Hageja seaduslik esindaja P.R (isikukood: XXX) Kostja R.E (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Kohtuistungi aeg
22. oktoober 2026
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel 22. oktoober 2026 istungil kokkulepitud kompromiss ning muuta 4. juuni 2018 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18-109353 D.W kasuks väljamõistetud elatise suurust järgmiselt:
1.1.Alates 1. november 2026 maksab R.E D.W le kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o X) igakuist elatist 318,62 eurot kuus.
1.2.Punktis 1.1. kokkulepitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.3.R.E tasub elatise jooksva kuu eest jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja P.R-i arvelduskontole.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-15867 menetlus.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Menetluse lõpetamise määruse (resolutsiooni punkt 2) peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada. Kompromissi (resolutsiooni punkt 1) saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust (resolutsiooni punkt 3) saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.W (hageja) esitas 24.07.2026 R.E (kostja) vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja taotleb Pärnu Maakohtu 04.06.2018 maksekäsuga nr 2-18-109353/4 kindlaks määratud elatise muutmist. Nimetatud maksekäsuga kohustati kostjat maksma hagejale elatist 250 eurot kuus alates 04.05.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 03.08.2033. Hageja esitatud asjaolud
2.Esialgses hagis palus hageja suurendada elatist vähemalt seadusjärgse miinimumini ja vajaduse korral sellest suuremaks. 23.09.2026 täpsustas hageja nõuet ning palub elatise mõista alates 24.07.2026 välja PKS § 101 alusel arvutatava muutuva suurusega kuni täisealiseks saamiseni ning õpingute jätkamisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Nõudes on arvestatud poole lapsetoetuse mahaarvamisega.
3.Hageja vajadused on alates 2018. aastast vanuse ja elukalliduse tõusu tõttu kasvanud ning 250 euro suurune elatis ei kata neid enam. Laps elab ema juures, kes kannab tema igapäevase kasvatamise, hooldamise ja ülalpidamise põhikoormust. Terviseprobleemid suurendavad toidu-, ravimi-, vitamiini-, pesu- ja riidekulusid.
4.Ema soetab valdava osa riietest, jalanõudest ning kooli- ja sporditarvetest. Kostja üksikud ostud ei kata lapse vajadusi järjepidevalt. Laps viibib kostja juures alla seitsme ööpäeva kuus ning lühiajalised kohtumised ei vähenda oluliselt ema püsikulusid. Ema on kandnud ka osa lapse transpordikuludest. Ema elab elukaaslasest eraldi ning elukaaslase abi lapse transportimisel ei ole lapse ülalpidamine.
5.Kostja on töövõimeline ning töötus ega teise lapse olemasolu ei õigusta elatise suurendamisest keeldumist. Kostja müüs ligikaudu kaks aastat tagasi eluaseme ega ole teadaolevalt uut soetanud. Sõidukitega kauplemist ning Mercedes-Benzi kasutamist või omamist kajastavate sotsiaalmeediapostituste tõttu tuleb arvestada kostja vara ja tehingutulu. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning senine elatis 250 eurot kuus muutmata. Kostja on kindlaksmääratud elatist maksnud korrapäraselt ja viivituseta. Kostjal puuduvad töö ja regulaarne sissetulek ning elatise suurendamine raskendaks kohustuste täitmist. Lisaks maksab ta täies ulatuses elatist teisest kooselust alaealisele lapsele ja palub seda PKS § 102 alusel oma maksevõime hindamisel arvestada.
7.Ema kolimine X X vähendas lapsega koos veedetud aega ja suurendas transpordikulusid. Kostja korraldab ja tasub lapse sõite ning on lisaks elatisele ostnud lapsele vähemalt 250 euro eest koolikoti, riideid, jalanõusid ja muid esemeid. Ta palub neid kulutusi oma panuse hindamisel arvestada. Lapse kulud võivad olla kasvanud, kuid ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal. Senise elatise ja täiendavate kulutuste ebapiisavust ei ole põhjendatud. Eelistung
8.22.10.2026 eelistungil ei vaielnud kostja vastu sellele, et alates 2018. aastast on elukallidus ja lapse vajadused kasvanud, kuid tugines piiratud sissetulekule, teise lapse ülalpidamise kohustusele ning lapsele tehtud ostudele ja transpordikuludele. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et lapse terviseprobleemid suurendavad tema vajadusi, ning vaidles vastu kostja väitele transpordikulude ainuisikulise kandmise kohta. Kohus selgitas miinimumelatise nõude tõendamiskoormust ja seda, et käesolevas menetluses saab elatise välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtu ettepanekul leppisid pooled kokku, et kostja maksab alates 01.11.2026 hageja täisealiseks saamiseni 03.08.2033 elatist 318,62 eurot kuus, mille suurus muutub vastavalt PKS §-le 101, ning tasub elatise jooksva kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja seaduslik esindaja nõustus elatise suurendamisega alates 01.11.2026, mitte hagi esitamisest, ning lapse kostja juurde ja tagasi sõitmiseks vajalike bussipiletite ostmisega. Kostja nõustus senisest suurema, muutuva suurusega elatise maksmisega. Kohus selgitas, et kostja võib lapsele täiendavaid oste teha, kuid ei saa neid elatisest maha arvata. Pooled allkirjastasid kompromissi ning leppisid kokku menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise välistamises.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.TsMS § 4 lg 4 kohaselt peab kohus soodustama asja lahendamist poolte kokkuleppel, kui see on mõistlik. TsMS § 430 lg 1 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus seaduse või heade kommetega, rikub olulist avalikku huvi või ei ole täidetav; perekonnaasjas ei ole kohus poolte kompromissiga seotud. Seetõttu ei piisa käesolevas asjas üksnes poolte nõusolekust, vaid kohus peab kontrollima ka lapse huvide kaitset.
