Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

L

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

O TE

Esitatud süüdistus

U

M



IS

E



13-aastase Z-iga astus süüdistatav vaginaalsesse seksuaalvahekorda 27. juunil 2024 öösel Tallinnas XXX juures kella 02.45 paiku, kasutades kannatanu tahte murdmiseks vägivalda ning seisundit, milles too ei olnud võimeline vastupanu osutama; 16-aastase F-iga üritas süüdistatav astuda seksuaalvahekorda 23. novembri 2024 öösel kella 01.03 paiku autos Volkswagen Touareg r/n XXXXXX, mille ta oli eelnevalt peatanud Pärnumaal Valga-Uulu maanteel asuvas Pihla bussipeatuses. Suguühteni süüdistatav ei jõudnud, sest kannatanu osutas jõulist vastupanu, tekitades mh auto esiklaasile oma jalahoobiga mõra. Edasi sõites pani süüdistatav oma käe kannatanu reiele ja proovis teda veenda endale oraalseksi tegema; 15-aastase Wga astus süüdistatav vaginaalsesse seksuaalvahekorda 15. augusti 2025 öösel pärast kella 23.50 autos Volkswagn Touareg, mille ta oli eelnevalt peatanud kusagil Harjumaal, Saku lähedal metsa vahel. Kannatanu tahte murdis süüdistatav vägivallaga, kuid lisaks kasutas ta ära tüdruku joobeseisundit, kuna eelnevalt julgustas Reigo Jürgenson teda korduvalt alkoholi tarvitama.

O



JÕ



süüdistatav võttis 22. novembril 2024 pärast kella 22.40 16-aastase F-i Viljandis SuurKaare 68 asuva kaupluse juures oma auto peale ja pakkus talle siis alkoholi sisaldavat siidrit, millest tüdruk keeldus; süüdistatav võttis 15. augustil 2025 pärast kella 23.50 15-aastase W Harjujärvelt Kiriku bussipeatusest oma auto peale, pakkus talle korduvalt alkohoolset jooki Jägermeister ja julgustas seda jooma, mida tüdruk ka tegi ning jäi purju.

U



ST

1.1 Veel süüdistati Reigo Jürgensoni KarS § 182 lg 1 järgi selles, et ta kallutas korduvalt alaealisi, kelle vanus oli talle teada, alkoholi tarvitamisele:

1.2 Viimaks süüdistati Reigo Jürgensoni KarS § 179 lg 1 järgi, sest ta rääkis kasutajanime Q kasutades 12. augustist 2025 kuni 16. augustini 2025 sotsiaalmeediaplatvormil TikTok 15aastase Wga (kasutajanimi Ä) korduvalt oraalseksist, arutles tüdruku seksuaalkogemuste üle ning pakkus talle, et seksihirmust ülesaamiseks tuleks suvalise inimesega vahekorda astuda. Maakohtu otsus

    



L



O TE



tunnistati Reigo Jürgenson süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ja teda karistati vangistusega 11 aastat; tunnistati Reigo Jürgenson süüdi KarS § 179 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud; tunnistati Reigo Jürgenson süüdi KarS § 182 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud; loeti KarS § 64 lg 1 alusel kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja karistati Reigo Jürgensoni liitkaristusega 11 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra; määrati, et 7 aasta 4 kuu pikkuse vangistuse kandmise algust hakatakse KarS § 68 lg 1 alusel arvestama Reigo Jürgensoni kahtlustatavana kinnipidamisest; rahuldati W tsiviilhagi; konfiskeeriti KarS § 83 lg 1 alusel W tsiviilhagi tagamiseks arestitud Reigo Jürgensoni sularaha 1600 eurot; määrati kindlaks asitõendite suhtes võetavad meetmed, sh sedastati, et kohtulahendi jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Reigo Jürgensoni mobiiltelefon iPhone 12Pro ja 4 SIM kaarti; määrati kindlaks menetluskulud ja nende jaotus.

Maakohtu argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised.

O



JÕ

U

ST

U

M

IS

E

2.1 Reigo Jürgensonile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi esitatud süüdistus on täielikult tõendatud. Lühimenetluse kasuks otsustanud ja oma varasemate ütluste juurde jäänud süüdistatav tunnistas kohtueelses menetluses lakooniliselt oma süüd üksnes osaliselt, kuid võttis kohtuistungil esitatud süüdistuse täiel määral õigeks. Kannatanud Z , W ja F on tõendiallikana usaldusväärsed ning lisaks on kogutud ka nende ütluste õigsust tõendavaid tõendeid. Eeskätt on selleks erinevate tunnistajate ütlused, nutiseadmetest saadud andmed, meditsiinidokumendid jpm. Süüdistuse paikapidavust kinnitab kaude seegi, et Reigo Jürgenson võttis kõigil kolmel juhul ja on võtnud varemgi oma tõelist identiteeti teadlikult varjates (alaealiste) neiudega internetis ühendust eesmärgiga astuda nendega seksuaalvahekorda. Kõigil kolmel süüdistuses näidatud juhul teadis Reigo Jürgenson kannatanu vanust ja subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. F-iga seotud episoodis ületas süüdistatava tegevus selgelt karistatava katse piiri, sest mees kasutas tüdruku suhtes füüsilist vägivalda ja jõudu määral, mis oli vahetult suunatud kannatanu tahte allutamisele selleks, et astuda temaga suguühtesse. Selles episoodis pole põhjust rääkida süüteokatsest vabatahtlikust loobumisest KarS § 40 lg 3 mõttes, kuna süüdistatav ei vägistanud kannatanut, sest too hakkas ootamatult tugevalt ja aktiivselt vastu ning ütles pealegi süüdistatavale, et ta on 13-aastane. Need asjaolud koostoimes muutsid olukorra mehe jaoks kontrollimatuks ja riskantseks. 2.2 Reigo Jürgensonile KarS § 182 lg 1 järgi ette heidetud teo objektiivne koosseis on mõlemas episoodis tõendatud kannatanute F-i ja W ütlustega. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. W puhul kinnitab seda fakt, et alkoholist tegi süüdistatav juttu juba enne kohtumist; F-i puhul olid alkoholipudelid valmis pandud juhi kõrvalistuja poolsesse uksesahtlisse. Konteksti silmas pidades oli mõlemal juhul

alkoholi pakkumine osa süüdistatava laiemast eesmärgist vähendada süüdistatavate vastupanuvõimet selleks, et neid seksuaalselt ära kasutada.

