kuumakset ja hindas nende andmete põhjal kostjale pärast kohustuste täitmist jääva vaba raha suurust. Hageja poolt laenulepingute sõlmimisel arvesse võetud andmed ja tehtud krediidivõimelisuse analüüs on kokkuvõtlikult järgmised: Leping
Taotluses märgitud sissetule k
Taotluses märgitud kohustused
Pangakontolt tuvastatud regulaarne netosissetulek
Pangakontolt tuvastatud regulaarsed kohustused
Arvestatud elamiskulu d
Uue laenu kuumakse
Hageja arvutatud vaba raha
Kontroll
BL2303718
1200 €
130 €
823,19 €
149,33 €
250 €
54,40 €
369,46 €
Vähemalt 3 kuu pangakonto väljavõte; kohustuste ja võlausaldajate väljaselgitamine; Krediidiinfo päring; pensioniregistri päring
5.Hageja on esitanud juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole laenulepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, alternatiivsed nõuded lepingute nr BL2303718, BL2358741, BL2784781, BL2920428 ja BL3743624 alusel. Lepingu nr BL2457481 alusel hageja alternatiivset nõuet ei esitanud ega selgitanud menetlusdokumendis selle esitamata jätmise põhjust. Hageja on alternatiivsete nõuete arvutamisel arvestanud kõik kostja poolt vastava lepingu alusel tehtud maksed väljastatud krediidisumma katteks ega ole arvestanud lepingutasu,
2-25-16651 haldustasu ega intressi. Alternatiivne põhinõue vastab seega kostjale tegelikult väljastatud krediidisumma ja kostja poolt lepingu alusel tehtud maksete vahele. Hageja alternatiivsed nõuded kujunevad järgmiselt: Leping
Kostjale väljastatud krediidisumma
Kostja tehtud maksed kokku
Alternatiivse põhinõude arvutus
Alternatiivne põhinõue
Alternatiivne viivis kuni hagi esitamiseni
Alternatiivne nõue kokku
BL2303718
1900,00 €
1693,66 €
1900,00 − 1693,66
206,34 €
8,46 €
214,80 €
BL2358741
2100,00 €
2034,13 €
2100,00 − 2034,13
65,87 €
2,70 €
68,57 €
BL2457481
1500,00 €
–
–
alternatiivset nõuet ei ole esitatud
–
–
BL2784781
1700,00 €
1249,06 €
1700,00 − 1249,06
450,94 €
18,49 €
469,43 €
BL2920428
3500,00 €
2566,45 €
3500,00 − 2566,45
933,55 €
38,27 €
971,82 €
BL3743624
500,00 €
205,49 €
500,00 − 205,49
294,51 €
12,07 €
306,58 €
Hageja nõuab lisaks hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni alternatiivselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Hageja väitel olid ka alternatiivse nõude aluseks olevate ümberarvestatud maksete kohaselt lepingute nr BL2303718, BL2358741, BL2784781, BL2920428 ja BL3743624 alusel täielikult tasumata 2025. aasta veebruari-, märtsi-, aprilli- ja maikuu osamaksed. Hageja leidis, et kostja oli seega jätnud tasumata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning 16.05.2025 seisuga oli võlgnevus vähemalt sama suur kui ümberarvestatud maksete järgi ülesütlemisele eelnenud kolme kuu osamaksete summa, mistõttu olid hageja hinnangul VÕS § 416 eeldused täidetud ka ümberarvestatud maksete korral. Leping
Tasumata kuud alternatiivse arvestuse järgi
16.05.2025 seisuga kostja tasutud
16.05.2025 pidanuks tasutud
seisuga olema
Vahe
BL2303718
veebruar–mai 2025
1693,66 €
1887,84 €
194,18 €
BL2358741
veebruar–mai 2025
2034,13 €
2082,37 €
48,24 €
BL2784781
veebruar–mai 2025
1249,06 €
1459,42 €
210,36 €
BL2920428
veebruar–mai 2025
2566,45 €
3061,33 €
494,88 €
BL3743624
veebruar–mai 2025
205,49 €
274,87 €
69,38 €
KOSTJA SEISUKOHT
7.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.04.2026, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Hageja täpsustatud põhinõuete kogusumma on 12 070,37 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 923,71 eurot. Arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 kohaselt hagihinna hulka ka hagi esitamisest arvates ühe aasta eest nõutava viivise summas 2357,74 eurot, on hagihind TsMS § 124 lg 1 ls 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel kokku 15 351,82 eurot.
