Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tiia Bergson 01. september 2026, Tallinn 2-26-1666
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Bondora AS-i hagi S. S. vastu võla nõudes 9 208,97 eurot Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja K.L. (e-post: XXX)
hageja
Kostja S. S. (isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista S. S.lt laenulepingu BL3279536 alusel välja põhivõlgnevus summas 416,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 28,75 eurot ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlgnevuselt alates 30.05.2026 kuni põhivõlgnevuse (416,83 eurot) kohase tasumiseni.
3.Mõista S. S.lt laenulepingu BL3508422 alusel välja põhivõlgnevus summas 420,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29,02 eurot ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlgnevuselt alates 30.05.2026 kuni põhivõlgnevuse (420,81 eurot) kohase tasumiseni.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 22.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse S. S. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja S. S. järgmised tarbijakrediidilepingud: 22.09.2022 nr BL3050490, 03.11.2022 nr BL3168848, 08.12.2022 nr BL3279536, 22.02.2023 nr BL3508422. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 22.09.2022 summas 2 000 eurot; 03.11.2022 summas 2 000 eurot; 08.12.2022 summas 2 000 eurot ja 22.02.2023 summas 2 000 eurot. Iga lepinguga arvestati 126 eurot lepingutasu katteks. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
2.Lisaks krediidilepingule on pooled 22.02.2023 sõlminud lisateenuse lepingu BSecure, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu vastavalt hinnakirjale.
3.Hagiavalduse kohaselt on lepingu BL3050490 intressimääraks on 27,72% aastas ja krediidi kogukulumääraks 43,30%. Lisaks kohustus kostja tasuma haldustasu 4% laenusummast aastas. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 72,92 eurot kuus vastavalt graafikule. Kostja on jätnud tasumata 2025. aasta 06., 07., 08. ja 09. kuu maksegraafikus nimetatud maksed. Lisaks pidi kostja täiendavalt tasuma BSecure teenuse eest väljastatud arved summas vastavalt hinnakirjale 20.03.2025, 21.04.2025, 20.05.2025, 20.06.2025, 21.07.2025, 21.08.2025 ja 22.09.2025 ning B On Track teenuse eest arved summas vastavalt hinnakirjale 20.03.2025, 21.04.2025, 20.05.2025, 20.06.2025, 21.07.2025, 21.08.2025 ja 22.09.2025. Kostja jättis ka kõnealused kohustused täitmata. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku summas 235,86 eurot, mis hõlmab lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, mille tõttu ütles hageja 23.09.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Hageja palub lepingu BL3050490 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 468,98 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 146,66 eurot, tasumata arved 235,86 eurot, haldustasu 43,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 160,67 eurot ja edasiulatuv viivis 27.72% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Hagiavalduse kohaselt on lepingu BL3168848 intressimääraks 28,08% aastas ja krediidi kogukulumääraks 43,82%. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 73,39 eurot kuus vastavalt graafikule. Kostja on jätnud tasumata 2025. aasta 06., 07.,
08.ja 09. kuu maksegraafikus nimetatud maksed. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 23.09.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Hageja palub lepingu BL3168848 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude summas 1 558,01, intressi kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 157,85 eurot, haldustasu 44,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 149,13 eurot ja edasiulatuva viivise 28,08% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Hagiavalduse kohaselt on lepingu BL3279536 intressimääraks on 18,34% aastas ja krediidi kogukulumääraks 30,96%. Vastavaltlepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 61,47 eurot kuus vastavalt graafikule. Kostja on jätnud tasumata 2025. aasta 06., 07.,
08.ja 09. kuu maksegraafikus nimetatud maksed. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 23.09.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Hageja palub lepingu BL3279536 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 524,78, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 99,96 eurot, haldustasu 41,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 95,23 eurot ja edasiulatuv viisis 18,34% aastas alates hagiavalduse
esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Hagiavalduse kohaselt on lepingu BL3508422 intressimääraks on 22,03% aastas ja krediidi kogukulumääraks 35,77%. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 65,85 eurot kuus vastavalt graafikule. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 23.09.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Hageja palub lepingu BL3508422 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 607,08, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 127,12 eurot, haldustasu 42,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 120,49 eurot ja edasiulatuv viivis 22,03% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Hageja leiab, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus hageja teavet kliendi kohta. Hageja teostas päringud kolmandate isikute hallatavas registris maksehäirete ja kostja kohustuste kontrollimiseks ja Rahvastikuregistrisse ülalpeetavate kontrollimiseks. Hageja tõi välja, et küsis kostjalt pangakonto väljavõtet, kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 0 eurot. Analüüsis võttis hageja aluseks elamiskuludena 306 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (72,92 eurot), teisi kohustusi (0 eurot), arvestuslike elamiskulusid (306 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 643,81 eurot. Hageja tuvastas, et kostja sai igakuiselt sissetulekut töötasu X AS-lt. Hageja leiab, et on järginud hoolsuskohustust, hageja ei täheldanud konto väljavõtte ega tehtud päringute põhjal käitumist, millest pidanuks mõistlikult järeldama, et kostja ei ole suuteline oma kohustusi täitma (puudusid kulutused hasartmängudele, suurtes summades regulaarsed sularahaväljavõtmised vms). Hageja tuvastas, et kostjal ei olnud ülalpeetavaid ühegi laenulepingu sõlmimise ajal.
8.Hageja esitas 29.05.2026 lepingute nr BL3279536 ja nr BL3508422 osas ümberarvestused. Hageja esitas eelnimetatud lepingute puhul nii sekundaarsed kui ka alternatiivsed nõuded.
9.Kostja tõi välja sekundaarse nõude osas, et laenuleping nr BL3279536 oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 23.09.2025 kuupäeval. Kostja pidi seisuga 23.09.2025 (ülesütlemise kuupäeval) olema teostanud tagasimakseid kogusummas 1 974,63 eurot (osamaksed kuni 15.09.2025), kuid kostja oli tasunud kokku vaid 1 583,17 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised uuesti määratud maksegraafikus nimetatud maksed: 13.02.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata 21,67 euro ulatuses), 13.03.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 14.04.2025. a osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 13.05.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 13.06.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 14.07.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 13.08.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 23.09.2025 osamakse summas 0,97 eurot (tasumata täielikult). Seega oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Kostjal oli tekkinud 15.09.2025 seisuga osamaksete võlgnevus summas 391,46 eurot, millele lisandus kogu tagastamata krediidijääk lepingu ülesütlemisel (25,37 eurot) ehk kokku kohustus kostja tagastama krediidisumma 416,83 eurot (391,46 + 25,37 eurot). Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Hageja taotleb alternatiivselt, juhul, kui kohtu hinnangul pole hageja piisavalt tõendanud, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning täidetud pole lepingu ülesütlemise eeldused ka uuesti määratud maksete puhul, TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist.
10.Kostja tõi välja sekundaarse nõude osas, et laenuleping nr BL3508422 oli samuti ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 23.09.2025 kuupäeval. Kostja pidi seisuga 23.09.2025 (ülesütlemise kuupäeval) olema teostanud tagasimakseid kogusummas 1 962,47 eurot (osamaksed kuni 15.09.2025), kuid kostja oli tasunud kokku vaid 1 579,19 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised uuesti määratud maksegraafikus nimetatud maksed: 13.03.2025 osamakse
summas 61,47 eurot (tasumata 53,06 euro ulatuses), 14.04.2025 osamakse summas 65,84 eurot (tasumata täielikult), 13.05.2025 osamakse summas 65,84 eurot (tasumata täielikult), 13.06.2025 osamakse summas 65,84 eurot (tasumata täielikult), 14.07.2025 osamakse summas 65,85 eurot (tasumata täielikult), 13.08.2025 osamakse summas 65,47 eurot (tasumata täielikult). Seega oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Kostjal oli tekkinud 23.09.2025 seisuga osamaksete võlgnevus summas 391,46 eurot, millele lisandus kogu tagastamata krediidijääk lepingu ülesütlemisel (37,53 eurot) ehk kokku kohustus kostja tagastama krediidisumma 420,81 eurot (391,46 + 37,53 eurot). Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Hageja taotleb alternatiivselt, juhul, kui kohtu hinnangul pole hageja piisavalt tõendanud, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning täidetud pole lepingu ülesütlemise eeldused ka uuesti määratud maksete puhul, TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist.