L

2.3 Reigo Jürgensonile KarS § 179 lg 1 järgi esitatud süüdistus on tõendatud, sest vestlused on säilinud ja neid lugedes on ilmne, et W vanusest (15-aastat) teadlik olnud täisealine mees räägib tüdrukuga seksist ja arutab paralleelselt temaga kohtumist. See näitab, et Reigo Jürgenson valmistas W ette selleks, et kohtumisel oleks võimalik seksuaalses mõttes piire veelgi edasi nihutada. Subjektiivsest küljest pani süüdistatav teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

E

O

O TE

2.4 Reigo Jürgensoni karistust kergendavate asjaoludena tuleb arvestada süü tunnistamist ja kahetsust, kannatanute ja nende seaduslike esindajate ees vabandamist ning sedagi, et kannatanu esitatud nõuet on süüdistatav juba asunud hüvitama. Süü omaksvõtu juures tuleb aga silmas pidada, et selle kaalu mõjutavad Reigo Jürgensoni kaitsja argumendid, mis ei olnud suunatud üksnes karistuse leevendamisele, vaid käsitasid ka süüdistuse olulisi tunnuseid, süü suurust, teo õiguslikke argumente. Näiteks F-i episoodis taotles kaitsja süüdistatava õigeks mõistmist. Kirjeldatud olukorras ei ole süüdistatav seega võtnud täielikku vastutust kõikide süüdistuses kirjeldatud asjaolude eest. Seega tuleb süüdistatava kahetsust ja vabandust arvestada tema kasuks, kuid süü tunnistamisel on karistust kergendava asjaoluna piiratud kaal, kuna omaksvõtu tegelik ulatus jäi kaitsja seisukohtade valguses osaliselt ebaselgeks.

IS

2.5 Reigo Jürgenson on küll varem karistamata, kuid sellel asjaolul määravat kaalu pole, kuna see süü suurust ei mõjuta.

ST

U

M

2.6 Reigo Jürgensoni süü suurusele vastab KarS § 182 lg 1 järgi vangistus 5 kuud, KarS § 179 lg 1 järgi vangistus 9 kuud ja KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi vangistus 11 aastat. Liitkaristuseks tuleb süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest kergemate raskeimaga kaetuks lugemise teel mõista 11 aasta pikkune vangistus, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Lõplik karistus on seega 7 aastat 4 kuud vangistust. Selline karistus on kooskõlas süüdistatava süü suurusega, arvestab nii karistust kergendavaid asjaolusid kui ka tegude korduvust ja kannatanute arvu ning on vajalik süüdistatava edasiseks mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks.

JÕ

U

2.7 Reigo Jürgensoni auto läbiotsimisel leiti sealt 1600 eurot sularaha, mille väärtus vastab W tsiviilhagis esitatud nõude tasumata osale. Süüdistatavalt ära võetud ja tagatiskontole pandud raha tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Reigo Jürgenson oli nõus, et raha suunatakse otse kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude katteks. 2.8 Asitõendite hulka kuuluvad 4 SIM kaarti ja mobiiltelefon iPhone 12Pro tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kaitsja apellatsioon



 

maakohus tunnistas Reigo Jürgensoni süüdi ja karistas teda KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, § 179 lg 1 järgi ja § 182 lg 1 järgi üksikkaristustega ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse ja vähendas seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra; maakohus määras, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Reigo Jürgensoni mobiiltelefon iPhone 12Pro ja 4 SIM kaarti; maakohus määras kindlaks menetluskulud ja nende jaotuse.

Tühistatud osas palub apellant teha uue otsuse, millega:

L



mõista Reigo Jürgenson KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, § 179 lg 1 järgi ja § 182 lg 1 järgi õigeks; jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

O TE



Alternatiivselt taotleb apellant Harju Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega:

maakohus mõistis Reigo Jürgensonile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, § 179 lg 1 järgi ja § 182 lg 1 järgi üksikkaristused ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse.

Tühistatud osas palub apellant teha uue otsuse, millega: 

O



leevendada Reigo Jürgensonile mõistetud karistust.

E

Oma taotlusi põhistab apellant nii.

M

IS

ST

U

JÕ

U

5.1 Esiteks ei ole tõsikindlalt teada, mis päeval väidetav vägistamine toimus. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et tõendite põhjal ei ole kuriteo toimepanemise aega võimalik üheselt tuvastada. Tunnistaja Ü sõnul ütles kannatanu, et teda vägistati reedel. Süüdistuse järgi toimus väidetav vägistamine 27.06.2024, mis oli aga neljapäev. Järelikult võis Z vägistamine aset leida 28.06.2024, mitte 27.06.2024 nagu väidab süüdistus. Veelgi enam – kuna Ü ütlustest nähtub, et Z oli reedel oma sõpradega, kelle käest tuli kannatanu n-ö päästa, siis võis kannatanule kehavigastusi tekitada keegi teine, mitte süüdistatav. 5.2 Teiseks on vale maakohtu seisukoht, et kannatanu on tõendiallikana usaldusväärne. Tunnistaja Y sõnul on kannatanul probleeme kokkulepete järgimisega, tal on keeruline öelda ei ning ta läheb kergelt kaasa iga ettepanekuga. Lisaks ei pööranud maakohus tähelepanu Z ütlustes sisaldunud vastuoludele – näiteks ei osanud ta öelda, mis värvi oli kaubik. Esimesel ülekuulamisel ütles kannatanu, et kaubik oli hall, kuid teisel, et valge. Ka nähtub tunnistajate Ü, S ja J ütlustest, et tegelikult ei teadnud keegi, kui vana kannatanu on. Maakohus jättis analüüsimata ka selle, et Z ei tahtnud kohe pärast väidetavat vägistamist pöörduda arsti ja/või

politsei poole. Seega pole välistatud, et kannatanu mõtles loo lihtsalt välja, kuna tal oli piinlik tunnistada, et ta pidi seksi eest raha saama.

O TE

L

5.3 Kolmandaks tõusetub tõendite põhjal kahtlus, kas isik, kes viibis sündmuskohal ja väidetavalt kannatanu vägistas, oli üldse süüdistatav. Nii pole tänaseid tehnilisi võimalusi silmas pidades välistatud, et kuvatõmmised, mis maakohtu arvates kajastasid süüdistatava ja kannatanu vahelist suhtlust, on kolmandate isikute poolt kunstlikult loodud. Maakohus jättis tähelepanuta, et neid vestlusi ei saadud kannatanu ja/või süüdistatava seadmest. Sel põhjusel pole võimalik täie kindlusega öelda ka seda, kes olid vaadeldud vestluste osapooled. Näiteks S mobiiltelefoni vaatlusest nähtub üksnes asjaolu, et keegi saatis tunnistajale fotod, millelt on näha kasutajate „L“ ja „Ö“ vestlus. Seda, kes peituvad kasutajanimede taga, menetluses tuvastatud ei ole. Kui vaadata J telefoni vaatlust, siis võib olla ka vestlusega kasutaja „U“ ja „Ö“ vahel, kuna sealgi pole välja selgitatud, kes on „L“ ja kes „Ö“.

