Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
6. november 2026, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-26-1758
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Urmas Efert tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Urmas Efert, isikukood 36007175210, viibib Viru Vanglas
Asja läbivaatamise kuupäev
6.11.2026 avalikul kohtuistungil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
E
O
O TE
L
Kohus
IS
Jätta Urmas Efert tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
ST
U
M
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Urmas Efert tingimisi enne
U
Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tähtaega vabastamiseks.
JÕ
Urmas Efert on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.04.2026 kohtuotsusega KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Viru Maakohtu 17.03.2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.02.2026 ja lõpp 20.03.2027. Kinnipidamisasutuses Urmas Eferti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Urmas Efert on kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist 4 kehtivad. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt pannud toime elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamise; alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise ja korduvalt kehalisi väärkohtlemisi lähisuhtes. Käesolevat karistust kannab korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kuna kinnipeetava karistusaeg süüdistatavana ei ületa 1 aastat, siis individuaalset täitmiskava ei koostata.
M
IS
E
O
O TE
L
Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral plaanib kinnipeetav asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on elukaaslane xx. Nimetatud elukohas on kinnipeetav kasutanud oma elukaaslase suhtes korduvalt vägivalda. xxx on nõus Urmas Eferti elama asumisega antud elukohta. Urmas Efertil on xxx. Urmas Efert on xxx. Töötamise Registris kajastub 12 lühiajalist töökohta. Enamasti on töötanud xxx. Kuritegusid majandusliku kasu saamise nimel ei ole sooritanud. 18.10.2026 K-Raha andmetel on isikul vabanemisfondis xxx eur, K-Raha arenduse tõttu võlgnevusi ei nähtu. Urmas Efert sooviks vabanedes otsida võimetekohase töö, et sissetulekuid suurendada. Viru Vangla tervishoiutöötaja andmetel anamneesis xxx. On korduvalt pannud alkoholijoobes toime kuritegusid, sh käitunud vägivaldselt. Kinnipeetav ei ole nõus midagi enda alkoholiprobleemiga tegema, ta üksnes teadvustab, et alkoholist tuleb hoiduda ning loodab, et saab sellega vabanedes hakkama. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, xxx on nõus jätkama kooselu Urmas Efertiga, ta loodab, et elukaaslane suudab vabanedes hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Korduvate samaliigiliste kuritegude toimepanekuga väljendab kuritegelikke hoiakuid. Ametiisikute suhtes on positiivse hoiakuga. Varasemad kriminaalhooldused ebaõnnestusid, Urmas Efert rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, sooritas katseajal olles uued kuriteod. Teadvustab osaliselt kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ja ajendeid ning on sõnades valmis muutuma, kuid muutuse saavutamine ei ole realistlik. Vangla riskihindamise kohasel Urmas Efert on kõrgohtlik avalikusele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb alkoholijoobes vägivalla kasutamises, millega võib tekitada füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi, kui käitub impulsiivselt ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele, kui ei lahenda probleeme seaduskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul on 22%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tegemist on isiku viimase tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega.
JÕ
U
ST
U
Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvad süüdimõistetu positiivsed iseloomustavad asjaolud: TUKO võrgustikukohtumine toimus 29.09.2026. Kuid vangla poolt koostatud iseloomustusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt vähenenud. Süüdimõistetu korduvad kuriteod viitavad sellele, et ta ei ole suutnud elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. U. Efert on viibinud korduvalt käitumiskontrollil, kuid rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti katseajal pani toime uued kuriteod. Uute kuritegude toimepanemise oht esineb eelkõige süüdimõistetud vägivaldses käitumises, millega võib tekitada füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui süüdimõistetu kuritarvitab alkoholi, käitub impulsiivselt, kusjuures ohtlikkust suurendab puudulik probleemilahendusoskus, kuna süüdimõistetu ei suuda konfliktiolukordi seaduskuulekal viisil lahendada. Prokuratuur ei nõustu vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Urmas Efert selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaega.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
O TE
L
Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus hindab positiivselt, et Urmas Efert ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Tal on vabaduses olemas elukoht ja lähedaste toetus.
O
Kohus arvestab aga ka seda, et sama elukoht oli Urmas Efertil ka kuritegude toimepanemise ajal ja see ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. Seda enam, et kuriteod on ta toime pannud elukaaslase vastu tema elukohas.
IS
E
Suureks riskifaktoriks Urmas Eferti puhul on alkoholi liigtarvitamine. Sõltuvusainete tarvitamine aga võib mõjutada isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Viimase kuriteo pani toime olles alkoholijoobes. Varasama 17.03.2025 Viru Maakohtu kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli ajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Arvestades Urmas Eferti käitumist varasemal katseajal ei ole kindlust, et ta suudab hoiduda alkoholi tarbimisest, mis võib avaldada mõju tema käitumisele.
JÕ
U
ST
U
M
Urmas Efert on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Varasemalt on teda karistatud 08.03.2024 Viru Maakohtu otsusega nr 1-24-1496 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 5 kuu 28 päevase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga (08.03.202407.03.2026); 17.03.2025 Viru Maakohtu otsusega 1-25-1096 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 08.03.2024 otsusega 1-24-1496 mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 715 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Viimase Viru Maakohtu 27.04.2026 kohtuotsusega Urmas Efert on süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Viru Maakohtu 17.03.2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 12 päeva vangistust. Seega Urmas Efert olles varasemalt korduvalt karistatud ja allutatud käitumiskontrollile, jätkas kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod pani toime olles allutatud käitumiskontrollile. Peale seda käitumiskontrolli ajal ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Seega vähetõenäoline, et seekord käitumiskontroll on edukas. Arvestades Urmas Eferti varasema elukäiku võib järeldada, et ta ei suuda käituda seaduskuulekalt ning uute süütegude toimepanemise oht on kõrge. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja
saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta õigusvastast käitumist. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34).
O TE
L
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Urmas Eferti vabastamisega enne tähtaega.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.