Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.03.2025 otsusega 1-25-1096 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra, mõistes Urmas Efertile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 08.02.2026, mis lugeda ka vangistusliku karistuse kandmise alguseks. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni kandmisele kuuluva vangistusliku karistuse tähtaja möödumiseni. Menetluskulud Mõista Urmas Efertilt menetluskuluna riigituludesse: - 1419,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel. - 734,08 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja vandeadvokaa Leelo Viil poolt osutatud õiguasbi eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 2153,08 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700014193 ning selgitus „Urmas Efert, 1-26-1758, menetluskulude osamakse “. Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 25.05.2026. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

I SÜÜDISTUS

Urmas Efert on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna keda karistati 17.03.2025 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi teise isiku suhtes vägivallategude toimepanemise eest, 08.02.2026 kella 20:30 paiku XXX korteris lõi XXX H. R. ühe korra käega vastu nägu, põhjustades sellega H. R.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o vigastus ninapiirkonnas. Sellise tegevusega pani Urmas Efert toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Urmas Efertit süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, keda karistati 17.03.2025 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi teise isiku suhtes vägivallategude toimepanemise eest, ähvardas 08.02.2026 kella 21:00 paiku XXX korteris oma XXX H. R. tapmisega. Nimelt, kui H. R. teatas häirekeskusele, et Urmas Efert on teda löönud, ähvardas Urmas Efert H. R., öeldes talle, et kui ta peaks vangi minema, siis sealt tagasi tulles tapab ta naise ära. Kuna Urmas Efert on varem korduvalt H. R. suhtes vägivalda kasutanud, oli H. R.l alust karta ähvarduse täideviimist. Sellise tegevusega pani Urmas Efert toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU

PÕHJENDUSED

KrMS § 238 sätete alusel arutas kohus süüasja lühimenetluses. Süüdistatav Urmas Efert end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Ta nõustus menetluse jätkamisega lühimenetluses ning ei taotlenud enda ristküsitlemist kohtuistungil. Urmas Eferti kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ta etteheidetava teo toimepanemist ei tunnista, väites, et pole H. löönud ega ähvardanud. Samas tunnistas, et jõi 08.02.2026 viina. Kannatanu H. R. andis kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt 08.02.2026 peale kella 20.00 lõi tema elukaaslane Urmas Efert teda vastu nina millest tundis ta tugevat valu ja ninast jooksis verd. Samuti ähvardas Urmas Efert teda tapmisega selle eest, et kannatanu kutsus politsei. Kannatanu kartis reaalselt oma tervise ja elu pärast, kuna Urmas Efert on korduvalt, juba aastaid tema suhtes vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne olnud. Kannatanu seletas, et 08.02. tuli Urmas koju alkoholijoobes ja tal oli kaasas pudel viina. Kuna Urmas pidi järgmisel päeval minema talle määratud ÜKTd tegema, siis et viimane liiga purju ei jääks, otsustas ka koos Urmasega viina juua. Urmas hakkas teda ebatsensuursete sõnadega sõimama ja kuna ta ei tahtnud seda kuulata, siis läks teise tuppa. Urmas läks talle järele ja lõi käega ühe korra vastu nägu, põhjustades sellega füüsilist valu ja vigastuse nina piirkonnas. Samas on kannatanu andnud ütlusi, et tema arvates peaks Urmase karistus piirduma vahi all oldud ajaga, et jätkama peaks alkoholiraviga ning et alkohol ongi põhjus miks Urmas on vägivaldne. 08.02.2026 kell 20:57 ja 21:04 häirekeskuse kõne telefoninumbrilt XXX häirekeskuselekõnede salvestised. Teataja H. R. sõnul lõi teda alkoholijoobes XXX, kes on kohtu poolt karistatud ning ähvardab ka kõne ajal; 08.02.2026 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt 08.02.2026 kell 23:54 mõõdeti indikaatorvahendiga Urmas Eferti alkoholijoobeks 1,18 mg/l väljahingatavas õhus, s.o ta oli alkoholijoobes; Asitõendi vaatlusprotokoll ja 08.02.2026 politseinike poolt H. R.st tehtud fotod, milledelt nähtub, et H. R. nina on verine; Lähisuhtevägivalla infoleht- 08.02.2026, millel patrullpolitseinikule kannatanu H. R. suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kohta käiv info, mida avaldas kannatanu; 08.02.2026 vormikaamera salvestised, millest nähtub sündmuskoha olustik, kannatanu H. R. selgitused, et Urmas Efert lõi teda vastu nina, ta tundis valu ja reaalset hirmu oma tervise ja elu pärast, samuti nähtuvad salvestiselt U.Eferti kinnipidamise asjaolud; Tunnistaja O. L. AS Karell Kiirabi õde/brigaadijuht, andis ütlusi mille kohaselt said 08.02.2026 väljasõidukutse XXX põhjuseks et mees on kasutanud vägivalda naise suhtes. Sõites