IS

E

O

5.3.1 Maakohtu hinnangul kohtus kannatanuga XXX juures süüdistatav. Paraku pole aga jälgitav, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis. Menetluse käigus selgitati välja, et Animeline isik kasutas abonenti nr XXXXXXXX seadmes, mille IMEI-kood oli XXXXXXXXXXXXXXX. Fakt, et sama seadmega on kasutatud eri aegadel erinevaid SIM kaarte, mida on teenindanud samad tugijaamad, mis süüdistatava abonentigi, ei tõenda aga, et numbrit XXXXXXXX kasutas Reigo Jürgenson. Praktiliselt igal inimesel on mobiiltelefon ja sestap need asuvadki samaaegselt samade tugijaamade teeninduspiirkonnas. Fakt on, et süüdistatava valdusest seadet IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXX ei leitud.

U

M

5.3.2 Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et A-nimeline isik võis saata oma foto Snapchati konto kaudu. Sarnane pilt esitati tunnistaja Nle, kes selgitas, et pilt on talle tuttav ja pildil olnud isik võis suhelda Dga. Seda, kellega D võis suhelda ja kes on pildil, menetluses välja ei selgitatud.

ST

5.3.3 Maakohus kasutas A-nimelise isiku kindlaks tegemiseks tunnistaja MMlt saadud informatsiooni1. Paraku tõlgendas maakohus tunnistaja ütlusi ebaõigesti. MM nõustus Aga korduvalt kohtuma ja seksima. Siinkohal tuleb eluliselt usutavaks pidada seda, et uuesti tahetakse kohtuda inimesega, kellel on hea iseloom ja kellega on tore koos aega veeta.

U

5.3.4 Maakohus jättis tähelepanuta, et kannatanu pole äratundmiseks esitamisel2 osutanud süüdistatavale kui mehele, kellega ta kohtus süüdistuses näidatud ajal ja kohas.

JÕ

5.3.5 Maakohus ei analüüsinud piisava põhjalikkusega 01.09.2025 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete täiendatud protokolli3, mis justkui asetaks 27.06.2024 abonentnumbrit YYYYYYYYYY kasutanud Reigo Jürgensoni sündmuskohale. Samas on Elisa Eesti AS selgitanud, et sellel ajal tehti võrkudes hooldustöid ning süüdistatava kasutuses olnud seade jäi Trummimasti D2 masti külge n-ö kinni. Seega on võimalik väita üksnes seda, et süüdistatav võis sattuda Nõmme linnaossa, Trummi tänava kanti, kuid seda, kas ta oli XXX juures ja jäi sinna ka pikemaks ajaks, pole võimalik sideandmete põhjal öelda.

Maakohtu otsuse p-d 79-83. kd II tlk 91-101.

kd II tlk 117-138.

O TE

L

5.4 Neljandaks pole tõendatud, kas isik, kes võis kannatanuga süüdistuses näidatud ajal ja kohas vahekorda astuda, üldse pidi kannatanu vanust teadma või sellest aru saama. Kuigi Reigo Jürgenson tunnistas kohtus oma süüd, on ilmne, et kannatanuga Snapchatis vestelnud süüdistatav tema pärisnime ega vanust ei teadnud. Neid andmeid kasutajanime põhjal kindlaks teha pole võimalik. Enamgi veel - kuna kannatanu kasutaja Snapchatis on EEE, oli Reigo Jürgenson veendunud, et tegu on täisealise inimesega, sest ebatsensuurseid sõnu alaealised kasutada ei või. Süüdistatav oli veendunud, et ta kohtub täisealise naisega ning kuna kohtumine toimus öösel, mil alaealised väljas olla ei tohi. Kuna kokku saadi pimedal ajal, ei olnud süüdistataval võimalik kannatanu vanust ka visuaalse vaatluse teel välja selgitada.

O

5.4.1 Asjaolu, et kannatanu ei öelnud süüdistatavale oma vanust, on tõendatud ka tunnistajate S ja J ütlustega. S ütles, et ta ei oska öelda või ei mäleta, kas Z ütles mehele, kellega ta Snapchatis kirjutas, oma vanuse või mitte. J ei mäletanud, kas kannatanu ütles süüdistatavale oma vanuse. Veel on oluline see, kuidas tunnistajad kirjeldasid kannatanu välimust. S sõnul oli kannatanu väljakutsuva välimusega, sest tal oli seljas avara dekolteega ja pika lõhikuga kleit. J märkis, et kannatanu kandis käisteta kleiti. Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et kannatanu tegi kõik selleks, et vanem välja näha.

E

5.4.2 Tunnistaja Ü ütlusi maakohus õigesti ei tõlgendanud. Tegelikult ütles kannatanu oma vanuse tunnistajale (s.t „ta on 14-aastane“).

IS

5.5 Viiendaks nähtub tõenditest, et kannatanu andis nõusoleku nii oraalseks kui ka vaginaalseks vahekorraks ning suguühte ajal vägivalla kasutamise kohta tõendeid ei ole.

U

M

5.5.1 Väide, et vaginaalseks vahekorraks ei olnud kannatanu nõusolekut, on vale. Maakohus eiras S ütlusi selle kohta, et kannatanu pidi seksi eest saama 300 eurot. Seega on tõendatud, et kannatanu läks mehega kohtuma selleks, et saada raha oraalse või vaginaalse seksi eest.

U

ST

5.5.2 Väide, et vägistamisel kasutati kannatanu suhtes vägivalda, on samuti vale. Kuna kannatanuga kaasas olnud tunnistajad S ja J pärast väidetavat vägistamist Z kehal vigastusi ei näinud, tähendab seda, et kannatanu suhtes 27.06.2024 füüsilist vägivalda ei kasutatud. Pealegi ei olnud vägivalla kasutamiseks tarvidust - seks oli konsensuslik, kuna kannatanu eesmärgiks oli saada selle eest raha. Oluline on seegi, et süüdistatava DNA-d kannatanu kehalt ei leitud.

JÕ

5.5.3 Juhul, kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et süüdistatav siiski oli kannatanuga suguühtes, tuleks Reigo Jürgenson ikkagi õigeks mõista – süüdistatav teadis, et ta kohtub täisealise naisega selleks, et temaga vastastikusel nõusolekul seksida.

6.2 Teiseks ei ole kannatanu tõendiallikana usaldusväärne. W ütlused selle kohta, et vanaema nägi teda enne, kui ta 15.08.2025 välja läks, ei ühti tema vanaema ütlustega. Tunnistaja BB ütles, et ta avastas lahtise terrassiukse ning märkas siis lapselapse kadumist. Kuna kannatanu ütlused on tunnistaja ütlustega vastuolus, ei ole välistatud, et W pidigi võõra mehega kohtuma selleks, et temaga seksida.

