Võlaõigus

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue X (kostja) esitas Luminor Bank AS-le interneti teel taotluse krediitkaardi Mastercard Gold väljastamiseks. Laenutaotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1500,0 eurot. Tööandja XXX. Igakuised püsivad kohustused 0,0 eurot. Laenutaotluse analüüsiks esitas pank kostjale nõude esitada pangakonto väljavõtted, tõend Maksuametist ning täpsustavad küsimused kostja töö ja töötasu suurenemise/vähenemise võimalikkuse kohta. Kostja esitas ka Luminor Bank AS pangakonto väljavõtte perioodi 10.10.2019 kuni 30.04.2020 kohta, 2 Swedbank pangakonto väljavõtet perioodi 01.11.2019 kuni 05.05.2020 kohta, Nordea panga väljavõtte ja MTA tõendi. Pangakontode väljavõtete ja MTA andmete põhjal tegi pank analüüsi kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Maksehäireid ei olnud. Sissetulekud olid keskmiselt 1481,67 eurot. Kostja sõlmis 05.05.2020 Luminor Bank AS-ga krediitkaardi Mastercard Gold kasutamise lepingu. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku: 2.1. Igakuise kohustusliku tagasimakse debiteerib pank ilma kontoomaniku täiendava korralduseta kontoomaniku Luminor Bankis avatud arvelduskontolt. Krediidimaksete intressimäär aastas 18 %. Sularaha tehingute intressimäär aastas 18 %. Intressimäär päevas 0,05 %. Krediidi liik: vaba tagasimaksega krediitkaart. Krediidilimiidi suurus 2000,0 eurot. Igakuine kohustuslik tagasimakse 10 %. Maksepäev 20. kuupäev. Krediidi brutosumma 2266,33 eurot. Krediidi kulukuse määr (KKM) aasta kohta 23,73 %. Vastavalt kostja krediitkaardi arvelduskonto väljavõttele (Lisa 10), võttis kostja krediidilimiidi kasutusse alates 22.06.2020. Kostja on teinud 3 tagasimakset kogusummas 1202,0 eurot: 398 eurot 02.07.2020, 220 eurot 17.07.2020, 584 eurot 27.112020. Krediitkaardi arvelduskonto väljavõttest on näha, et pank on arvestanud intressi raha kasutamise eest arvelduskonto jäägist ning teenustasud vastavalt hinnakirjale. Peale 01.10.2024 intressimakset oli arvelduskonto jääk 0.- (null) eurot, see tähendab, et krediidilimiit 2000,0 eurot oli täielikult kasutatud. Kuna kostja ei täitnud lepingu üldtingimuste punkti 5 lg 1 ja ei teinud igakuise kohustusliku maksepäevaks tagasimakseid ning oli tagasimaksetega osaliselt või täielikult viivituses, saatis Luminor Bank AS kostjale 25.02.2025 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis on 11.03.2025, võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ja oli osaliselt või täielikult viivituses rohkem kui 3 üksteisele järgneva kohustusliku tagasimaksega, ning tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 13 lg 4, saatis Luminor Bank AS kostjale teate lepingu

ülesütlemise kohta 26.03.2025. Tuginedes Võlaõigusseadusele ja lepingu üldtingimuste punktile 13 lg 4 ütles Luminor Bank AS lepingu üles 26.03.2025. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata intressi maksed 15,93 eurot november 2024 + 15,42 eurot detsember 2024. Tasumata laenuintressi kogusumma 31,35 eurot. Luminor Bank AS loovutas 15.04.2025 nõude kostja vastu, mis on tekkinud lepingust OÜ-le GS Core. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 2000,0 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 31,35 eurot ning lisanduv viivis. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokku lepitud määras 18 % aastas tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 26.03.2025 järgnevast päevast, mis on alates 27.03.2025 kuni 19.01.2026 summas 294,9 eurot. Hageja palub mõista X-ilt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 2000,0 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 31,35 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 19.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 294,9 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 2000,0 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 20.01.2026 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 385,0 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 04.06.2026 kostja elukoha postkasti (XXX). Kostjal oli kohustus hagile vastata 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (23,73%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. 05.05.2020 sõlmitud krediitkaardi lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 23,73%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe Laenutaotluse analüüsiks esitas pank kostjale nõude esitada pangakonto väljavõtted, tõend Maksuametist ning täpsustavad küsimused kostja töö ja töötasu suurenemise/vähenemise võimalikkuse kohta. Kostja esitas ka Luminor Bank AS pangakonto väljavõtte perioodi 10.10.2019 kuni 30.04.2020 kohta, Swedbank pangakonto väljavõtet perioodi 01.11.2019 kuni 05.05.2020 kohta, Nordea panga väljavõtte ja MTA tõendi. Pangakontode väljavõtete ja MTA andmete põhjal tegi pank analüüsi kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Maksehäireid ei olnud. Sissetulekud olid keskmiselt 1481,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas krediidikonto lepingut ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud. Seega hindab kohus menetluskulusid toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (385 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.