Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-12520
Kohtuasi
X avaldus Pärnu linn, Riia mnt 88 korteriühistu vastu 20.06.2024 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 24.06.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Puudutatud isik: Pärnu linn, Riia mnt 88 korteriühistu (registrikood 80138965), lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.06.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Rahuldada Pärnu linn, Riia mnt 88 korteriühistu määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista Xlt Pärnu linn, Riia mnt 88 korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 400 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) 30.08.2022 avaldus Pärnu linn, Riia mnt 88 korteriühistu (puudutatud isik) vastu korteriühistu 20.06.2024 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja kortermaja, aadressiga Riia mnt 88 Pärnu korteri nr 69 omanik ja korterühistu liige.
1.2.20.06.2024 toimus üldkoosolek järgmise päevakorraga: esimehe ettekanne 2023. a tegevusest; revidendi ettekanne; 2023. a majandusaasta aruande kinnitamine; 2024. a majanduskava tutvustus ja kinnitamine; esimehe ettekanne renoveerimisprojekti hetkeseisust; korter nr 69 kohtumenetlusest puudutatud isiku vastu andis ülevaate JS; juhatuse liikmete valimine; parkimisprobleemid ümber maja ja võimalikud lahendused ja jooksvad küsimused.
1.3.Elamus on 80 korterit ehk 80 häält. 20.06.2024 üldkoosolekul osales 26 liiget või volitatud esindajat. Üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused: otsus nr 1 – kinnitada 2023. a aastaaruanne ja otsus 2 – kinnitada 2024. a majanduskava. Avaldaja esitas üldkoosolekul eriarvamused otsuste kohta.
1.4.Avaldaja väitel on 20.06.2024 üldkoosoleku otsus kehtetu, kuna esineb vastuolu seadusega. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 ei võimalda põhikirjas sätestada, et ka esmane üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. KrtS §-s 23 lg-st 1 tuleneb, et selline eripära on ainuomane üksnes korduskoosolekule. Esmasele üldkoosolekule peab korteriühistu põhikirjas olema sätestatud häältearvu täpne number, mis kajastab korteriomanike huvide tasakaalu. Seega korteriühistu põhikirja p 5.7.1, mis sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust, v.a. kui otsustatakse laenu võtmise küsimus või muudetakse põhikirja (sel juhul peab otse poolt olema rohkem kui pool ühistu liikmetest), on vastuolus seadusega ning ei kuulu kohaldamisele.
1.5.Täiendavalt puudus 20.06.2024 üldkoosoleku kutses viide asjaolule, et üldkoosolekut peeti otsustusvõimeliseks osalejate arvust sõltumata. Sellega oli korteriomanikud viidud eksitusse. Korteriomanikult ei saa eeldada, et ta pidevalt kontrollib korteriühistu põhikirja. See on veel üks oluline põhjus tuvastada, et põhikirja p 5.7.1 on oluliste puudustega ja vastuolus seadusega.
1.6.Kui põhikirja p 5.7.1 on vastuolus seadusega, siis tuleb 20.06.2024 üldkoosolekule kohaldada seaduses sätestatut. KrtS § 20 lg 2 järgi pidi üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluma vähemalt 41 häält 80-st ja üle poole kaasomandi osadest. Kuna 20.06.2024 üldkoosolekul osales 26 häälega korteriomanikku, siis ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Otsustusvõimetu üldkoosoleku otsused on kehtetud.