O TE

L

6.3 Kolmandaks pole tõendatud, et kannatanuga suhtles sotsiaalmeedias süüdistatav. Kriminaalasjas vaadeldi kannatanu telefoni, milles oli mh vestlus kasutajanime „Q“ taha peitunud inimesega. Kuigi „Q“ ütles, et ta lisas kannatanu suvaliselt, ei nähtu vaatlusprotokollist see, kes esimesena suhtlust alustas. Pole välistatud, et kannatanu otsis ise süüdistatavaga kontakti või see, et kannatanuga kohtus „Q“ asemel tema sõber. Maakohtu seisukoht, et TikTok’is end AAna esitlenud inimene oli süüdistatav, pole jälgitav. Suhtlusrakenduste kaudu suhtlemine annab võimaluse jääda anonüümseks või kasutada valeidentiteeti.

IS

E

O

6.4 Neljandaks on tõendatud, et kannatanu andis seksuaalvahekorraks nõusoleku või pidi selle toimumist võimalikuks pidama. Konsensuslikule suguühtele viitab maakohtu tuvastatud fakt, et kannatanu suguelunditel ei olnud vigastusi. Kuna kannatanu on süüdistatavast pikem, ei ole eluliselt usutav, et Reigo Jürgenson tungis kannatanule kallale selleks, et naisega tema tahte vastaselt suguühtesse astuda. Ka pani mees kannatanu maha Harkujärve „Meie“ toidupoe juures, kus on turvakaamerad. Ei ole eluliselt usutav, et pärast raske isikuvastase kuriteo toime panemist nii käitutakse.

U

M

6.4.1 Välistatud pole seegi, et kannatanu sai oma senise elukäigu ja -kogemuse tõttu aru, mis kohtumisel juhtub. Wl on varasemad kokkupuuted politseiga, tegu on problemaatilise noorega, kellel on küll diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kuid kellel on probleeme ravimite võtmisega. Ka võis kannatanu oma telefonist eemaldada SIM kaardi selleks, et tema asukohta poleks võimalik kindlaks teha.

ST

6.4.2 Veel jääb arusaamatuks see, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et pärast esmase kontakti loomist ja kohtumise arutamist viis süüdistatav vestluse seksuaalsetele teemadele ning väljend „handi“ tegema on viide oraalseksile. Sellise termini kasutamist ei saa pidada õiguspäraseks.

JÕ

U

6.5 Viiendaks tuleb juhul, kui on tõendatud, et kannatanuga suhtles ja kohtus süüdistatav, Reigo Jürgensoni tegu ümber kvalifitseerida KarS § 145 1 lg 1 järgi. Kannatanu telefoni vaatlusega on tõendatud, et talle pakuti 200 eurot „headi“ eest. Seega oli kohtumise eesmärgiks alaealiselt seksuaalteenuste ostmine, mis tuleks kvalifitseerida KarS § 145 1 lg 1 järgi. 6.6 Kuuendaks on juhul, kui süüdistatav pani kannatanu suhtes toime KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sellega hõlmatud ka W seksuaalne ahvatlemine KarS § 179 lg 1 järgi ja talle alkoholi pakkumine KarS § 182 lg 1 järgi. Maakohus jõudis järeldusele, et kannatanuga peetud seksuaalse sisuga vestlus oli osa teoplaanist, s.t looma soodsa pinnase seksuaalseteks tegevusteks päriskohtumisel. Kohtu seisukoha õigsust kinnitab sündmuste edasine käik. Pärast veebisuhtlust võeti kannatanu öösel autosse, kus talle pakuti kanget alkoholi ning viidi seejärel kõrvalisse kohta, kus temaga astuti tahtevastasesse

seksuaalvahekorda. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kui süüdistatava eesmärgiks oli suguühe kannatanuga, siis tuleb eelnevat suhtlust ja alkoholi pakkumist käsitada seksuaalkuriteo ettevalmistamisena. Selgeid põhistusi selle kohta, miks ei saa KarS § 179 lg 1 ja § 182 lg 1 kuriteokoosseisud neelduda KarS § 141 süütekoosseisus, maakohtu otsuses ei ole.

O TE

L

7.1 Esiteks ei ole tõendatud, et süüdistatav pakkus kannatanule alkoholisisaldusega siidrit. Kannatanu seda ei tea, sest ta keeldus pakutud joogist. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et tegu oli alkoholivaba siidriga.

7.2 Teiseks ei ole tõendatud, et süüdistatav oli see, kellest F rääkis. Kannatanu tundis süüdistatava ära talle esitatud foto järgi, kuid maakohus ei arvestanud, et enne menetlustoimingut avaldati foto süüdistatavast meedias ning see võis mõjutada kannatanu ütlusi mehe välimuse kohta.

IS

E

O

7.2.1 Kohtule esitati küll vestlus kasutajate „L“ ja „KK“ vahel, kuid see, kes peitusid kasutajanimede taga, üheselt tõendatud ei ole. Vestluse edastas politseile F-i õde LL, kes tegi vestlusest video. Pole välistatud, et LL ise on üheks vestluse osapooleks või vestlevad omavahel inimesed, keda polegi tuvastatud. Silmas tuleb pidada sedagi, et kolmanda isiku edastatud vestlus ja video ei pruugi olla autentsed.

JÕ

U

ST

U

M

7.3 Kolmandaks on kannatanu tõendiallikana ebausaldusväärne. Kuigi kannatanu õde esitas uurijatele video ja kuvatõmmised, mis kajastavad F-i liikumist 22.11.2024 õhtul, ei ole tõsikindlalt tuvastatud, kas auto peatus Pihla bussipeatuses või mitte ning seegi, kui kauaks auto peatus. Kannatanu liikumist jälginud äpp tuvastas bussipeatuses kell 01.03 pelgalt tugeva pidurduse ning järgmine hetk kasutati telefoni kell 02.01 Viljandis, Suur-Kaare tänaval. Kaardirakenduse GoogleMaps järgi peaks selle vahemaa läbimiseks kuluma 55 minutit. Sellele ajale tuleks lisada 3 minutit, kuna tegu oli pimeda ajaga, mil autojuhid sõidavad ettevaatlikumalt juba sellepärast, et vältida otsasõitu metsloomadele. Sõiduaega vaadates ei saanud auto seega teha Pihla bussipeatuses sellise kestusega peatust, mis võimaldanuks süüdistataval proovida kannatanuga suguühtesse astuda. Rünnaku puudumist kinnitab seegi, et kannatanu kehalt süüdistatava DNA-d ei leitud. F ütles, et mingil hetkel lõi mees teda jalaga. Siin tekib küsimus, kuidas on võimalik autos, kus on niigi vähe ruumi, kedagi jalaga lüüa ning kannatanu väide, et ta lõi oma jalaga auto esiklaasi nii, et see mõranes, ei ole usutav. See, kas ja millal võis auto esiklaasi sisse mõra tekkida, selge pole. Esiklaas on tugev, selle sees on vihmasensor ja ees tahavaatepeegel ning seega pole eluliselt usutav, et inimene võiks klaasi seestpoolt ainult oma jalaga katki lüüa. 7.4 Neljandaks ei teadnud süüdistatav kannatanu vanust. Seda, kas süüdistatav teadis või pidi teadma F-i vanust, menetluses kindlaks ei tehtud. Kannatanu ütlusi silmas pidades tuleb eeldada, et mees tema vanust ei teadnud. 7.5 Viiendaks oleks maakohus pidanud kohaldama KarS §-s 40 sätestatut. Maakohus ei tõlgendanud õigesti süüdistatava käitumist, mis järgnes rüselusele kannatanuga. Kuna

