2-25-20734/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja või liisinguandja) ja Meltma OÜ (kostja 1 või liisinguvõtja) sõlmisid 09.10.2023 liisingulepingu nr 202313719 (Leping), mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz GLE 400 D 4MATIC (Vara). Lepingu periood oli 60 kuud. Liisinguandja ja R. M. (kostja 2 või käendaja) sõlmisid 09.10.2023 käenduslepingu nr 202313719, millega käendaja kohustus vastutama liisinguandja ees kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr 202313719. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 52 125 eurot. Vara anti 10.10.2023 kostja 1 valdusesse ning kostja 1 asus lepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Hageja edastas kostjatele 05.09.2024 Lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuivõrd kostjal 1 oli hoiatuse koostamise päeva seisuga tasumata lepingumakseid kokku summas 2870,32 eurot. Hageja edastas kostjatele 04.12.2024 järjekordse Lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuivõrd kostjal 1 oli hoiatuse koostamise päeva seisuga tasumata lepingumakseid kokku summas 3313,58 eurot (sissenõutavaks muutunud võlgnevus 2450,29 eurot ning 03.12.2024 esitatud arvest tulenevad nõuded summas 863,29 eurot). Kostja 1 tasus 21.12.2024 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 2450,29 eurot. Hageja edastas kostjatele 06.03.2025 järjekordse Lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuivõrd kostjal 1 oli hoiatuse koostamise päeva seisuga tasumata lepingumakseid kokku summas 3406,23 eurot. Võlgnevus tulenes hageja poolt esitatud ja kostja 1 poolt tasumata arvetest nr 17178017, 17195296, 17211584 ja 17227596. Hageja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 25.03.2025 hoiatades, et vastasel juhul ütleb hageja Lepingu üles. Hoiatus on kostjatele kätte toimetatud. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles 26.03.2025 Lepingu üles. Ülesütlemise seisuga oli tasumata liisingumakseid kokku summas 3406,23 eurot. Ülesütlemisavaldus on kostjatele kätte toimetatud. Hageja palub mõista kostjatelt Meltma OÜ ja R. M. solidaarselt hageja Luminor Liising AS kasuks välja lepingujärgsed maksed 3115,68 eurot, kindlustuskulu hüvitis 447,21 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutused 2285,89 eurot, lepingu ülesütlemisel tekkinud lisakulud 2009,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 2841,73 eurot; viivised põhinõudelt 7175,27 eurot lepingujärgses viivisemääras 0,25 % päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas 7175,27 eurot; menetluskulud 980 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjatele kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu kostjale II (kostja I seaduslik esindaja; R. M.) 07.05.2026.a. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 980 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 980 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 980 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid menetluskulusid välja ei toonud ning muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (980 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.