1.7.Alternatiivselt on 20.06.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsused vastuolus avaliku huviga ja seetõttu tühised. Olenemata asjaolust, et KrtS § 20 lg 2 võimaldab sätestada põhikirjas kvooruminõude, ei tähenda see, et ka esmane üldkoosolek oleks otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. KrtS §-s 23 lg-st 1 tuleneb, et selline eripära on uue (korduva) üldkoosoleku ainuomane. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-16450 p-s 15 selgitanud, et
2-24-12520 korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, rikutakse avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg 2 esimene lause). Tuginedes eeltoodule, rikub ka esmane üldkoosoleku otsus, milleks on vaja korteriomanike üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kuid mis tehakse osalejate arvust sõltumata, avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. 20.06.2024 üldkoosolekul osalesid 26 korteriomanikku 80-st, kellest 25 hääletasid otsuste poolt. Seega põhikirja p 5.7.1 alusel läbiviidud 20.06.2024 üldkoosoleku otsused on avaliku huviga vastuolus ning tühised.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Puudutatud isiku väitel oli 20.06.2024 üldkoosolek otsustusvõimeline KrtS § 20 lg 2 ning korteriühistu põhikirja p 5.7.1 alusel. Korteriühistu põhikiri on kinnitatud 21.04.2010 üldkoosoleku otsusega. Eelnimetatud üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud.
2.2.Korteriühistu põhikirja p 5.7.1 esimene lause (tavalise üldkoosoleku kvoorumi osas) ei ole vastuolus seadusega. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei näe korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisusele ette täpset korteriomanike miinimumarvu. Põhikirja p 5.7.1 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust, v.a kui otsustatakse laenu võtmise küsimus või muudetakse põhikirja. Sel juhul peab otse poolt olema rohkem kui pool ühistu liikmetest. 20.06.2024 üldkoosolekul ei otsustatud laenu võtmise ega põhikirja muutmise üle. 20.06.2024 üldkoosolekul osales 26 liiget 80-st. Seega oli 20.06.2024 üldkoosolek otsustusvõimeline.
2.3.Avaldaja viide KrtS § 23 lõikele 1 on alusetu. Viidatud säte reguleerib üksnes korduskoosoleku pidamise korda. 20.06.2024 üldkoosolek ei olnud korduskoosolek.
2.4.Õige võib olla avaldaja väide, et põhikirja p 5.7.1 teine lause võib laenu võtmise otsustamise osas olla vastuolus KrtS § 36 lg-s 1 ja 9 lg-s 3 sätestatuga. Samas ei otsustatud 20.06.2024 üldkoosolekul laenu võtmise üle.
2.5.20.06.2024 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole ka tühised. Puudutatud isik ei ole rikkunud 20.06.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise ja/või läbiviimise korda. 20.06.2024 üldkoosoleku kutse vastab nii seaduse kui ka põhikirja nõuetele. 20.06.2024 üldkoosoleku kutses ei pidanud sisalduma infot kvooruminõude kohta. Sellist nõuet ei tule seadusest ega puudutatud isiku põhikirjast. Põhikiri kehtib alates 26.04.2010. Korteriomanikel, sh avaldajal on teada üldkoosoleku kokkukutsumise ning läbiviimise reeglid. Avaldaja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-16450 on alusetu. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras kindaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 600 eurot. Maakohus kohustas avaldajat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates menetluskulude kindlakstegeva lahendi jõustumisest seaduses ettenähtud määras.
3.1.Maakohus tuvastas, et 20.06.2024 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning 20.06.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on seaduslikud ja kehtivad.
2-24-12520
3.2.KrtS § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul sätestab seadus üheselt, et põhikirjas võib näha ette teistsuguse osalejate nõude. Sealjuures ei ole seadus ette näinud osalejate miinimumarvu. Avaldaja tugineb enda väidetes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskirjale ja avaldaja enda tõlgendusele, milline oli seadusandja eesmärk seoses KrtS § 20 lg 2 rakendamisega. Kohtu hinnangul ei jäta KrtS § 20 kaheti tõlgendamise ruumi. Vastava sätte eesmärk on anda korteriühistu liikmetele võimalus kokku leppida seaduses sätestatust erinevat korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse nõuet, piiramata sealjuures vastavat kokkulepet miinimumarvuga.