9.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega
2-25-16651 õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.04.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
10.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis laenulepingud seoses oma majandus- või kutsetegevusega. Laenulepingutest nähtub, et hageja kui oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis kostjale kui füüsilisele isikule krediiti. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud. Hageja ja kostja sõlmisid järgmised laenulepingud: 09.07.2021 lepingu nr BL2303718, mille krediidi kulukuse määr oli 26,49% aastas; 11.09.2021 lepingu nr BL2358741, mille krediidi kulukuse määr oli 33,46% aastas; 20.11.2021 lepingu nr BL2457481, mille krediidi kulukuse määr oli 55,18% aastas; 14.05.2022 lepingu nr BL2784781, mille krediidi kulukuse määr oli 31,53% aastas; 16.07.2022 lepingu nr BL2920428, mille krediidi kulukuse määr oli 35,26% aastas, ning 19.05.2023 lepingu nr BL3743624, mille krediidi kulukuse määr oli 28,12% aastas.
12.Seega vastavad nimetatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes ning neile kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatud tarbijakrediidilepingu erisätted, sealhulgas VÕS §-st 404 tulenevad vorminõuded, krediidiandjale pandud kohustus anda tarbijale teavet (VÕS § 404 lg 2 p 2 ning § 4031 lg 1 p-d 7 ja 9), kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
13.Kohtul on kohustus kontrollida lepingute kehtivust omal algatusel, olenemata kostja vastuväidetest.
14.Hageja on selgitanud, et kostja esitas laenutaotlused elektrooniliselt. Seega on tegemist sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 410 lg 1 kohaselt ei välista tarbijakrediidilepingule sätestatud vorminõuded lepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seetõttu ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele VÕS §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2-25-16651
15.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud keskmise krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Hageja esitatud andmete kohaselt olid laenulepingute krediidi kulukuse määrad ja hageja võrdluseks kasutatud Eesti Panga avaldatud keskmised krediidi kulukuse määrad järgmised: Leping
Sõlmimise kuupäev
Viimase osamakse tasumise tähtpäev esialgse maksegraafiku kohaselt
Viimase osamakse tasumise tähtpäev muudetud maksegraafik u kohaselt
Lepingu krediidi kulukuse määr
Eesti Panga keskmine määr
Kolmekordne määr
BL2303718
09.07.2021
08.07.2026
12.12.2033
26,49%
18,68%
56,04%
BL2358741
11.09.2021
09.03.2026
12.12.2033
33,46%
18,68%
56,04%
BL2457481
20.11.2021
09.11.2026
12.12.2033
55,18%
18,68%
56,04%
BL2784781
14.05.2022
10.05.2027
12.12.2033
31,53%
16,95%
50,85%
BL2920428
16.07.2022
08.07.2027
12.12.2033
35,26%
16,30%
48,90%
BL3743624
19.05.2023
13.12.2032
12.12.2033
28,12%
15,31%
45,93%
Hageja esitatud andmetest nähtub, et ühegi laenulepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud vastava lepingu sõlmimise ajal kohaldatavat Eesti Panga avaldatud keskmise krediidi kulukuse määra kolmekordset määra.
