Liiklussüüteod

Kaitsja

üldkasuliku töö tunni, s.o 1 aasta 1 kuu 26 päeva, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust.

O TE

L

O

U

M

IS

E

ST

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

U

Edasikaebamise kord

JÕ

Martin Böningi suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – peale võib KrMS § 136 ja 387 lgte 1 ja 2 alusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 20.11.2026 kell 12.00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

2/4

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 20.11.2026 kell 12.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

L

SÜÜDISTUS

O TE

Martin Böningut süüdistatakse selles, et tema, olles 05.05.2026.a Harju Maakohtu poolt otsusega 1-26-3053 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 02.11.2026.a kella 13.20 ajal Harjumaal Lääne- Harju vallas Keila- Haapsalu maanteel Kasepere kaupluse lähistel suunaga Haapsalu poole mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,23 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,11 mg/l).

M

IS

E

O

Sellega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla Liiklusseaduse lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

U

Seega süüdistatav pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

ST

TÕKENDI KOHALDAMINE

JÕ

U

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 130 lg 2 alusel võib kohus süüdistatava vahistada kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. Martin Böningu suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja uute kuritegude toimepanemise takistamiseks. Martin Böning on karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud, tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust Eestis, mis on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, samuti on isikul kehtivad välisriigi kriminaalkaristused sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 05.05.2026 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, kandamta karistuseks loeti seega 1 aasta 5 kuud 28 päeva. Vastavalt KarS § 69-le asendati mõistetud vangistus 538 päeva üldkasuliku tööga 538 tundi. Lisaks võeti isikul lisakaristusena ära ka mootorsõiduki

3/4

juhtimisõigus neljaks kuuks. Lisaks on Martin Böningul kustunud karistused samaliigilise kuriteo toimepanemise eest.

O TE

L

Käesoleval ajal on Martin Böning aga uuesti toime pannud samaliigilise kuriteo. Järelikult ei ole ta varasemast karistusest teinud mingeid järeldusi. Martin Böningu käitumine iseloomustab teda kui ebausaldusväärset isikut, mis annab aluse järeldada, et süüdistatav ei asuks karistust vabatahtlikult kandma ning et ta võib jätkata vabaduses viibides kuritegude toimepanemist. Martin Böning ei suutnud vabaduses olles loobuda alkoholi tarvitamisest ning jätkas sarnaselt eelmise korraga mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seetõttu esineb kohtu hinnangul oht, et Martin Böning võib vabaduses olles jätkata uute samalaadsete kuritegude, s.o liikluskuritegude (täpsemalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste) toimepanemist. Võttes arvesse, et Martin Böning on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis nii Eestis kui Soomes ning ta ei ole suuteline alkoholist hoiduma ka siis kui see kohustus on temale kohtuotsusega määratud, samuti et käesoleval juhul süüdistatakse teda uuesti samalaadse kuriteo toimepanemises, on kohus veendunud, et isik ei ole suuteline käituma õiguskuulekalt ning tema vahistamine on vältimatult vajalik uute süütegude ärahoidmiseks.

IS

E

O

Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka asjaolu, et Martin Böningul on materjalide kohaselt alkoholisõltuvus. Kohtupraktika kohaselt on alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamine ja sõltuvusprobleemid käsitletavad uute kuritegude toimepanemise riski suurendavate teguritena. 03.11.2026 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et isik tunnistab, et tal on väga suur alkoholisõltuvus. Kohtu hinnangul suurendab alkoholi tarvitamine Martin Böningu puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu, kuna tema senine käitumine näitab, et ta ei suuda alkoholi tarvitades kontrollida ega juhtida oma käitumist. Martin Böning täidab eelmise kohtuotsusega määratud karistust ning ei ole suutnud seda teha ilma käitumiskontrolli nõudeid rikkumata ega ka õiguskuulekalt.

U

M

Kergemaliigilist tõkendit ehk elukohast lahkumise keeldu ei ole Martin Böningu puhul põhjendatud kohaldada, sest nimetatud tõkend ei takistaks isiku poolt uute liikluskuritegude toimepanemist. Elukohast lahkumise keelu kohaldamisel ei ole võimalik kontrollida, kus isik käib ja mida teeb.

JÕ

U

ST

Kokkuvõtlikult puudub kohtul veendumus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi kuritegusid. Isiku kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta pidi minema alkoholisõltuvuse ravile ning otsustas seda tähistada pidutsemise ja alkoholi tarbimisega, mis omakorda viis mootorsõiduki joobes juhtimiseni. Isiku teadmine sellest, et tal tuleb asuda reaalset vangistust kandma, võib Martin Böningu varasemat elukäiku ja selgitusi arvestades viia uuesti alkoholi tarbimiseni ning uue joobeseisundis juhtimise episoodini. Kohus leiab, et Martin Böningu vahistamine on vältimatult vajalik ja kohaldab Martin Böningu suhtes vahistamist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 02.11.2026. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.