11.Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 16.07.2026, kostja hagile tähtajaks vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
13.Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 p-s 13 selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
14.Tulenevalt VÕS § 4062 lg-st 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingute BL3050490 ja nr BL3168848 sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30 % ja lepingute nr BL3279536 ja nr BL3508422 sõlmimise hetkel 15,31%. Kolme kordne krediidi kulukuse määr on sellisel juhul vastavalt 48,9 % (16,3*3) ja 45,93 (15,31*3) aastas. Laenulepingu nr BL3050490 alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 43,30%, lepingu nr BL3168848 krediidi kulukuse määr oli 43,82%, lepingu nr BL3279536 krediidi kulukuse määr oli 30,96% ja lepingu nr BL3508422 krediidi kulukuse määr oli 35,77%. Kuivõrd ühegi lepingu lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole lepingud VÕS 4062 lg 1 alusel tühised.
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma
(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
16.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
17.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
18.Riigikohus on selgitanud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse
korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); •tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); •tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); •tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
19.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Kohus kohustas hagejat 25.05.2026 määrusega esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kohus palus tuua hagejal selgelt välja kõikide nõuete suurused ja arvutuskäigud, mida hageja soovib, et kohus välja mõistaks, kui kohus peaks tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.
21.Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogunud teavet kliendi kohta ning teostanud päringuid kolmandate isikute hallatavas registris maksehäirete ja kostja kohustuste kontrollimiseks ja Rahvastikuregistrisse ülalpeetavate kontrollimiseks. Hageja tõi välja, et küsis kostjalt pangakonto väljavõtet, kostja selgituste nähtusid kostja pangakontolt regulaarsed kohustused igakuiselt summas 0 eurot. Analüüsis võttis hageja aluseks kostja elamiskuludena 306 eurot, arvestades uue laenu kuumakset (72,92 eurot), teisi kohustusi (0 eurot), arvestuslike elamiskulusid (306 eurot), jäi kostja hinnangul laenu võtmisel igal kuul vaba raha 643,81 eurot. Hageja tuvastas, et kostja sai igakuiselt sissetulekut töötasu X AS-lt.
22.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Kohtule nähtub hageja esitatud pangakonto väljavõtetest, et kostja on teinud väga palju ülekandeid konkreetsele Leedu pangakontole, kohtu hinnangul on tegemist kostja teise pangakontoga, arvestades asjaolu, et 03.02.2022 nähtub kostja pangakontolt, et on maha võetud konkreetse kontonumbriga seoses kaardi avamise tasu. Samuti nähtub pärast seda edaspidi 27. kuupäeval kaardi kuutasu väljaminekut (sama kontonumbri osas, kuhu kostja suurtes summades raha kannab). Kohtule ei nähtu, et hageja ei oleks kostjalt seoses antud kontonumbriga infot küsinud, samuti ei ole
hageja esitanud kohtule antud konto väljavõtet. 20.10.2022 on kohtule arusaadavalt kostja avanud järgmise pangakonto, kuhu on edaspidi teostanud hulgaliselt väljamakseid. Ka selles osas ei nähtu, et hageja oleks kostjalt infot küsinud ega selle kontoväljavõtet kohtule esitanud. 23.09.2022 nähtub krediidikonto lepingu alusel väljamakse PLACET GROUP OÜ-lt, 27.09.2022 laenulepingu väljamakse INBANK FINANCE AS-lt, 03.10.2022 uuesti PLACET GROUP OÜ-lt. Kõik eelnimetatud väljamaksed on tehtud kostjale pärast esimese lepingu sõlmimist. Ei nähtu, et hageja oleks arvestanud neid ülejäänud kolme lepingu sõlmimisel. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
