Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
K. P. maksejõuetusavaldus Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine nende Avaldaja (võlgnik): K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Usaldusisik: P. A. (isikukood XXX, tel: XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja K. P. (isikukood XXX) pankrot 20.10.2026 kell 12.00 ning algatada K. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada K. P. pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, XXX; tel XXX; e-post XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Vabastada P. A. usaldusisiku ülesannetest.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05. november 2026 kell 10.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Kohustada K. P.-d vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 05.11.2026 kell 09.55 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui K. P. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist
võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
10.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
11.Jätta menetluskulud K. P. kanda.
12.Määrata usaldusisiku P. A. ’e tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.
13.Anda K. P.-le menetlusabi usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Usaldus ja Õigus OÜ-le (arveldusarve nr XXX).
14.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldur Hillar Villersile ning resolutsiooni p 13. täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 08.09.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise algatamist. Avaldaja täpsustas avaldust 09.09.2026. Avaldaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
Avalduse kohaselt on võlgnik abielus M. P. alates XXX, varasuhteks on lahusvara. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara sõidukeid ega muud olulist vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on 80 eurot (sotsiaaltoetus). Võlgnikul on kohustusi kokku 15 953,74 eurot. Avalduses esitatud selgituses on avaldaja makseraskused tekkinud kuna probleemid tervisega ei lubanud igat tööd teha ja seega esinevad raskused sobiva töö leidmisel.
2.Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 14.10.2026 istungil jäi usaldusisik oma seisukoha juurde. Usaldusisik märkis, et võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid ja muu oluline realiseeritav vara. Võlgnik on abielus, kuid abikaasade vara-suhteks on varalahusus. Võlgniku igakuised sissetulekud moodustavad ligikaudu 480 eurot, millest 400 eurot on töötuskindlustushüvitis ja 80 eurot peretoetus. Töötukassa peab igakuiselt töötuskindlustushüvitisest kinni 50 eurot varasema võlgnevuse katteks. Võlgniku igakuised kulutused moodustavad ligikaudu 980 eurot, millest eluasemekulud summas 300 eurot tasub võlgniku abikaasa. Võlgniku rahalised kohustused moodustavad vara- ja võlanimekirja kohaselt kokku 18 253,31 eurot. Võlgnikul puuduvad praeguse sissetuleku juures võimalused olemasolevate kohustuste täitmiseks. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust, varalist olukorda ja kohustuste kogumahtu, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on kujunenud pikema aja jooksul ning on peamiselt seotud töökoha kaotuse ja sissetulekute vähenemisega. Esimesed laenukohustused võttis võlgnik ligikaudu viis aastat tagasi või varem, et aidata oma terviseprobleemidega ema. Sel perioodil töötas võlgnik Soomes ning tema sissetulek võimaldas võetud laenukohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgniku majanduslik olukord halvenes ligikaudu viis aastat tagasi, kui ta kaotas töö ning senine regulaarne sissetulek vähenes. Selleks ajaks olid võlgnikul juba mitmed laenukohustused, mille täitmine muutus sissetulekute vähenemise tõttu raskendatuks. Makseraskuste süvenedes ei olnud võlgnikul enam võimalik uusi laene saada ega olemasolevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgniku majanduslikku olukorda on täiendavalt raskendanud terviseprobleemid, mis piiravad tema võimalusi sobiva töö leidmisel. Võlgnik on püüdnud tööturul osaleda ning tal on olnud erinevaid töösuhteid, kuid käesoleval ajal on ta töötu. Võlgnik otsib jätkuvalt tööd, mis oleks tema tervislikku seisundit arvestades sobiv. Usaldusisik peab põhjendatuks võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul puudub oluline realiseeritav vara ning tema praegused sissetulekud ei võimalda täita olemasolevaid rahalisi kohustusi. Võlgniku makseraskused on kestnud mitu aastat ning arvestades tema tervislikku seisundit, töötust ja kohustuste kogumahtu, ei ole alust eeldada, et võlgnik suudaks lähitulevikus oma maksevõime taastada sellises ulatuses, mis võimaldaks tal kohustusi nõuetekohaselt täita. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetlus praeguses olukorras perspektiivikas, kuna võlgnikul puudub regulaarne töine sissetulek ning vabad rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik ümberkujundamiskava täita. Võlgnik on avaldanud valmisolekut asuda sobiva töö leidmisel uuesti tööle ning täita oma kohustusi vastavalt võimalustele. Seetõttu on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine, mis võimaldaks võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi ning luua eeldused majandusliku olukorra parandamiseks. Usaldusisik taotleb tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (18 253,31 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik kinnitas istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on võlgnikule 14.10.2026 kohtuistungil selgitanud tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11.), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (töökoha kaotus, sissetulekute vähenemine, terviseprobleemid) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 528 eurot (lisandub käibemaks).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.
Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
10.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi, tunnihinnaga 66 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 8 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule hüvitada tasu riigi arvelt kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub riigi arvelt hüvitamisele 528 eurot (8 x 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24%, s.o 126,72 eurot. Kokku on usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 654,72 eurot. Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 946 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud).
10.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta Usaldus ja Õigus OÜ-le (registrikood 17101426), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane
(KMKR XXX).
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest
vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.