kohale said lisainformatsiooni, et mees on uuesti rünnanud. Kohale jõudes XXX maja juurde, parkisid kiirabisõiduki sõiduki esiosaga maja akende ja ukse poole. Autost nägi (kiirabisõiduk on veidi kõrgem), et maja nurga peal teisel korrusel korteri akendes tuled põlesid. Tegemist oli rõduaknaga, mille kõrvaloli klaasist rõduuks. Aknal ega uksel kardinat ees ei olnud. Rõdu oli selline avatud ja toas toimuv oli hästi näha. Nägi, et toas oli heleda peaga naisterahvas, kes seisis tema poolt vaadates paremal pool ja tema vastas seisis mees, kes oli tema poolt vaadates vasakul pool. Nägi, kuidas meesterahvas võttis naisel kätega riietest (rinnust) kinni ja raputas teha. Peale seda nägi, et mees tegi käega löögi liigutuse ülevalt alla naise suunas.Samuti nägi, et naine pani enda käed kaitseks näo ette. Ta ei pannud mitte labakäsi näo ette,vaid enda küünarvarred. Kas mees löögi liigutuse tagajärjel sai naisele pihta, seda ta ei näinud. Nägin, et mees tegi 3-4 korda löögi liigutuse naise suunas. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Urmas Efertil kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on temale mõistetud sama kannatanu, s.o oma XXX H. R. suhtes vägivalla kasutamise eest. 17.03.2025 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsus nr 1-25-1096 tõendab, et Urmas Efertit karistati H. R. suhtes vägivalla tarvitamise eest ja tema suhtes kohaldati vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Samuti seda, et Urmas Efertile on kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi; Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne 08.09.2025 tõendab asjaolu, et Urmas Efert rikkus korduvalt nõuet mitte tarvitada alkoholi; 01.10.2025 Viru Maakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-25-1096, millest nähtub, et U.Efertile pandi ÜKT tegemise ajaks lisakohustus läbida alkoholivastane ravi. 8.03.2024 Viru Maakohtu otsus nr 1-24-1496 tõendab, et Urmas Efertit karistati H. R. suhtes vägivalla tarvitamise eest. Samuti seda, et Urmas Efertile oli kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kahtlustatva kinnipidamise protokoll 08.02.2026- tõendab Urmas Eferti kahtlustatavana kinnipidamise aega, kohta ja kinnipidamise aluseid. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hinnates kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti, jõudis kohus järeldusele, et Urmas Efert on temale süüks arvatud kuriteod toime pannud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu H. R. ütlustes, et elukaaslane teda lõi ja teda ähvardas. kuna teatas koheselt ka häirekeskusele, et Urmas Efert on teda löönud ja ähvardas, et kui ta peaks vangi minema, siis sealt tagasi tulles tapab ta naise ära. Kuna Urmas Efert on varem korduvalt H. R. suhtes vägivalda kasutanud, oli kannatanul tõepoolest alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu ütlusi toetavad ka tunnistaja O. L., kes nägi pealt vägivalla stseeni, samuti kannatanust tehtud fotod ning lähisuhte vägivalla infoleht ning politseinike rinnakaamera salvestused. Urmas Eferti eitust hindab kohus tema kaitsetaktikana, mis on kantud püüdest vabaneda vastutusest. Viimase kohtuotsusega antud võimalus karistus vabaduses kanda ei olnud Urmas Eferti jaoks ilmselgelt piisav, sest etteheidetavad kuriteod on toime pandud ajal, mil isik pidi alluma

käitumiskontrollile ja muuhulgas täitma kohtuotsusega temale pandud kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Ta tarbib aga jätkuvalt alkoholi ja tarvitab vaimset ja füüsilist vägivalda oma XXX suhtes. Oma tegusid ta ei tunnista ja ei kahetse. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et kahtlustatavale etteheidetavad lähisuhtevägivalla episoodid on aset leidnud just alkoholijoobes, mis näitab selgelt, et joobeseisund on talle iseloomulik riskifaktor, mis vallandab kontrollimatu ja ohtliku käitumise. Urmas Efertile inkrimineeritud süüteod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatav kuulub käesolevas kriminaalasjas süüdimõistmisele.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Urmas Eferti tegevuses KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava süüteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava süüteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes korduvalt, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Vaatamata asjaolule, et Viru Maakohtu 01.10.2025 määrusega kohtuasjas 1-25-1096 määrati Urmas Efertile täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi ja esitada selle kohta kriminaalhooldajale tõend hiljemalt 31.10.2025, jätkas Urmas Efert alkoholi tarvitamist, rikkudes 08.02.2026 jätkuvalt talle käitumiskontrolli ajaks pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Ainuüksi selle korduva rikkumise eest on piisav alus pöörata täitmisele talle varasema kohtuotsusega mõistetud karistus. Kuigi sanktsioon näeb karistusena ette ka rahalise karistuse võimaluse, ei pea kohus seda Urmas Eferti suhtes põhjendatuks mõista. Tegemist on kergeima võimaliku karistusega süüteo toimepanemise eest, kuid kuna varasemad karistused, ei ole mingil määral oma preventiivset eesmärki täitnud, siis on põhjendatud mõista vangistuslik karistus. Arvestades isiku süü suurust ja konkreetse süüteo toimepanemise asjaolusid, muuhulgas ka

seda, et kannatanu ei soovinud karmi karistuse määramist, peab kohus põhjendatuks mõista vangistuslik karistus alla selle keskmise määra, selle miinimummäärale lähedases määras, pidades seda siiski piisavakas et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuna kohtuasi lahendatakse lühimenetluses, siis vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätestatule tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb käesolevas kohtuasjas mõistetavat karistust suurendada eelmise, s.o Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.03.2025 otsusega 1-25-1096 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kuna süütegu on toime pandud käitumiskontrolli ajal. Vangistusliku karistuse kandmise algust tuleb kahtlustatavana kinnipidamisesest, s.o alates 08.02.2026.

arvestada

alates

Urmas

Eferti

V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks 1419 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja 734,08 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus määratud kaitsja adv Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid võimaldadab menetluskulud kokku summas 2153,08 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.08.2026 kohtumäärusega jäeti Urmas Eferti apellatsioon läbi vaatamata. 27.04.2026 kohtuotsus 1-26-1758 jõustus 25.08.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.