16.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses ja selle täpsustustes selgitanud, milliste andmete alusel ta hindas kostja krediidivõimelisust ja otsustas kostjale krediiti anda. Hageja lähtus muu hulgas kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja registripäringutega saadud andmetest ning kontrollis kostja sissetulekuid ja olemasolevaid rahalisi kohustusi. Samuti arvestas hageja kostja eeldatavate elamiskulude ja uue laenulepingu alusel tasumisele kuuluva kuumaksega ning arvutas nende andmete põhjal kostjale pärast kohustuste täitmist jääva vaba raha suuruse. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal tuleb krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust, tema teisi varalisi kohustusi ning muid hinnatavaid regulaarseid majapidamiskulusid, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arvu (VÕS § 4034 lg 2 koostoimes KAVS § 49 lg 1 p-dega 1–7). Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest siiski piisavalt, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kogunud ja hinnanud kõiki kostja tegeliku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Hageja on küll selgitanud kostja sissetulekute ja rahaliste kohustuste suurust ning märkinud, kui palju jäi kostjale pärast olemasolevate kohustuste, arvestuslike elamiskulude ja uue laenu kuumakse
2-25-16651 mahaarvamist vabu rahalisi vahendeid, kuid sellest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja majanduslikku olukorda hinnanud tervikuna. Krediidivõimelisuse hindamise nõuetekohasuse seisukohalt on oluline, et kostja laenutaotlustes esitatud andmed erinesid mitmel juhul ulatuslikult hageja enda kontrolli tulemusel tuvastatud andmetest. Kostja märkis esimese nelja laenulepingu taotlemisel oma igakuiste rahaliste kohustuste suuruseks 130 eurot, lepingu nr BL2920428 taotlemisel 60 eurot ning lepingu nr BL3743624 taotlemisel 0 eurot. Hageja tuvastas seevastu regulaarsete igakuiste kohustuste suuruseks lepingu nr BL2303718 puhul 149,33 eurot, lepingu nr BL2358741 puhul 400,38 eurot, lepingu nr BL2457481 puhul 323,71 eurot, lepingu nr BL2784781 puhul 317 eurot, lepingu nr BL2920428 puhul 303 eurot ning lepingu nr BL3743624 puhul 494,80 eurot. Seega erinesid kostja deklareeritud kohustused mitme lepingu puhul oluliselt krediidiandja enda tuvastatud kohustustest. Kõige ilmsem on erinevus lepingu nr BL3743624 puhul, mille taotlemisel märkis kostja rahaliste kohustuste suuruseks 0 eurot, samas kui krediidiandja tuvastas regulaarseid kohustusi 494,80 euro ulatuses kuus. Erinevusi esines ka kostja deklareeritud sissetuleku ja hageja tuvastatud regulaarse netosissetuleku vahel. Kostja märkis esimese viie lepingu taotlemisel sissetulekuks 1200 eurot kuus. Hageja tuvastas lepingu nr BL2358741 sõlmimisel regulaarseks netosissetulekuks 2540,71 eurot, lepingu nr BL2457481 puhul 2752,53 eurot, lepingu nr BL2784781 puhul 1144,21 eurot ning lepingu nr BL2920428 puhul 1235,27 eurot. Lepingu nr BL3743624 taotlemisel märkis kostja sissetulekuks 1900 eurot, samas kui hageja tuvastatud regulaarne netosissetulek oli 1774,84 eurot. Sellised lahknevused pidid andma krediidiandjale aluse suhtuda kostja esitatud andmete täielikkusesse ja täpsusesse kriitiliselt ning vajaduse korral nõuda täiendavaid selgitusi ja andmeid. Kostjal lasus küll VÕS § 4034 lg 3 kohaselt kohustus esitada tõeseid ja täielikke andmeid, kuid olukorras, kus krediidiandja enda kontrolli tulemusel ilmnesid kostja esitatud andmetega olulised vastuolud, ei saanud krediidiandja ilma täiendava kontrollita eeldada, et muud kostja majanduslikku olukorda puudutavad andmed kajastasid tema tegelikku olukorda täielikult. Krediidiandja ülesanne on välja selgitada tarbija regulaarsed majapidamiskulud, sealhulgas kulud eluasemele, toidule ja sidevahenditele. Hageja selgituste kohaselt arvestas lepingute sõlmimisel kostja elamiskuludeks enda määratud arvestusliku summa ning võrdles seda vastava aasta Statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumiga. Hageja arvestas lepingu nr BL2303718 puhul kostja elamiskuludeks 250 eurot, lepingu nr BL2358741 puhul 762 eurot, lepingu nr BL2457481 puhul 825 eurot, lepingu nr BL2784781 puhul 343 eurot, lepingu nr BL2920428 puhul 370 eurot ning lepingu nr BL3743624 puhul 532 eurot. Hageja ei ole aga selgitanud, kuidas nimetatud summad iga lepingu puhul kujunesid ega milliste kostja tegelike majapidamiskulude põhjal need kindlaks määrati. Samuti ei ole hageja põhjendanud, mille alusel krediidiandja veendus, et tema kasutatud arvestuslikust summast piisas kostja tegelike igakuiste majapidamiskulude katmiseks. Hageja selgitustest nähtub seega eelkõige arvutuskäik, mille kohaselt jäi kostjale pärast krediidiandja tuvastatud rahaliste kohustuste, arvestuslike elamiskulude ja uue laenu kuumakse mahaarvamist positiivne rahaline jääk. Kohtu hinnangul ei piisa üksnes sellisest teoreetilisest arvutuskäigust järeldamaks, et kostja oli krediidivõimeline. Positiivse rahalise jäägi arvutamine eeldab muu hulgas, et arvutuses kasutatud majapidamiskulud kajastavad piisavalt tarbija tegelikke regulaarseid ja vältimatuid kulusid.