10.TsMS § 497 võimaldab maksekäsuga määratud elatise suurust asjaolude muutumisel hagimenetluses muuta. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on alaealisel lapsel õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt lähtutakse ülalpidamise ulatuse määramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist, arvestades ka kasvatamise kulusid. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi annab lapsest lahus elav vanem ülalpidamist eeskätt elatise maksmisega ning vanemad võivad sama paragrahvi lg 3 alusel täpsustada kohustuse täitmise viisi ja ajavahemikku. PKS § 101 lg 2 lubab määrata elatise muutuva suurusena, fikseerides selle arvutamise alused.
11.Pooled kinnitasid kompromissi tingimustega nõustumist 22.10.2026 istungil ja allkirjastasid kokkuleppe pärast selle tagajärgede selgitamist. Kokkuleppega suureneb igakuine elatis 250 eurolt 318,62 euroni ning selle edasine muutumine seotakse PKS § 101 lgtes 3–5 sätestatud arvutusalustega. Kokkulepe tagab lapsele senisest suurema korrapärase rahalise ülalpidamise ning arvestab elatise arvutamise aluste edasist muutumist. Kostja on selle kohustuse täitmisega nõustunud ka enda nimetatud majanduslikke raskusi ja teise lapse ülalpidamist arvestades. Kompromissi kinnitamine ei tähenda siiski kostja vara ja sissetuleku kohta esitatud vaidlusaluste väidete tõendatuks lugemist.
12.Elatise suurendamise algusaja määramisel 01.11.2026 on tegemist järeleandmisega juba esitatud suurendamisnõude suhtes. Kuni selle ajani jääb kehtima varasema maksekäsu järgne 250 euro suurune elatis ning edaspidisest ülalpidamisest ei loobuta. Kohus arvestab seda koos kostja seniste korrapäraste maksete, poolte vahel vaieldavate täiendavate kulutuste ja
edaspidise suurema elatise kokkuleppega. Ema nõusolek kanda lapse bussisõitude kulud ei muuda kostja elatise maksmise kohustust tingimuslikuks ega anna talle õigust oste või sõidukulusid ühepoolselt elatisest maha arvata. Kompromiss puudutab alaealise lapse ülalpidamist. PKS § 97 p-s 2 nimetatud täisealise õppiva lapse võimalikku iseseisvat nõuet sellega ei lahendata. Neid asjaolusid koos hinnates leiab kohus, et kompromiss on täidetav, ei kahjusta lapse huve ega ole vastuolus seaduse, heade kommete või olulise avaliku huviga. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ning § 430 lg 1 alusel.
13.TsMS § 432 järgi ei saa pärast menetluse lõpetamist esitada sama kostja vastu samal alusel sama hagiesemega hagi. See ei välista seaduses sätestatud eeldustel elatise muutmist, kui selle aluseks olevad asjaolud hiljem oluliselt muutuvad (TsMS § 459). Kokkulepitud elatise muutmine resolutsiooni punktis 1.2 määratud arvutusaluste järgi ei vaja uut kohtulahendit. Kohtulikult kinnitatud kompromiss on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses ning maksekohustuse rikkumisel võib pöörduda kohtutäituri poole. Kompromissi kehtivuse vaidlustamise erikord tuleneb TsMS § 430 lg-st 5.
14.Pooled leppisid istungil kokku menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise välistamises. TsMS § 661 lg 4 võimaldab kompromissi sõlmimisel sellise kokkuleppe teha. Edasikaebamise välistamine ei kõrvalda TsMS § 430 lg-s 5 sätestatud võimalust vaidlustada kompromissi kehtivust seaduses ettenähtud alustel ja korras.
15.TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kompromissi korral näeb sama põhimõtte ette TsMS § 168 lg 3, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses kulude jaotuses, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.