Määrata HOOVI Rental OÜ määruskaebemenetluse menetluskulude suuruseks 256 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
5.Mõista Startree OÜ-lt HOOVI Rental OÜ kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses 256 eurot
20 senti (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 22. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Startree OÜ (kostja 1) ja Jekaterina Joutsi (kostja 2) 1534 euro 49 sendi ja edasiulatuva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja 1 vahel 5. märtsil 2024 sõlmitud laenulepingust. Hageja ja kostja 2 vahel oli sõlmitud käendusleping laenulepingust tulenevate kostja 1 kohustuste täitmise tagamiseks. Pooled sõlmisid kompromissi, mille esitasid 28. juunil 2024 kohtule kinnitamiseks. Seoses kompromissi sõlmimisega andis Pärnu Maakohus 15. juuli 2024. a määrusega nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus võttis 28. augusti 2024. a määrusega tsiviilasja menetlusse ja lõpetas menetluse seoses kompromissi kinnitamisega. Maakohus kinnitas poolte 28. juunil 2024 kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi alljärgnevas sõnastuses: „2.1. Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad solidaarselt tasuma võlausaldajale alljärgmise maksegraafikuga nõude põhiosa summas 1272 eurot, 10.05.2024 seisuga tasumata jäänud intressi summas 96,10 eurot, 05.04.2024 kuni 22.05.2024 tekkinud viivise summas 70,48 eurot, 23.05.2024 kuni 23.05.2024 tekkinud viivise summas 5,09 eurot, 24.05.2024 kuni 11.06.2024 tekkinud viivise summas 96,67 eurot, maksmata arved summas 45,90 eurot ja sissenõudmiskulu (vastavalt punktile 2.8) summas 146,32 eurot, kokku 1732,57 eurot.
2.2.Maksegraafiku järgi hakkavad Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi rahuldama esialgul intressi võlga, viivise võlga, menetluskulusid, maksmata arveid ja sissenõudekulusid. Põhinõue summas 1272 eurot ajatatakse 20 kuu peale ning võlgnikud kohustuvad tasuma põhinõude
jäägilt igakuiselt intressi intressimäärga 43% aastas. Intress arvestatakse igakuiselt ning tuleviku intress ei ole sissenõutav. Võlgnikel on õigus tasuda graafikujärgsetest maksetest suuremaid makseid, misjuhul esimesena vähendatakse enammakstud summa arvelt sissenõudmiskulu jääki, teises järgus viivisevõlga, kolmandas järgus intressivõlga, neljandas järgus jooksvat intressi ning viimasena põhinõuet. Nr
2.3.Juhul, kui kasvõi ühe maksegraafikus märgitud osamakse täies summas tasumisega viivitatakse rohkem kui 2 tööpäeva, siis muutuvad kõik veel maksmata põhinõude osamaksed, viivisevõla osamaksed, intressivõla osamaksed ja sissenõudmiskulu osamaksed koheselt sissenõutavaks.
2.4.Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad solidaarselt võlguolevalt põhinõude summalt ning sissenõudmiskulult tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,4% kuni põhinõude ja sissenõudmiskulu täieliku rahuldamiseni ulatuses, et viivise kogusumma ei ületa maksegraafikus esitatud põhinõude ja sissenõudmiskulu kogusummat.
2.5.Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad kompromissis ettenähtud summade mittekohasel täitmisel kohesele sundtäitmisele alluma.
2.6.Tasumised tehakse HOOVI Rental OÜ pangakontole IBAN: EE347700771005155975, selgitusega: ”vastavalt kompromissile”.
2.7.HOOVI Rental OÜ loobub kõigist muudest nõuetest võlgnike vastu.