kannatanu hakkas vastu, sai süüdistatav aru, et tüdruk ei soovi seksuaalvahekorda. F ütles, et mees ei puudutanud teda suguelundi piirkonnast ega ähvardanud teda kordagi, vaid proovis pigem sõbralikult läheneda ja austas tema eitavat otsust. Seejärel viis süüdistatav kannatanu koju. Loobumine ei olnud tingitud välisest survest või teguritest ning seega loobus süüdistatav süüteo lõpuleviimisest vabatahtlikult KarS § 40 mõttes. Arvestades, et süüdistatav otsustas mitte astuda kannatanuga suguühtesse, oli tegu lõpetamata süüteokatsega KarS § 41 lg 2 järgi.

O TE

L

8.1 Kohtuotsusest pole välja loetav, kas maakohus arvestas süüdistatava kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Viga on seegi, et maakohus samastas advokaadi kliendiga, kui sidus kahetsuse puudumise kaitsja tõstatatud kahtlustega, mis puudutasid nii tõendamiseseme asjaolusid kui neile antavat õiguslikku hinnangut. Maakohtu seisukoht on vastuolus AdvS § 43 lg-ga 4 ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 19 lg-ga 3. Kaitsjal on õigus iseseisvalt hinnata nii kuriteo asjaolusid ja anda neile õiguslik hinnang ka siis, kui inimene on oma süüd tunnistanud.

E

O

8.2 Maakohus ei põhistanud, miks ei täida karistuse eesmärke leebem karistus. Kuna süüdistatava väidetavad kuriteod olid suunatud alaealiste vastu, pidanuks kohus kohaldama karistust, mis aitab muuta Reigo Jürgensoni käitumist. Siin on sobivaks meetmeks tingimisi vangistus koos kontrollnõuete ja -kohustustega.

M

IS

8.3 Karistuse määramisel ei arvestanud maakohus süüdistatava selgitustega, kuigi karistuse mõistmisel tuleks lähtuda inimese arvamusest oma tegude kohta. Järelikult ei olnud kohtumenetlus erapooletu ning süüdistatava selgitustega mittearvestamine tähendab seda, et menetlus viidi läbi puudulikult.

U

8.4 Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja seega ei ole tegu inimesega, kes peaks kandma pikaajalist reaalset vangistust.

ST

8.5 Maakohtu põhjendused pole selged osas, mis puudutab kohtu seisukohta süüdistatava süü suurusele vastavat karistusmäära, s.o kas selleks on vangistus 11 aastat või 7 aastat 4 kuud. Viimasel juhul tuleks sellest maha arvata 1/3, sest kriminaalasi lahendati lühimenetluses.

JÕ

U

Kd II tlk 72 ja 2024. a kalender.

võimalikuks, et kord juba teo toimepanemise aja määratlemisega eksinud kannatanu5 ütles Üle kogemata vale nädalapäeva6. Väide, et Ü ütluste tõttu võidi Z-ile kehavigastused tekitada kusagil mujal ja kellegi teise poolt, on spekulatiivne ega põhine (tõendus)teabel, mille põhjal võiks tõusetuda põhjendatud kahtlus. 10.2 Edasi ei ole apellandi arvates Z tõendiallikana usaldusväärne. Kaitsja rõhutab siinkohal seda, et Z-i pole positiivselt iseloomustatud ning tema ütlustes esinevad vastuolud.

O TE

L

10.2.1 Esimene argument on ilmselgelt põhjendamatu. Ükski apellatsioonis nimetatud ja kannatanu käitumist peegeldav asjaolu pole selline, mis tähendaks ühtlasi ka seda, et inimene polegi mitte kunagi võimeline tõtt rääkima. Selle hindamisel, kas inimene rääkis tõtt või valetas, tuleb esikohale seada see, mida ta rääkis, mitte tema iseloom või käitumisharjumused.

IS

E

O

10.2.2 Mis teist argumenti puudutab, siis siin on põhjust nõustuda maakohtuga - see on tõsiseltvõetav juhul, kui ütlustes on ebakõlad olemas ja nendes esinevad vastuolud olulised. Apellatsioonis toodud üksikväited maakohtu jälgitavat arutluskäiku7 ei kummuta ning kaitsja väidetele tuleb vastata nii. See, et mitte keegi tunnistajatest (s.o Ü ja Z sõbrannad S ja J) kannatanu õiget vanust ei teadnud, pole tõendamiseseme valeütluste andmist kinnitav fakt. S teadis, et Z on 13-aastane8 ja see on korrektne, J arvates oli Z 12-aastane ja siin pole võimalik öelda, et Z ütles talle vale vanuse, kuna tunnistaja kasutas väljendit kui ma õigesti mäletan9; tunnistaja Üle ütles kannatanu tõepoolest, et on 14-aastane 10, kuid see võib olla tingitud Z soovist olla tunnistaja lapse ja oma sõbrannaga vanuse poolest samaväärne. 10.2.3 Z eksimus kaubiku värvis jääb mälu normaalse toimimise piiridesse.

U

M

10.2.4 Kaitsja versioon, et Z mõtles kogu loo välja, kuna tundis piinlikkust, et oli nõus raha eest suuseksi tegemisega, pole tõsiseltvõetav. Kannatanu ütles juba esimesel ülekuulamisel, et ta pidi saama süüdistatavalt raha ja täpsustas teisel ülekuulamisel, mille eest 11. Seda, et ta lubas end Snapchatis Aks nimetanud R. Jürgensonile raha eest suuseksi teha, Z temaga 27.06.2024 kaasas olnud sõbrannade ees ei varjanud12.

