Hageja: Rediem Capital AB (registreeritud Rootsi Kuningriigi Äriregistris registreerimisnumber 559310-46, asukoht XXX ), volitatud esindaja OÜ GS Core (registrikood 16183586, seaduslikud esindajad Sofia Kirsimaa ja Kaspars Bālāboliņš ühiselt, e-post [email protected]) Kostja: R.H (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXXi, 79001, XXX, tegelik elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt R.H (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi Äriregistri registreerimisnumber 559310-46) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 06.06.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 16163846 ja 06.09.2024 nõude loovutusest tulenev põhivõlg 128,46 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 5,00 eurot ja viivis 24,99 eurot
3.Mõista R.H-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis põhivõlalt 128,46 eurot alates 19.11.2025 kuni 20.09.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 11,00 eurot.
Mõista R.H-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 128,46 eurot alates 21.09.2026 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Mõista välja R.H-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena riigilõiv 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 ja õigusabi kulud summas 136,40 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (256,40 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–11 ning edasikaebamise kord.
10.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Rediem Capital AB esitas 29.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 171,83 euro saamiseks. Kohus tegi 05.09.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.10.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus 29.10.2025 määrusega kohustas Rediem Capital AB-d esitama oma nõue (hagi) R.H vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud
vormis. Vastusena Pärnu Maakohtu 29.10.2025 määrusele esitas hageja 19.11.2025 hagi ja täpsustas sissenõudmiskulude nõuet 27.03.2026.
3.Kohus võttis hagi 07.05.2026 menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. 19.11.2025 hagi koos lisadega, 27.03.2026 täpsustus ja 07.05.2026 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud avalikult 03.06.2026 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks (17.06.2026) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
4.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja Kostja 06.06.2023 Kostja poolt kauba (elektritõukeratas) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 16163846. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning muid kõrvalnõudeid tarbija ei võlgne. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Hagejal on ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh arvestada viivist seaduslikus määras ja nõuda sissenõudmisega seotud kulusid (vt TrtRnKo 2-23-139728 p 7). Nõue oleks VÕS § 408 lg 4 alusel samasugune ka lepingus avaldamiseks kohustuslike andmete puuduste korral. Kõrvalnõuete äralangemisest tulenevalt oli kostjal ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus, mida ta rikkus. Kostja pidi ajavahemikul 10.07.2023 – 10.03.2024 tasuma igakuiseid makseid (põhiosa)makseid iga kuu 10.-ks kuupäevaks. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 158,53 eurot. Leping lõppes ja kõik tasumata kohustused muutusid tingimusteta sissenõutavaks lepingu viimase maksetähtpäeva 10.03.2024 möödumisega. Pärast lepingu lõppemist saatis võlausaldaja kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirju hinnaga 5 eurot 19.07.2024, lisaks hulga tasuta kirju. 06.09.2024 loovutas algne võlausaldaja lepingustu tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja on kostja uus võlausaldaja ja Kostja peab võla tasuma hagejale.
5.VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1 defineerib tarbijakrediidilepingut kui krediidilepingut, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagi kohaselt on hageja nõude aluseks oleva lepinguga võimaldatud kostjal kauba eest ositi tasumine. Kahtlust ei ole sellest, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu on kostjaga lepingu sõlminud enda majandustegevuse raames. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegi esialgse võlausaldajaga lepingut sõlmides tehingu, mis seostus kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.
6.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude
loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõude loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõude loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõue on kehtivalt hagejale loovutatud.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagi kohaselt on esialgne võlausaldaja täitnud enda lepingulised kohustused kostja ees. Kostja aga on rikkunud kohustust teha lepingu kehtivuse ajal igakuiseid osamakseid vastavalt kokku lepitud maksegraafikule.
8.VÕS § 4034 lg 1tuleneb krediidiandja kohustus järgida seoses tarbijakrediidiga vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selleks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Kui krediidiandja rikub VÕS 403 4 lg 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.Hagi kohaselt ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt ja hageja esitas otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Arvestades, et VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise kohustus krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal ja hageja sõnul ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole täidetud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevust vastavalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtud ümberarvestusele. Samuti on hagejal, tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 ja VÕS § 113 lg 1, õigus nõuda kostjalt viivist. Kuivõrd kostjal oli kohustus tasuda lepingust tulenevalt igakuiseid osamakseid ajavahemikul 10.07.2023 kuni 10.03.2024, on hageja nõue sissenõutavaks muutunud viimase osamakse tasumise tähtpäeva möödumisega ja kohus ei analüüsi esialgse võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemise kehtivust.
Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi.
11.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
12.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
13.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 100,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 484 2 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 110,00 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk kokku 136,40 eurot ja hageja esindaja on osutanud õigusabi (hagi koostamine) 2 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud hagi koostamise ajakulu vastab asja keerukusele ja mahule ning taotletav tunnitasu (55,00 eurot + KM) ei ole põhjendamatult suur.
16.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 256,40 eurot, millest 100,00 eurot on riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ja 136,40 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
17.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
18.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
19.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.