23.Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid ega märkimisväärseid kulutusi toidule. Hageja ei ole sisuliselt hinnanud ka kostja majapidamiskulude suurust ning kasutanud maksevõime analüüsimiseks meetodit, mis võimaldanuks analüüsida kostja üldist maksekäitumist. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi majapidamiskulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud. Kohus leiab, et kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostjal oli 03.11.2022 laenulepingu sõlmimise hetkeks arvukalt kohustusi ning ei nähtu, et hageja oleks neid laenude väljastamisel arvesse võtnud. Samuti ei ole arvestanud hageja juba 22.09.2022 lepingu sõlmimisel seda, et kostjal on avatud Leedu pangakonto, kuhu kostja tegi väga palju ülekandeid. Hageja oleks pidanud seda arvesse võtma ja küsima ka antud konto väljavõtet, et hinnata kostja maksevõimet tervikuna. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
25.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
26.Hageja esitas 29.05.2026 menetlusdokumendis ümberarvestused üksnes lepingute nr BL3279536 ja nr BL3508422 osas. Seega jättis hageja esitamata lepingute nr BL3050490 ja BL3168848 ümberarvestused, hageja ei esitanud nende lepingute puhul ka alternatiivset nõuet.
27.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
28.Hageja tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 kohaselt tähendab, et hageja peab esitama selge ja arusaadava ümberarvestuse, millest ilmneb, millised maksed on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohast
korrigeerimist sissenõutavaks muutunud. Ilma sellise korrektse ümberarvutuseta, mis arvestaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid piiranguid, ei saa kohus hinnata, millised summad on tegelikult sissenõutavad. Seega on hagi sellisel kujul laenulepingute nr BL3050490 ja BL3168848 osas ebaselge ja tõendamata ning kohtul ei ole võimalik nende lepingute osas hagi isegi osaliselt rahuldada.
29.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist lepingute nr BL3050490 ja BL3168848 osas, on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole lepingute nr BL3050490 ja BL3168848 osas õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete ja nõuete põhjal eeltoodud laenulepingutes tulenevaid hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi lepingutest nr BL3050490 ja BL3168848 tulenevates nõuetes rahuldamata.
30.Lepingu BL3279536 osas leiab hageja, et see oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 23.09.2025. Kostja pidi seisuga 23.09.2025 olema teostanud tagasimakseid kogusummas 1974,63 eurot, kuid oli tasunud kokku vaid 1583,17 eurot. Hageja tõi välja, et kostja on jätnud tasumata järgmised uuesti määratud maksegraafikus nimetatud maksed: 13.02.2025. a osamakse summas 61,47 eurot (tasumata 21,67 euro ulatuses), 13.03.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 14.04.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 13.05.2025, osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 13.06.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 14.07.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 13.08.2025 osamakse summas 61,47 eurot (tasumata täielikult), 23.09.2025 osamakse summas 0.97 eurot (tasumata täielikult). Seega oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Kostjal oli tekkinud 15.09.2025 seisuga osamaksete võlgnevus summas 391,46 eurot, millele lisandus kogu tagastamata krediidijaak lepingu ülesütlemisel (25,37 eurot) ehk kokku kohustus kostja tagastama krediidisumma 416,83 eurot (391,46 + 25,37 eurot).
31.Kohtule arusaadavalt on hageja arvestanud kõik laekunud maksed põhinõude katteks. Kohtu hinnangul ei olnud hageja viivituses nii paljude osamaksetega nagu hageja on välja toonud, küll aga oli hageja viivituses ümberarvestuse alusel vähemalt 3 osamaksega, seega ütles hageja lepingu BL3279536 üles kehtivalt.