2.8.Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad solidaarselt tasuma sissenõudmiskulu, mis koosneb menetluskulust summas 20 eurot, sissenõudekulust summas 50 eurot ja 100% riigilõivust summas 76,32 eurot, kogusummas 146,32 eurot, vastavalt punktis 2.1. kirjeldatud ajatamisgraafikule.“ Maakohus märkis resolutsioonis poolte kinnitused ja taotlused: „3. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
4.Pooled paluvad lühendada TsMS § 661 lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 2 päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.“ Maakohus jättis kompromissis käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi on menetluskulude kandmine reguleeritud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi esitamiseks takistusi ei esine. Maakohus leidis, et kompromissis märgitud edasikaebe tähtaja arvestus tööpäevades ei ole seadusega kooskõlas. Edasikaebe tähtaega määratakse kalendripäevadega.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Kostja 1 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, mis puudutab kompromissi sõlmimist hageja esitatud maksegraafiku alusel, ning teha uus määrus, tuginedes parandatud maksegraafikule. Maakohus tegi määruse, rikkudes oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme. Maksegraafik on koostatud vigadega. Maakohus kinnitas 26. augustil 2024 poolte 28. juunil 2024 kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi, mille kohaselt esimese makse tähtaeg on 5. juuli 2024 ja teise makse tähtaeg on 5. august 2024. Esimese makse tähtaeg oleks pidanud järgnema kohtumääruse tegemise päevale. Põhiosa hakkab vähenema alates 11. maksest, esimene põhiosa makse on 45 eurot 23 senti, mis tekitab kahtlusi. Tõenäoliselt ei olnud selle ajani põhiosa makseid (mis võis olla seotud laenutingimustega või vea tõttu). Intressimäär varieerub. Esimese kümne makse puhul on intress umbes 44 eurot 95 senti – 46 eurot 45 senti, alates 11. maksest langeb intress järsult 44 euro 95 sendini ning hakkab edasi langema. Esimese kümne makse puhul on olemas kulud nagu „intressivõlg“, „menetluskulud“, „viivise võlg" ja „sissenõudekulud“. Need kulud kaovad alates 11. maksest. Kui see on seotud laenutingimuste muutmisega, võib see olla korrektne, aga kui mitte, siis võib see olla viga. Kogumakse varieerub esimese kümne makse puhul vahemikus 61 eurot 3 senti – 92 eurot 50 senti ja seejärel stabiliseerub 90 euro 18 sendi tasemel alates 11. maksest kuni 29. makseni. Viimane makse on veidi kõrgem (91 eurot 6 senti), mis võib olla seotud ümardamise või järelejäänud kuludega.
Laenujääk väheneb õigesti alates 11. maksest, alustades 1272 eurost ja lõppedes 0 euroga viimase makse puhul. Võimalikud ebatäpsused seisnevad selles, et esimese kümne makse puhul laenujääk ei muutu ja põhiosa maksed puuduvad. Kui see ei ole laenutingimustega seotud, tundub see ebaharilik. Kui see ei ole seotud laenutingimuste muutmisega, võib lisakulude järsk kadumine pärast kümnendat makset olla viga. Määruses on märgitud, et pooled on nõustunud apellatsioonitähtaja lühendamisega kahele tööpäevale. Eesti seaduste kohaselt määratakse tähtajad tavaliselt kalendripäevades, mitte tööpäevades. Määruses on märgitud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See tingimus võib tekitada vaidlusi poolte vahel, eriti kui selliste kulude maht on märkimisväärne. Kohus oleks võinud olla kulude jaotamise osas konkreetsem. Kompromissi kohaselt arvestatakse põhivõlalt intressi 43% aastas. See intressimäär võib tunduda liiga kõrge, eriti arvestades konkreetse olukorra konteksti. See võib olla edasise arutelu või isegi vaidlustamise objektiks. Punktis 2.3 on märgitud, et kui vähemalt üks makse hilineb rohkem kui kaks tööpäeva, muutuvad kõik ülejäänud maksed kohe sissenõutavaks. See tingimus on üsna range ja võib tuua kaasa kohesed negatiivsed tagajärjed võlgnikele. Kompromissikokkulepe näeb ette viivise tasumise (0,4% iga hilinenud päeva eest). Pikema viivituse korral võib viivis osutuda märkimisväärseks, mis võib tekitada võlgnikele rahalisi raskusi. Otsuses mainitakse erinevaid võlakategooriaid (intressid, viivised, menetluskulud jne), kuid nende täpse jaotuse ja arvestuse osas võivad tekkida küsimused. Oluline on, et need summad oleksid täpselt määratletud, et vältida võimalikke lahkarvamusi. Need puudused võivad vajada täiendavat analüüsi või parandamist, et tagada määruse õiglus ja selgus. Kuigi seadus lubab pooltel määruskaebuse tähtaja lühendamiseks kokkulepet sõlmida, võib kohus siiski kontrollida, kas kokkulepe ei riku poolte õigusi ega ole vastuolus seadusega. Kohus peab veenduma, et kokkulepe on õiglane ja et pooled mõistavad selle tagajärgi. Maakohus rikkus TsMS § 661 lg-t 4 rakendades oluliselt menetlusnorme. Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, mis mõjutas määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus ei järginud TsMS §-s 430 sätestatud kompromissi kinnitamise eeldusi. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kaebuse esitaja ei ole esitanud selget protsessuaalset taotlust. Kaebuse esitaja taotleb uue kohtumääruse tegemist nõnda, et tuginetaks parandatud maksegraafikule, esitamata parandatud maksegraafikut.
Määruskaebus seisneb suuresti selles, et kaebuse esitaja ei nõustu kompromissitingimustega, millele ta on ise alla kirjutanud. Kaebuse esitaja oleks saanud esitada oma küsimused kompromissiläbirääkimiste raames. Kaebuse esitaja etteheited põhinevad teadmatusel (ta ei ole soovinud varem maksegraafiku osas selgitusi), mitte hageja või kohtu poolsel eksitusel või muul rikkumisel. Hageja on kompromissi tegemisel lähtunud pooltevahelises krediidilepingus sätestatud eeldusest, et ebapiisavate maksete korral loetakse laenusaaja tehtud laekumine esmalt viivise katteks, seejärel lepingust tulenevate tasude (nt haldustasu, sissenõudekulud) katteks, seejärel intressi ja alles siis põhiosa katteks. Kuivõrd määruskaebuse esitaja oli kompromissi sõlmimise hetkeks võlgnevuses sissenõudekulude, viiviste ja intressiga, siis loetakse kompromissi korras tehtud maksed 1-10 just nende nõuete katteks ning põhinõude katteks alates maksed 11. Hageja on arvestanud intressi vastavalt kokkulepitud määrale, arvestades seejuures päevade tegelikku arvu kuudes. Kuivõrd esimese 10 makse korral põhinõue ei vähene, siis varieerubki intressimakse nende osamaksete puhul just päevade arvust tulenevalt. Kogumakse lõplik suurus varieerub tasutavate nõuete suurusest tulenevalt. Kogumaksed on erinevad just intressi tõttu, mis ei ole alati sama suur, sest tegelik päevade arv kuus on erinev. TsÜS § 134 lg 2 sätestab, et tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Seadus ei sätesta seega, et tähtpäev määratakse kindlasti alati just kalendripäevaga ja lubatud on seetõttu määrata tähtaeg ka tööpäevaga. Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selline kokkulepe vastab ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele (TsMS § 168 lg 3). Seetõttu võis kohus vastava tingimuse kompromissi korras kinnitada. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks võib intressimäär 43% aastas tunduda liiga kõrge. Intressimäär 43% aastas, s.o. 0,12% päevas on Riigikohtu praktika kohaselt igati mõistlik intressimäär majandus- kutsetegevuses sõlmitud krediidilepingute puhul isegi siis, kui see on kokku lepitud tüüptingimusena. Kaebuse esitaja on kompromissi p-ga 2.3 nõustunud ja vastav tingimus on kooskõlas kehtiva õigusega. Kompromissi p 2.3 kaitseb eelkõige hagejat, sest teades kaebuse esitaja varasemat maksekäitumist, siis on vastustajal oluline kaitsta oma võimalikke huve ka kompromissi sõlmimise korral. Viivitusse sattumine on kompromissi rikkumine ja kaebuse esitaja on kohustatud kompromissi korral järgima maksetähtpäevasid. Kui kaebuse esitaja täidaks kompromissi nõuetekohaselt, siis ei teki ka võimaliku viivise lisandumist. Kaebuse esitaja nõustus tasuma esimese osamakse 5. juulil 2024. Kohtupraktikaga ei ole vastuolus ka tagasiulatuva kohustuse kinnitamine. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss ei asetanud kaebuse esitajat kuidagi ebasoodsamasse olukorda võrreldes sellega, milleks kaebuse esitaja oli nõusoleku andnud. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3), mistõttu tuleks esitatud määruskaebus jätta täies ulatuses rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
6.Kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele või ei ole kompromissi võimalik täita (TsMS § 430 lg 3), või kui kohus ei täida TsMS § 431 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust. TsMS § 431 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks.