2-25-16651 Hageja esitatud andmetest nähtub küll teave kostja elukoha liigi kohta – esimese viie lepingu puhul oli selleks märgitud „muu“ ning lepingu nr BL3743624 puhul „üürimine“ –, kuid hageja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja tegelikud eluasemekulud või seda, mida kostja poolt esimese viie lepingu puhul märgitud elukoha liik „muu“ tema majapidamiskulude seisukohalt tähendas. Samuti ei nähtu hageja esitatud selgitustest, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja ülalpeetavate arvu ja nendega seotud kulud. Kostja tegelike majapidamiskulude väljaselgitamata jätmine on seejuures eriti oluline, kuna krediidiandja enda kontroll näitas, et kostja esitatud andmed tema rahaliste kohustuste kohta olid mitme lepingu puhul olulisel määral ebatäpsed. Sellises olukorras oli krediidiandjal seda enam põhjust kontrollida ja vajaduse korral täpsustada ka muid kostja krediidivõimelisust oluliselt mõjutavaid andmeid. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka tarbija varasemate maksekohustuste täitmist ja finantskäitumist. Hageja on viidanud Krediidiinfo päringutele ning selgitanud, et kostjal oli varem esinenud võlgnevusi, mis olid enne esimese hagejaga sõlmitud laenulepingu sõlmimist tasutud. Varasemate võlgnevuste tasumine ei võimalda siiski iseenesest järeldada, et tarbija on uue krediidi võtmiseks krediidivõimeline. Krediidivõimelisust tuleb hinnata kõigi kogutud andmete põhjal kogumis. Samuti tuleb arvestada, et pooled sõlmisid järjest mitu laenulepingut: 09.07.2021 lepingu nr BL2303718, 11.09.2021 lepingu nr BL2358741, 20.11.2021 lepingu nr BL2457481, 14.05.2022 lepingu nr BL2784781, 16.07.2022 lepingu nr BL2920428 ning 19.05.2023 lepingu nr BL3743624. Seega tuli krediidiandjal iga järgneva krediidiotsuse tegemisel hinnata kostja krediidivõimelisust tema selleks ajaks kujunenud kohustuste kogukoormust arvestades ning hinnata varasemate laenulepingute alusel tekkinud kohustuste mõju kostja võimele täita uut laenukohustust. Kostjal oli VÕS § 4034 lg 3 kohaselt kohustus esitada krediidi taotlemisel tõeseid ja täielikke andmeid, kuid see ei vabasta krediidiandjat kohustusest tarbija esitatud andmeid nõuetekohaselt kontrollida. VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt peab krediidiandja tarbija esitatud teavet mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollima ning vajaduse korral nõudma tarbijalt teabe täpsustamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks enne laenulepingute sõlmimist välja selgitanud kostja tegelikud regulaarsed majapidamiskulud ning hinnanud kostja varalist olukorda ja krediidivõimelisust kõigi asjakohaste asjaolude kogumis. Hageja esitatud arvutused näitavad küll, et krediidiandja kasutatud lähteandmete põhjal jäi kostjale pärast arvestatud kohustuste, elamiskulude ja uue laenu kuumakse mahaarvamist positiivne rahaline jääk, kuid üksnes sellisest arvutusest ei piisa VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustuse täitmiseks. Seejuures toetab ebapiisava hindamise järeldust asjaolu, et kostja enda esitatud andmed tema rahaliste kohustuste kohta erinesid mitme lepingu puhul ulatuslikult krediidiandja enda kontrolli tulemusel tuvastatud andmetest. Sellises olukorras pidi krediidiandja pöörama kõrgendatud tähelepanu kostja majanduslikku olukorda puudutavate andmete täielikkusele ja usaldusväärsusele ning vajaduse korral neid täiendavalt kontrollima ja täpsustama.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõuetekohast järgimist, analüüsib kohus alljärgnevalt hageja selleks puhuks esitatud alternatiivseid nõudeid.
