1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 28. augusti 2026 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-118663.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 25.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Seoses vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 03.09.2025 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 110 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXXXX pargitud 06.11.2023 kell 10:49 hageja opereeritavale parkimisalale Aleksandri 8, Tartu ning 29.05.2024 kell 13:23 parkimisalale Tallinna Lauluväljak, Mere parkla. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Parkimiskorraldaja poolt parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Tartus Aleksandri 8 parkimisalal on tasuta parkimine lubatud klientidele 30 minutit, kui parkimise algusaeg on fikseeritud kellaga. Kostja ei järginud seda. Leppetrahvinõue esitati 06.11.2023 kell 10:49, millal sõidukil asuv elektrooniline parkimiskell ei näidanud sellele eelnevat kuni 30 minutit, vaid näitas 11:44. Tallinna Lauluväljaku Mere parklas oli sõiduk pargitud 29.05.2024 kell 13:23, kuid parkimistasu ei olnud makstud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Kummagi rikkumise eest nõuab hageja leppetrahvi 55 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja parkis sõiduki Tartus Aleksandri 8 asuvasse parklasse 06.11.2023 kell 10:45 paiku. Kostja sõidukil on elektrooniline parkimiskell, kuid 28.10.2023 toimunud suveajalt talveajale ülemineku tõttu, oli parkimiskell tegelikust ajast 1 tund ees. Tegelik parkimisaja algus oli 10:45, mistõttu kostja ei rikkunud parkimistingimusi. Tallinna Lauluväljakul asuvasse Mere parklasse saabus kostja 29.05.2024 umbes kell 13:37 ja saatis sõnumi parkimise alustamiseks. Hageja väide, et sõiduk pargiti 13:23 on võimatu, kuna sel ajal viibis kostja veel Noblessneri piirkonnas. Kostja on parkimise korrektselt aktiveerinud ja tasunud. Auto juures ei olnud trahvikviitungit. Nõudes leppetrahvi, kuid jättes tagastamata korrektselt makstud parkimistasu, rikastub hageja alusetult. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 28.08.2026 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 110 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
5.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki parkimisega parkimisaladel parkimislepingud tingimustel, mis olid nähtavad parklate sissesõidu juures (vt dtl 54-60). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja väljastas 06.11.2023 kell 10:49 kostjale 55 euro suuruse leppetrahvinõude parkimistingimuste rikkumise eest. Parkla sissesõidu juures paiknes parkimisaja piirangu märk (vt dtl 54-55), mille puhul peab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2022 määruse nr 12 (Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele) § 21 p 18 ja lisa 8 (tahvel 873c) järgi olema parkimise algusaeg kontrollijale parkimiskellaga üheselt mõistetavalt nähtavaks tehtud.
6.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ei ole 06.11.2023 parkimise algusaega korrektselt fikseerinud. Asjas esitatud tõenditest järelduvalt oli kostja sõiduk pargitud 06.11.2023 kell 10:49 hageja opereeritavale parkimisalale Aleksandri 8, Tartu nõuetevastaselt, sest parkimine on alal lubatud klientidele kuni 30 minutit, kuid kostja ei olnud seda järginud. Leppetrahvi nõue esitati kell 10:49 (vt dtl 61-62), millal sõidukil asuv elektrooniline parkimiskell ei näidanud sellele eelnevat kuni 30 minutit, vaid näitas kell 11:44 (vt dtl 63). Kostja väide, et tal oli parkimiskell 1 tund tegelikust ajast ees, on paljasõnaline ning isegi kui tegemist oli väidetavalt talveajale üleminekuga seotud kella keeramise unustamisega, siis kostjal oli piisavalt aega (10 päeva), et kell õigeks keerata. Usutav ei ole, et elektroonilist kella ei saa ise (õigeks) keerata. Fotolt nähtub kostja sõiduki esiklaasil www.parkimiskell.ee elektrooniline parkimiskell (vt dtl 63), mis märgib parkimisaja automaatselt, st elektrooniline parkimiskell saab ise aru, kui auto on pargitud ning parkimise algusaega näidatakse ekraanil iga kord, kui auto seisma jäetakse. Samas tuleb kella kasutajal ise seadistada kellaaeg õigeks ning kellaaega tuleb uuendada suve- ja talveajale üleminekul (vt https://www.parkimiskell.ee/PK_l%C3%BChijuhend%20est_l%C3%B5plik.pdf). Kui parki- mise algusaeg on valesti märgitud, ei kanna seda riski hageja, vaid kostja. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui kostja ei fikseeri parkimiskellaga parkimise algusaega korrektselt, siis ei ole võimalik ka õigesti parkimise alustamise ja lõpetamise aega kontrollida ning kui kostja parkimise kellaaeg näitas 11:44 ja vastav kellaaeg ei olnud veel leppetrahvinõude väljastamise ajaks saabunud (leppetrahvinõue väljastati kell 10:49), siis ei ole võimalik öelda, et parkimisaeg on fikseeritud korrektselt. Seega ei ole võimalik ka tasuta parkimise aega arvestada. Tasuta parkimist võimaldab korrektselt fikseeritud parkimise kellaaja märkimine, mis on kontrolli hetkel tuvastatav. Eelnevast tulenevalt väljastas hageja leppetrahvi summas 55 eurot õigustatult.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja väljastas 29.05.2024 kell 13:23 kostjale 55 euro suuruse leppetrahvinõude parkimistingimuste rikkumise eest. Kostja väitel saabus ta Tallinna Lauluväljaku Mere parklasse 29.05.2024 umbes kell 13:37 ning saatis kohe pärast parkimist SMS-i numbrile 1902 sõnumiga „Mere“, mis aktiveerib parkimise selles tsoonis (vt ka dtl 82). Kostja SMS-ist nähtub, et kostja pani sõiduki parkima kell 13:38. Samas nähtub hageja esitatud tõenditest, et leppetrahvinõudele on märgitud kellaajaks 13:23 (vt dtl 66). Sama kellaaeg (kell 13:23) on ka pargitud sõidukist tehtud fotodel (vt dtl 67-69). Seega oli kostja parkinud sõiduki vaidlusalusesse parklasse juba kell 13:23. Kostja väited, et ta oli sellel kellaajal teises kohas, on tõendamata. Hageja on esitanud ka programmiväljavõtte, mis tõendab, et kell 13:22:44 on korraldaja teinud päringu Teliasse ja saanud vastuse, et sõiduk ei ole pandud parkima, samuti äpi kaudu (vt dtl 88). Seega oli leppetrahvi väljastamine kell 13:23 õigustatud. Väljastamise ajal oli parkimistasu maksmata ehk toimus lepingurikkumine (p 4). Kostja lisatud SMS tõendab ainult seda, et kostja pani sõiduki parkima hiljem ehk kell 13:38, kui leppetrahv oli juba väljastatud. Hageja on ka tõendanud, et ta jättis 29.05.2024 kell 13:23 kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist (vt dtl 69).
8.Kohus ei nõustunud kostja etteheidetega hea usu põhimõtte rikkumise kohta hageja poolt. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
10.Maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna on hinnanud tõendeid puudulikult ja on jätnud oma seisukohad põhjendamata. Asjaolust, et parkimiskella näit oli vale, ei saa
automaatselt järeldada, et kostja ületas Tartus Aleksandri 8 parkimisalal tasuta parkimise aega. Maakohus omistas määrava tähenduse parkimiskella valele näidule, analüüsimata selle tõendi tegelikku väärtust koos teiste asjaoludega.
11.Hageja ei ole Tallinna Lauluväljaku Mere parkimisalal parkimise puhul tõendanud parkimislepingu rikkumist selliselt, et välistatud oleks kostja selgitus sõiduki parkimise tegeliku käigu kohta. Hageja ei ole tõendanud oma infosüsteemi eksimatust. Maakohus ei andnud hinnangut väitele, et hageja on jätnud tagastamata parkimistasu, kuid nõuab ikka leppetrahvi.
12.Maakohus ei ole hinnanud piisavalt menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
14.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja 110 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülalnimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
15.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
16.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2 1 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas maakohtu poolseid selgeid materiaalõiguse või menetlusõiguse normi rikkumisi (sh tõendite hindamisel), mis oleks võinud oluliselt mõjutada lahendit.
18.Mis puudutab apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus ei võtnud seisukohta kostja väite osas, et hageja nõuab leppetrahvi olukorras, kus parkimistasu on tagastamata, märgib ringkonnakohus, et kostja on tasunud Tallinna Lauluväljaku Mere parkimisalal parkimise eest 29.05.2024 alates 13:38, kuid leppetrahv mõisteti välja enne seda, s.o 13:23, toimunud lepingurikkumise eest. Pealegi sätestab VÕS § 159 lg 1, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Antud juhul sätestavad parkimistingimused, et leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.
19.Seonduvalt menetluskuludega märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks, vaid teinud üksnes menetluskulude jaotuse. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
20.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
21.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.