7.Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Määruskaebuses tuginetakse võimalikele vigadele maksegraafiku koostamisel. Ringkonnakohus vigu ei tuvastanud. Pooled on sellises maksegraafikus kokku leppinud ja see on kooskõlas kompromissilepingu p-des 1 ja 2 poolte vahel kokku lepituga (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2). Ringkonnakohus selgitab, et intressimaksed on erineva suurusega, kuna intressi on arvestatud vastavalt tegelikule päevade arvule kuus, pärast 11. osamakset väheneb intressimakse põhiosa võla vähenemise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt oleks maksegraafiku pidanud edasi lükkama kuupäevale, mis järgneb kohtumääruse tegemise päevale. Kohtul on võimalik kompromiss kas kinnitada või kinnitamata jätta, kohus ei saa kinnitada kompromissi poolte kokkulepitust erinevatel tingimustel. Kohus võis kompromissi kinnitada, sõltumata sellest, et esimese kahe maksegraafiku järgse osamakse tasumise tähtaeg oli kompromissi kinnitamise ajaks möödunud. Kaebuse esitaja on nõustunud kompromissilepingu sõlmimisega selles toodud tingimustel. Kompromissilepingu tingimused, mille kohaselt pooled leppisid kokku intressi tasumises põhivõla jäägilt määraga 43% aastas, kõigi osamaksete sissenõutavaks muutumises kas või ühe osamakse tasumisega viivitamisel rohkem kui kaks tööpäeva ning võlgnetavalt põhinõude summalt ja sissenõudmiskulult viivise tasumises 0,4% iga viivitatud päeva eest, ei ole vastuolus seadusega. Kohtul ei olnud alust kompromissi kinnitamisest keelduda. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 8 kokku selles, millised menetluskulud hagejale hüvitatakse ja nende suuruse. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 3 jäid kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas ebaselge. Pooled leppisid kokku kaebetähtaja lühendamises kahe tööpäevani kohtumääruse kättetoimetamisest. Maakohus leidis, et kaebetähtaja arvestamine tööpäevades ei ole seadusega kooskõlas, kuna kaebetähtaegasid arvestatakse kalendripäevades. Maakohus selgitas, et määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Ringkonnakohus märgib, et poolte menetluslik avaldus kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kohta ei ole kompromissilepingu sisu. Võimalik ebaselgus seoses kaebetähtajaga ei annaks alust kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamiseks. Määruskaebus on esitatud arvestades lühendatud määruskaebuse esitamise tähtaega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas kaebetähtaja lühendamine rikub praegusel juhul kaebuse esitaja õigusi.
8.Pooled on kinnitanud, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtul ei olnud seetõttu kohustust selgitada pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 518 eurot 10 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind (140 eurot) põhjendatud, kuid õigusteenuse osutamise ajakulu (3 tundi 2 minutit) on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades, on lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 256 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.