2-25-16651
18.Kohus leiab, et hageja alternatiivsed nõuded on põhjendatud. Hageja on alternatiivsete nõuete arvutamisel lähtunud VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärjest ning arvestanud kostja poolt laenulepingute alusel tehtud maksed täies ulatuses põhivõla katteks. Hageja esitatud arvestusest nähtub, et vaatamata kostja varasemate maksete põhivõla katteks arvestamisele oli kostjal 16.05.2025 seisuga lepingutest tulenev võlgnevus: Lepingu nr
Kostja tasutud summa (€)
16.05.2025 seisuga tasumisele kuulunud summa (€)
Võlgnevus (€)
BL2303718
1 693,66
1 887,84
194,18
BL2358741
2 034,13
2 082,37
48,24
BL2784781
1 249,06
1 459,42
210,36
BL2920428
2 566,45
3 061,33
494,88
BL3743624
205,49
274,87
69,38
Hageja selgituste kohaselt olid nimetatud lepingute puhul 2025. aasta veebruaris, märtsis, aprillis ja mais tasumisele kuulunud maksed täielikult tasumata. Hageja poolt VÕS § 4034 lg 7 alusel uuesti määratud maksete arvestusest nähtub samuti, et kostja oli 16.05.2025 seisuga vähemalt kolme järjestikuse makse tasumisega viivituses. Hageja on alternatiivsete nõuete arvutamisel lähtunud kostjale tegelikult väljastatud krediidisummadest ning arvestanud neist maha kõik kostja poolt vastava lepingu alusel tehtud maksed. Hageja ei nõua alternatiivsete nõuete puhul lepingujärgset intressi ega muid krediidikulusid. Lepingu nr BL2303718 alusel väljastati kostjale krediiti 1900 eurot. Hageja andmetel oli kostja lepingu alusel tasunud kokku 1693,66 eurot. Kostja tehtud maksete täies ulatuses põhiosa katteks arvestamisel jääb tasumata põhivõlaks 206,34 eurot (1900 – 1693,66). Seega on hageja alternatiivne põhivõlanõue 206,34 euro ulatuses põhjendatud. Lepingu nr BL2358741 alusel väljastati kostjale krediiti 2100 eurot ning kostja oli tasunud kokku 2034,13 eurot. Pärast kostja maksete põhiosa katteks arvestamist jääb tasumata põhivõlaks 65,87 eurot (2100 – 2034,13). Seega on hageja alternatiivne põhivõlanõue 65,87 euro ulatuses põhjendatud. Lepingu nr BL2784781 alusel väljastati kostjale krediiti 1700 eurot ning kostja oli tasunud kokku 1249,06 eurot. Tasumata põhivõlg on seega 450,94 eurot (1700 – 1249,06). Lepingu nr BL2920428 alusel väljastati kostjale krediiti 3500 eurot ning kostja oli tasunud kokku 2566,45 eurot. Tasumata põhivõlg on seega 933,55 eurot (3500 – 2566,45). Lepingu nr BL3743624 alusel väljastati kostjale krediiti 500 eurot ning kostja oli tasunud kokku 205,49 eurot. Tasumata põhivõlg on seega 294,51 eurot (500 – 205,49).
19.Kuna kostja ei kõrvaldanud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul ning hageja ütles lepingud 16.05.2025 üles, muutusid ülesütlemise tagajärjel tasumata põhivõlad sissenõutavaks. Hageja nõuab alternatiivsete nõuete puhul põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mitte lepingujärgses viivisemääras. Hageja on alternatiivsete viivisenõuete kohta esitanud eraldi viivisearvestused. Leping
Põhivõlg
Viivis hagi esitamiseni
BL2303718
206,34 €
8,46 €
BL2358741
65,87 €
2,70 €
BL2784781
450,94 €
18,49 €
BL2920428
933,55 €
38,27 €
2-25-16651 BL3743624
294,51 €
12,07 €
Kohus on kontrollinud hageja esitatud viivisearvestusi ning leiab, et need on põhjendatud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mõista hagiavalduse esitamiseni arvestatud viivisena lepingu nr BL2303718 alusel välja 8,46 eurot, lepingu nr BL2358741 alusel 2,70 eurot, lepingu nr BL2784781 alusel 18,49 eurot, lepingu nr BL2920428 alusel 38,27 eurot ja lepingu nr BL3743624 alusel 12,07 eurot, kokku 79,99 eurot.