32.Lepingu BL3508422 osas leiab hageja, et see oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 23.09.2025. Kostja pidi seisuga 23.09.2025 (ülesütlemise kuupäeval) olema teostanud tagasimakseid kogusummas 1 962,47 eurot (osamaksed kuni 15.09.2025), kuid kostja oli tasunud kokku vaid 1 579,19 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised uuesti määratud maksegraafikus nimetatud maksed: 13.03.2025. a osamakse summas 61,47 eurot (tasumata 53,06 euro ulatuses), 14.04.2025. a osamakse summas 65,84 eurot (tasumata taielikult), 13.05.2025 a osamakse summas 65,84 eurot (tasumata täielikult), 13.06.2025 osamakse summas 65,84 eurot (tasumata täielikult), 14.07.2025 osamakse summas 65,85 eurot (tasumata täielikult), 13.08.2025 osamakse summas 65,47 eurot (tasumata täielikult). Seega oli kostja võlgnevuses enama kui kolme järjestikkuse osamaksega ning seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused. Kostjal oli tekkinud 23.09.2025 seisuga osamaksete võlgnevus summas 391,46 eurot, millele lisandus kogu tagastamata krediidijääk lepingu ülesütlemisel (37,53 eurot) ehk kokku kohustus kostja tagastama krediidisumma 420,81 eurot (391,46 + 37,53 eurot).
33.Kohtule arusaadavalt on hageja arvestanud kõik laekunud maksed põhinõude katteks. Kohus leiab, et kostja oli viivituses vähemalt 3 osamaksega ka ümberarvestuse alusel, seega ütles hageja lepingu BL3508422 üles kehtivalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 420,81 eurot.
34.Hageja palus välja mõista ümberarvestuse alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras täitmata kohustuselt. Hageja tõi välja, et lepingust nr BL3279536 tulenevalt on
sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,75 eurot ja lepingust nr BL3508422 tulenevalt summas 29,02 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni 29.05.2026 menetlusdokumendi esitamiseni võlgnetavalt krediidisummalt.
35.Hageja selgitas hagiavalduses, et kostjal on tasumata arved kogusummas 235,86 eurot, mis hõlmasid lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid, mille tasumist on hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja B Secure teenuselepingu ja B On Track teenuselepingu. Hageja esitas arvetest hageja arvutisüsteemi väljavõtte. Kohus märgib, et hageja esitatud dokumendist ei ole võimalik tuvastada arvete seost kostjaga või hagis märgitud lepingutega. Samuti ei nähtu, et kostja oleks hagejaga vastavad lepingud sõlminud. Arusaamatuks jääb ka, mil viisil on arved isikule edastatud. Seetõttu jätab kohus teenuselepingute eest esitatud arvete tasumise nõuded rahuldamata.
36.Hageja soovib ka maksehäire teate avaldamise kulu hüvitamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nimetatud teadet, ega kulu tekkimise tõendit. Hageja esitas tõendina arvutisüsteemi väljavõtte, millest ei nähtu seost kostjaga. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud nimetatud kulu tekkimine ja selle seos kostjaga, mistõttu jääb nõue rahuldamata.
37.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka haldustasu. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude lepingute haldustasu väljamõistmiseks rahuldamata.
38.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja krediidilepingust nr BL3279536 põhivõlgnevuse summas 416,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28,75 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ümberarvestuse esitamisele järgnevast päevast so 30.05.2026 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidilepingu nr BL3508422 põhivõlgnevuse summas 420,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29,02 eurot ning põhivõlgnevustelt edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ümberarvestuse esitamisele järgnevast päevast 30.05.2026 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud
39.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
40.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31). Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (9 208,97 eurot) ning rahuldatud sissenõutavaks muutunud põhinõuete ja viivise summat kokku 895,41 eurot. Samuti arvestab kohus menetluskulude jaotamisel hageja
poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.