JÕ

U

ST

10.2.5 Viimaks pole kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal vägistamise kohta hiljem avalduse esitamine automaatselt tunnismärk kannatanu võimalikust ebausaldusväärsusest, sest ütluste tõendiväärtus tuleb tuvastada igal üksikul juhul eraldi ja kohtupraktikas kinnistunud võtete abil. Kuriteoavalduse esitamisega ja arstliku läbivaatusega viivitamise tähendus võimaliku vägistamise puhul on eeskätt see, et võimalus koguda tõendeid (nt kannatanu kehalt võimalikke kuriteojälgi) on ajas kahanev ja võib muutuda teatud hetkel sootuks võimatuks. See risk arutatavas asjas ka realiseerus (vt edaspidi). Igal juhul kompenseerib käsiloleval juhul sündmusejärgse pöördumata jätmise fakt, et vahetult pärast vägistamist rääkis Z kohe sellest Sle ja Jle13 (vt ka KrMS § 66 lg 2 1 p 2). Ka ei ole ajaline vaakum, millele kaitsja rõhub,

Vt Z 01.07.2024 ütlused selle kohta, et ta sai R. Jürgensoniga Tallinnas, XXX juures kokku 28.06.2024, kd I tlk 150. Kd I tlk 150, kuid ka maakohtu otsuse p 26.

Maakohtu otsuse p-d 21-26.

Kd II tlk 75.

Kd II tlk 87.

Kd II tlk 72.

Kd I tlk 150, 159.

S ütlused kd II tlk 75 ja J ütlused kd II tlk 87.

Kd II tlk 74-77, 86-89.

tegelikult märkimisväärne: kuriteosündmus leidis aset 27.06.2024, kannatanu günekoloogiline läbivaatus tehti 30.06.202414 ja ta kuulati esimest korda kannatanuna üle 01.07.2024. 10.3 Õige pole kaitsja väide, et inimene, kellega kannatanu sotsiaalmeedias suhtles ja 27.06.2024 Tallinnas, XXX juures kohtus, ei pruukinud olla süüdistatav.

O TE

L

10.3.1 Z episoodis tuvastas maakohus pärast tõendite hindamist, et abonent, mida seostati Snapchatis kasutajanime Ö kasutanud, kannatanuga seal vestelnud ja XXX juures vägistanud inimesega, kuulus süüdistatavale. Maakohtu tõendipõhiste seisukohtade15 valguses jäävad tagajärjetuks kaitsja väited, et kasutajanime Ö taha peitunud inimene ei ole R. Jürgenson ning kuvatõmmistel olevaid andmeid võidi sihilikult muuta. 10.3.2 Lisaks eeltoodule vaidlustab kaitsja ka maakohtu seisukohti, mis puudutavad süüdistatava kasutuses olnud abonendi paiknemist sündmuskohal 16. Apellandi argumente edu ei saada. Olenemata võimatusest tuvastada, kui kaua R. Jürgensoni kasutuses olnud abonentnumber sideandmete järgi XXX teenindanud mobiilsidemasti teeninduspiirkonnas viibis, oli süüdistatav seal siiski ajal, mil kannatanu vägistati.

U

M

IS

E

O

10.3.3 Ka vastab tõele, et IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXX nutiseadet süüdistatava valdusest ei leitud. Samas maakohtu tõenditel põhinevat järeldusi, et selles seadmes kasutati eri aegadel erinevaid SIM kaarte, mida teenindasid pidevalt samad tugijaamad, mis süüdistatava kasutuses olnud abonentigi ning R. Jürgenson kasutas pidevalt isesuguseid SIM kaarte selleks, et vastassooga (internetis) suheldes oma identiteeti varjata17 kaitsja ei vaidlusta. Eeltoodu valguses polegi mitte mingisugust põhjust minna kaasa apellandi paljasõnalise arvamusega, et samas seadmes võis abonenti XXXXXXXX (mille kaudu Z enne 27.06.2024 kohtumist Ö-nimelise inimesega suhtles ja mis viibis pealegi R. Jürgensoni eri abonente teenindanud mobiilsidemastide teeninduspiirkonnas18) kasutada keegi teine peale süüdistatava.

JÕ

U

ST

10.3.4 Oma identiteeti varjanud ja kannatanutele enda kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid (eeskätt vanus) esitanud süüdistatava puhul ei ole kuigi kaalukas ka väide, et Animeline isik on keegi teine, kuna Z-ile saadetud fotol ei ole R. Jürgenson. Olukorras, kus foto leiti süüdistatava nutiseadmest19, pole vähimatki tarvidust hakata välja selgitama isikut, keda seal kujutatakse. Viide tunnistaja MM ütlustele on arutatava asja kontekstis asjakohatu, pealegi vaikib kaitsja maha selle, et äratundmiseks esitamisel R. Jürgensonile osutanud tunnistaja jaoks olid seksuaalvahekorrad end Aks nimetanud süüdistatavaga ebameeldivad ning ta sai esimesel korral seksi eest 50 eurot ja teisel korral veibi 20. Arvestades seda, et apellandi enda hinnangul kasutas maakohus MM ütlusi R. Jürgensoni identiteedi kindlaks tegemisel, on tegelikult ka täiesti irrelevantne see, kas tunnistajale seks süüdistatavaga meeldis või mitte.

Kd I tlk 183. Vt maakohtu otsuse p 28

Vt uuesti maakohtu otsuse p 28 ning apellatsiooni p-d 15 ja 25.

Maakohtu otsuse p-d 50-54.

Vt siinkohal ka Z ütlused kd I tlk 154.

Kd III tlk 215-216.

Kd III tlk 171-178.

10.3.5 Kaitsja väide, et Z ei osutanud äratundmiseks esitamisel süüdistatava fotole, on õige 21, kuid siin on oluline vaadata ka kannatanu tehtud avaldust, millest nähtuvalt oli tema sooritusvõime sündmusest möödunud ajafaktori tõttu piiratud. 10.4 Edasi on apellant seisukohal, et isegi kui Z-iga 27.06.2024 kohtunud ja temaga seksuaalvahekorda astunud inimene oli süüdistatav, ei teadnud R. Jürgenson seda, et kannatanu on alaealine.

E

O

O TE

L

10.4.1 Apellandi seisukohaga, et kannatanuga Snapchatis suhelnud R. Jürgenson ei pruukinud teada tüdruku pärisnime, on põhjust nõustuda, kuid seda teadmatust ei ole võimalik vanusele laiendada lihtsal põhjusel. Kannatanu kinnitas esimesel ülekuulamisel, et ta ütles R. Jürgensonile oma päris vanuse (13. a)22 ja jäi selle juurde kindlaks, et R. Jürgenson teadis, et ta on alaealine, kuna ta ei öelnud, et on täisealine 23. See, mida kannatanu väitis oma vanuse kohta Üle, oluline ei ole, kuna tunnistajat erinevalt süüdistatavast kannatanu vägistamises ei süüdistata. Kaitsja tugineb kannatanu vanust puudutavas küsimuses küll ka tunnistajate S ja J ütlustele, kuid viitab samas oma apellatsioonis ka ise, et tunnistajad ei rääkinud seda, et Z ei öelnud süüdistatavale Snapchatis oma nime, vaid seda, et nad ei mäleta, kas sõbranna seda tegi. Kui tunnistaja ütleb, et ta midagi ei mäleta, siis nii ongi ja mittemäletamine ei tähenda, et pool (ega kohus) võiks lünga omapoolsete oletuste või arvamustega täita. See, mis kannatanul seljas oli ning kas kantu oli väljakutsuv või võis kandja vanusele aastakest viis lisada, asjasse ei puutu, kuna Z ütles ja süüdistatav sel põhjusel ka teadis, kui vana kannatanu on.