20.Hageja nõuab alternatiivsete nõuete puhul ka edasiulatuvat viivist põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Selline nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.
21.Hageja ei ole lepingu nr BL2457481 kohta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhuks alternatiivset nõuet esitanud. Lepingu nr BL2457481 alusel väljastati kostjale krediiti 1500 eurot. Hageja esitatud andmete kohaselt on kostja lepingu alusel tasunud kokku 1975,34 eurot, s.o 475,34 eurot rohkem kui talle tegelikult väljastatud krediidisumma. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb kostja tehtud makseid arvestada krediidi põhiosa katteks, on kostja talle väljastatud 1500 euro suuruse põhiosa täielikult tagasi maksnud. Seega ei ole hagejal lepingu nr BL2457481 alusel kostja vastu tasumata põhiosa nõuet.
22.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja: 1) lepingu nr BL2303718 alusel põhivõlgnevuse 206,34 eurot ja viivise 8,46 eurot; 2) lepingu nr BL2358741 alusel põhivõlgnevuse 65,87 eurot ja viivise 2,70 eurot; 3) lepingu nr BL2784781 alusel põhivõlgnevuse 450,94 eurot ja viivise 18,49 eurot; 4) lepingu nr BL2920428 alusel põhivõlgnevuse 933,55 eurot ja viivise 38,27 eurot ning; 5) lepingu nr BL3743624 alusel põhivõlgnevuse 294,51 eurot ja viivise 12,07 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
23.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 15 351,82 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 17 000 eurot tasuda riigilõiv summas 980 eurot. Hageja on tasunud 910 eurot. Seega riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, s.o 70 euro ulatuses.
2-25-16651 Kostjalt tuleb vähem tasutud riigilõiv riigituludesse välja mõista (TsMS § 179 lg 1). Hagiavalduselt oli kohustatud lõivu ette tasuma hageja (TsMS § 147 lg 1 esimene lause). Kostja vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud on jäetud kostja kanda. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt vastutab hagiavalduselt vähem tasutud riigilõivu tasumise eest kostja, kellelt tuleb 70 eurot välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 910 eurot.
25.Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1365 eurot (käibemaksuta). Hagejale on esimese menetlustoimingu, s.o hagiavalduse koostamise eest osutatud õigusabiteenust tunnitasumääraga 300 eurot (käibemaksuta). Ülejäänud menetlustoimingute puhul on rakendatud tunnitasumäära 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades ei saa hagiavalduse koostamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 300 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Kohtu hinnangul on ka hagiavalduse koostamisel põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 90 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas ega eelda hagiavalduse koostamisel tavapärasest keerukamate õiguslike küsimuste lahendamist. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades ei ole hageja taotletud lepingulise esindaja kulude hüvitamine täies ulatuses põhjendatud. Asjas ei ole toimunud kohtuistungit ega poolte vahel sisulist vaidlust ning vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutest peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks eelkõige alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsimist, nõude õigusliku aluse hindamist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, hagiavalduse lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide kohtule esitamist. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lisaks hagiavalduse koostamisele on hageja lepinguline esindaja koostanud 04.12.2025 kohtule seisukoha, täiendanud seda 10.12.2025 ja 11.12.2025 ning teinud muid menetlusega seotud toiminguid, sealhulgas koostanud menetluskulude nimekirja. Kohus arvestab seejuures, et nimetatud seisukohtade esitamise ja täiendamise vajadus oli vähemalt osaliselt tingitud hagiavalduse puudustest ning vajadusest hagiavalduses esitatud asjaolusid ja nõudeid täpsustada. Vastaspool ei ole kohustatud hüvitama hageja lepingulise esindaja kõiki selliseid lisakulusid, mis on tekkinud puudustega hagiavalduse parandamisest või täpsustamisest, kuna nõuetekohase ja piisavalt põhjendatud hagiavalduse esitamine on hageja enda menetluslik kohustus. Seetõttu ei saa selliste toimingute tegemiseks kantud õigusabikulusid pidada vastaspoole suhtes täies ulatuses põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 7 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasumäära 90 eurot (käibemaksuta), on hüvitatav õigusabikulu 630 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1540 eurot (riigilõiv 910 eurot + õigusabikulud 630 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-16651 Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.