3.3.Põhikirja p 5.7.1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust, v.a kui otsustatakse laenu võtmise küsimus või muudetakse põhikirja. Sel juhul peab otse poolt olema rohkem kui pool ühistu liikmetest. 20.06.2024 üldkoosolekul ei otsustatud laenu võtmist ega põhikirja muutmist. 20.06.2024 üldkoosolekul osalesid 26 liiget, kellest 25 olid otsuste poolt. Tegemist oli nn tavakoosolekuga, kus ei arutatud otsuseid, mis nõuaksid kindlat osalejate arvu. Põhikirja p 5.7.1 osas, mille kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust, ei ole vastuolus seadusega. Seega oli 20.06.2024 üldkoosolek otsustusvõimeline. Puudus alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu põhikirjaga.
3.4.Samuti ei rikutud 20.06.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kutsel ei pea olema märgitud eraldi viidet põhikirja p-le 5.7.1. Kõik korteriühistu liikmed peaksid tutvuma ja olema tutvunud põhikirjaga. Põhikiri kehtib juba aastast 2010. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu põhikirja p 5.6.3 sätestab, et üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord, mis ka kutsel märgitud olid. Avaldaja viide KrtS § 23 lg-le 1 on asjakohatu. Üldkoosoleku otsustusvõimelisuse tingimustele tuleb viidata üksnes korduskoosoleku kokkukutsumise korral. 20.06.2024 toimus esmane üldkoosolek.
3.5.Kohus oli seisukohal, et ei esinenud ka vaidlustatud otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid. Kuna 20.06.2024 üldkoosolek oli otsustusvõimeline, siis avaldaja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-16450 ei olnud asjakohane. Avaldaja ei ole välja toonud, millisel viisil täpsemalt on otsus avaliku huviga vastuolus. Kohus ei tuvastanud, et vaidlustatud otsus oleks avaliku huviga vastuolus.
3.6.Eeltoodust lähtudes jättis kohus avalduse rahuldamata. 20.06.2024 üldkoosolek oli otsustusvõimeline, rikutud ei oldud üldkoosoleku kokkukutsumise ega läbiviimise korda. Puudus alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu põhikirjaga. Samuti puudusid alused otsuse tühiseks tunnistamiseks.
3.7.Kuna kohus jättis avalduse rahuldamata, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus järeldas, et puudutatud isiku menetluskulud olid põhjendatud osaliselt. Kohus määras puudutatud isiku menetluskuludena kindlaks 600 eurot. Puudutatud isiku lepingulise esindaja mõistlik tunnihind on 100 eurot. Määruskaebus
2-24-12520
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Avaldaja väitel on 20.06.2024 üldkoosoleku otsus kehtetu, kuna esineb vastuolu seadusega. KrtS § 20 lg-ga 2 ei ole kooskõlas tõlgendus, et esmane üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. KrtS §-s 23 lg-st 1 tuleneb, et selline eripära on ainuomane üksnes kordusüldkoosolekule. Järelikult on põhikirja p 5.7.1 vastuolus seadusega ning kohaldamisele kuulub seadus.
4.2.20.06.2024 üldkoosoleku kutses puudus viide asjaolule, et üldkoosolek peetakse otsustusvõimeliseks osalejate arvust olenemata. Sellega oli korteriomanikud viidud eksitusse või vähemalt ei saanud olulist infot üldkoosoleku pädevuse kohta. Korteriomanikult ei saa oodata, et ta pidevalt kontrollib oma korteriühistu põhikirja.