ST

U

M

IS

10.4.2 Eluvõõras on kaitsja väide, et süüdistatav tegi järelduse Z täisealisuse kohta tolle kasutajanime (EEE) ja öisel ajal väljas viibimise pinnalt, kuna alaealised ebatsensuurseid väljendeid kasutada ega öösel omapäri väljas liikuda ei või. Kui alustada viimasest, siis see, et alaealised midagi teha ei tohi, ei tähenda tingimata, et nad seda ei teeks. Arutatavas asjas ongi tõendatud, et lisaks Z-ile ei viibinud öösel kodus ka W ja F, kes olid samuti alaealised. Süüdistatava teadmist kannatanu(te) alaealisusest kinnitab tegelikult ka tema nutiseadmes olnud internetiotsingute ajalugu. See sisaldab arvukalt päringuid, mis on tehtud selleks, et saada infot kriminaalmenetluslike toimingute, alaealistega seksuaalvahekorda astumise ja selliste tegude eest mõistetavate võimalike karistuste kohta24.

U

10.4.3 Eeltoodut silmas pidades ei ole põhjendatud ka kaitsja viide võimalikule koosseisueksimusele (vt KarS § 17), kuna väide, et R. Jürgenson pidas Z-i täisealiseks, ei põhine tõenditel.

JÕ

10.5 Kaitsja hinnangul andis Z vaginaalseks seksuaalvahekorraks nõusoleku. Selle väite rajas apellant S ütlusele, mille kohaselt teadis tunnistaja, et Z pidi saama 300 eurot seksi eest. Tunnistaja ütlus on kontekstist välja rebitud, kuna eelnevalt räägib S kindlas kõneviisis üksnes oraalseksist25. Sel põhjusel on ilmne, et sõnaga seks tähistab tunnistaja oraalseksi ja see ei hõlma vaginaalset seksuaalvahekorda.

Kd I tlk 178-180. Kd I tlk 154.

Kd IV tlk 234.

Kd III tlk 214-215.

Kd II tlk 74-77.

L

10.6 Apellandi argumendid ei kummuta maakohtu tõendipõhist arutluskäiku, et R. Jürgenson kasutas Z tahte murdmiseks füüsilist vägivalda 26. Seda, et tunnistajad kannatanu kehal tervisekahjustusi ei märganud, ei tähenda, et neid seal poleks olnud. Suguelunditel olnud vigastust sõbrannad ei saanudki märgata. Maakohtu tuvastatud fakti, et vigastused meditsiinilise läbivaatuse käigus leiti ja ka talletati, kaitsja ei vaidlusta. Apellandi tähelepanekut, et Z kehalt süüdistatava bioloogilist materjali ei leitud, on maakohus juba nõustumisväärselt käsitlenud, viidates põhjendatult sündmuse toimumise ajale (27.06.2024), meditsiinilise läbivaatuse ajale (30.06.2024) ja kannatanu ütlustele vahepealsete hügieenitoimingute kohta27.

O TE

11.1 Kaitsja hinnangul pole selge, millal W vägistati, kuna süüdistusakti p 2 räägib süüteoteatest, mille kohaselt vägistati 14-aastane W 2024-ndal aastal. Süüdistus seevastu väidab, et W vägistati 2025-ndal aastal ning sellisel juhul pidanuks kannatanu olema 15aastane, mitte 14-aastane.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

11.1.1 Süüdistusakti vaadates on W vägistamist kajastav osa p-des 2 (kuriteo asjaolud) ja 18 (süüdistuse sisu) tõepoolest vastuolus. See viga aga maakohtu otsuse tühistamist ja R. Jürgensoni õigeks mõistmist kaasa ei too. Süüdistusakti koostamise ajal, s.o kuni 31.10.2026 kehtinud KrMS 154 lg 2 p 1 nägi tõepoolest ette, et süüdistusaktis märgitakse lisaks süüdistuse sisule ka kuriteo asjaolud. Küll aga selles plokis olevatel faktidel kohtupraktika järgi isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt otsest tähendust ei olegi, kuna need on mõeldud abistama ja/või hõlbustama süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise kontekstist aru saamist28. Kuivõrd tihtilugu ei ole süüdistatava tegu võimalik hinnata lahutatuna kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavatest seostest29, on kuriteo asjaolud (mitte süüdistuse sisu) kohane koht, kus avada süüdistuse nn taustafakte (teoeelsed ja -järgsed sündmused, isikute omavahelised suhted-seosed jpm). Seega – isiku karistusõigusliku vastutuse puhul on oluline see, mis on kirjas süüdistuse sisus. Arutatavas asjas on see ära toodud süüdistusakti p-s 18 ja seal on kuriteo toimepanemise ajaks märgitud 2025, mitte 2024. a. Kuna W on sündinud XX.XX.2010 30 ja ta vägistati süüdistusakti p-s 18 toodud andmete kohaselt 15.08.2025 ööl vastu 16.08.2025, oli kannatanu kuriteosündmuse ajal tõepoolest 15-aastane, mitte 14-aastane nagu väidetakse süüdistusakti ps 18. Siin on aga oluline, et valele vanusele järgnev kannatanu sünniaeg on õige. Otsuses käsitas maakohus kannatanut 15-aastasena, olles oma järelduse rajanud rahvastikuregistri andmetele31. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kannatanu vanuse korrigeerimine juhul, kui süüdistuses on kajastatud ka tema sünniaeg, mille õigsust on võimalik tõendite põhjal kontrollida, oluline erinevus pole ega mõjuta teole antavat õiguslikku hinnangut, kuna KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 näeb ette

Maakohtu otsuse p 18, 20. Maakohtu otsuse p 20.

RKKKo 3-1-1-16-04 p 9 RKKKo 1-20-3046 p 33 Kd I tlk 5. Maakohtu otsuse p-d 38 ja 48.

vastutuse noorema kui 18-aastase inimese vägistamise eest. Järelikult kaitsja osutatud viga küll oli, kuid selle maakohus parandas ja parandamine jääb KrMS § 268 lg-s 5 lubatu raamidesse.