4.3.20.06.2024 üldkoosoleku otsus on tühine vastuolu tõttu muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättega. Esmase üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vajalik korteriomanike üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kuid mis tehakse osalejate arvust sõltumata, on tegemist otsusega, mis rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Menetlusosalised vaidlevad korteriühistu 20.06.2024 korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Maakohus ei tuvastanud nimetatud otsuste tühisust KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 järgi ega kehtetust TsÜS § 38 lg 1 järgi. Avaldaja on need järeldused määruskaebuses vaidlustanud. Kolleegium leiab erinevalt avaldajast, et maakohus ei ole vaidlusaluste korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivuse hindamisel materiaalõiguse kohaldamisel eksinud ega menetlusõiguse normi rikkunud, mistõttu maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et põhikirja p 5.7.1 on vastuolus seadusega. KrtS § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Siinsel juhul on korteriühistu põhikirjas sätestatud teisiti. Põhikirja p 5.7.1 sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust, v.a kui otsustatakse laenu võtmise küsimus või muudetakse põhikirja. Sel juhul peab otsuse poolt olema rohkem kui pool ühistu liikmetest. Seadusandja on jätnud korteriomanikele võimaluse leppida põhikirjas kokku seaduses sätestatud üldreeglist erinevalt.
2-24-12520 Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna KrtS § 20 lg 2 võimaldab näha põhikirjaga ette seaduses sätestatust erineva kvooruminõude, ei ole selline põhikiri vastuolus seadusega (vt nt RKTKm 29.01.2020, 2-19-10326, p 9). Kuna antud juhul ei olnud tegemist laenu võtmise või põhikirja muutmise otsustamisega, oli korteriühistu üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Maakohus tuvastas õigesti, et KrtS § 20 lg 2 ja põhikirja p 5.6.3 järgi oli kvooruminõue korteriomanike üldkoosoleku pidamiseks täidetud.
10.Ringkonnakohus selgitab korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete ja nende rikkumise kohta järgmist. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude esitamisel tuleb KrtS § 29 lg 2 järgi juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatust korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 1 alusel võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine mh siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 20 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestatule MTÜS §-s 20 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu põhikirja (dtl 40–45) p-st 5.6.3 tuleneb, et üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Vaidlus puudub, et seaduse mõttes oli 20.06.2024 üldkoosoleku puhul tegemist nn esmase üldkoosolekuga, mitte KrtS § 23 tähenduses korduskoosolekuga. Maakohus tuvastas, et ei rikutud 20.06.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. 20.06.2024 üldkoosoleku kutsel ei pidanud olema märgitud eraldi viide põhikirja punktile 5.7.1. Sellist kohustust ei tule seadusest (MTÜS § 20 lg 6) ega puudutatud isiku põhikirjast (p 5.6.3).
11.Kolleegium nõustub ka maakohtuga, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et üldkoosolekul vastu võetud otsused rikuks avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ja oleks seetõttu tühised. Avaldaja sisustab avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättena KrtS § 20 lg-t 2, mis avaldaja väitel ei võimaldada korteriühistu põhikirjas nn esmasele üldkoosolekule kvooruminõuet kehtestada. Maakohus selgitas põhjendatult, et avaldaja vastav arusaam on ekslik. KrtS § 20 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha seaduses sätestatust erineva kvooruminõude, selline põhikiri ei ole vastuolus seadusega (RKTKm 29.01.2020, 2-19-10326/24, p 9).
12.Muudele üldkoosoleku otsuste tühisuse alustele avaldaja ei ole tuginenud ning ringkonnakohus neid ka ei tuvastanud.
13.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
14.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis avalduse rahuldamata jätmise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
2-24-12520 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
16.Puudutatud isikut esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 05.07.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Puudutatud isikule osutati õigusabi 4 tundi järgmiste toimingutena: maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumine, nende õiguslik analüüs, puudutatud isikuga konsulteerimine kohtumääruse ja määruskaebuse põhjenduste kohta kokku 1,5 tundi ja vastuse koostamine määruskaebusele ja täiendamine vastavalt puudutatud isiku juhisele kokku 2,5 tundi. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määra saab praeguse tsiviilasja keerukust ja mahukust ning üldist õigusabiteenuse eest küsitava tunnitasu tõusu arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Kolleegium on seisukohal, et ka puudutatud isiku lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu 4 tunni ulatuses on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-24-12520 määruskaebemenetluses 400 eurot (4×100).
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 ja TsMS § 178 lg-test 1 ja 2 tulenevalt edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.