O

O TE

L

11.2 Edasi ei ole W apellandi arvates tõendiallikana usaldusväärne. Seda kinnitab kaitsja hinnangul fakt, et kannatanu ja tema vanaema ütlused olid vastuolus osas, mis puudutab W kodust lahkumist 15.08.2025 õhtul. Tõendeid vaadates on kaitsjal õigus, et W sõnul jäi ta 15.08.2025 välja hiilides vanaemale vahele, kuid too lubas tal välja minna arvestusega, et küllap tüdruk on kusagil Õismäel32. W vanaema seevastu ütles, et kannatanu lahkus tema teadmata33. Vaatamata sellele, et vastuolu on, ei ole tõendamiseseme asjaolude kontekstis tegelikult oluline, kas Wl oli kodust lahkumiseks vanaema luba või mitte. Seda, et R. Jürgensoni karistusõigusliku vastutuse seisukohalt olulised kannatanu ütlused oleksid valed või vastuolulised, apellant ei väida. Oluline on, et üks väljaotsitud vastuolu ei tähenda, et maakohtu tehtud järeldused kannatanu ütluste usaldusväärsuse kohta - mis pealegi põhinevad ütluste kõrvutamisel ülejäänud tõendikogumiga - muutuvad ainetuks. Konkreetse ebakõla juures ei saa mööda vaadata sellest, et erinevalt kannatanust oli vanaemal põhjust näidata, et W lahkus kodust ilma loata – tema oli see, kelle järelevalve alla alaealine kannatanu 15.08.2025 oli usaldatud.

IS

E

11.3 Apellandi seisukoht, mille kohaselt pole tõendatud, et inimene, kellega W internetis suhtles ja kellega 15.08.2025 kohtus, pole süüdistatav, maakohtu seisukohti ja tõendeid vaadates õige ei ole.

U

M

11.3.1 Kaitsja väide, et W võis ise end Qks nimetanud mehega ühendust võtta, kuna suhtluse algus pole kuvatõmmistel näha, kannatanu ütlustega ja tema telefonis olnud andmetega 34 ei haaku. W telefoniekraanist tehtud kuvatõmmist vaadates on ilmselge, et suhtluse algus on näha ning kannatanu rääkis tõtt öeldes, et vestlust alustas kasutajanime Q taha peitunud inimene.

U

ST

11.3.2 Apellandi väide, et internetis ei pruugi keegi olla see, kellena ta näib või ennast näitab, on õige. Samas pole põhjendatud kaitsja etteheide, et maakohus pole jälgitavalt ära näidanud, et kasutajanime Q kasutas suhtluses kannatanuga süüdistatav. Maakohtu arutluskäik on tõendipõhine, kohtu järeldused jälgitavad ja veenvad ning seda kõike kummutavaid sisulisi vastuväiteid apellatsioonis pole35.

JÕ

11.3.3 Edasi on maakohus tuvastanud ka selle, et end Qks nimetanud süüdistatav oli see, kes Wga 15.08.2025 kokkulepitud kohas kohtus36. Nõustumisväärne on maakohtu tehtud järeldus, et kuna inimene, keda kannatanu teadis Q ja/või AAna, võttis W auto peale, mida kasutas süüdistatav ning W välistelt häbememokkadelt leiti R. Jürgensoni bioloogilist materjali, ei ole mitte mingisugust põhjust väita, et kannatanuga võis kohtuda keegi teine peale süüdistatava. 11.4 Kaitsja seisukoht, et W ja R. Jürgensoni vahel toimunud seksuaalvahekord oli konsensuslik sellepärast, et kannatanu suguelunditel ei olnud vigastusi, pole põhjendatud.

Kd I tlk 7. Kd I tlk 67.

Kd I tlk 6 ja 119.

Maakohtu otsuse p-d 49-57.

Maakohtu otsuse p-d 58 ja 62-63.

11.4.1 Esiteks ei põhine väide konsensuslikust seksuaalvahekorrast kannatanu ütlustel, kes ütles selgelt, et ta vahekorda ei soovinud ning ütles seda korduvalt ka süüdistatavale37. 11.4.2 Teiseks ei ole võimalik mõista, mis (s.o kas mõni asjas kogutud tõend, teaduslik seisukoht vms) õigustab olukorras, kus tupele on omane elastsus, apellandi lähenemist, et vägistamisest peavad jääma suguelunditele mingisugused vigastused või jäljed.

L

11.4.3 Kolmandaks võib inimene kohtumisele minnes isegi pidada võimalikuks, et teine pool tahab temaga seksida, kuid ta ei pea arvestama võimalusega, et tema õigust vahekorrast keelduda eiratakse.

O TE

11.4.4 Konsensuslikku seksuaalvahekorda kinnitav tunnismärk pole seegi, et kannatanu eemaldas oma telefonist SIM-kaardi. Apellandi tõmmatud seos on ilmselgelt meelevaldne ning pealegi on sellele lihtne selgitus: kannatanu ema sõnul W käitubki nii, kuna tüdruk teab ja talle ei meeldi, et vanematel on võimalik tema viibimiskohta positsioneerida38.

E

O

11.4.5 Kaitsja väide, et vägistamise välistab see, et raske isikuvastase kuriteo sooritanud inimene ei viiks kannatanut kaupluse juurde, mille ümber toimuvat salvestavad turvakaamerad, pole põhjendatud. See argument aga ei lükka ümber kriminaalasjas esitatud ja (maakohtu analüüsitud) tõendikogumit, mis kinnitab, et süüdistatav oli kannatanu vahetult enne poe juurde viimist vägistanud.

U

M

IS

11.5 Apellandil on õigus, et maakohtu kasutatud väljend „handi“ tegema 39 ei tähenda oraalseksi, kuna nii kannatanute sõnul40 kui ka avalikest allikatest kättesaadavate andmete41 kohaselt tähistatakse slängis suuseksi siiski sõnaga „head“. Samas ei ole apellant esitanud arvestatavaid argumente, miks peaks maakohtu eksimus mõjutama kohtu poolt tõendikogumile antud tervikhinnangut ja viima lõppastmes järelduseni, et R. Jürgenson Wga seksist ei rääkinud ega kannatanut vägistanud.

ST

11.6 Ainetu on kaitsja etteheide, mille kohaselt jääb arusaamatuks see, mille põhjal maakohus järeldas, et R. Jürgenson viis Wga vesteldes jutu kohe seksuaalsetele teemadele. Maakohus jõudis sellise tõdemuseni pärast kannatanu ütluste ja TikToki vestluste uurimist ning analüüsimist42. Nende seisukohtade pihta suunatud sisulist kriitikat apellatsioonist ei leia.

JÕ

U

11.7 Apellandi väide, et R. Jürgensoni tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 145 1 lg 1 järgi, kuna kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav pakkus kannatanule suuseksi eest raha ning seega oli kohtumise eesmärgiks alaealiselt seksuaalteenuste ostmine, ei ole põhjendatud. Kaitsja taotlust pole võimalik rahuldada, sest tuvastatud faktide järgi astus süüdistatav kannatanuga seksuaalvahekorda tüdruku tahte vastaselt, vägivalda ja tema purjusolekust tingitud vastupanuvõimetust ära kasutades. Selline tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, mitte KarS § 1451 lg 1 järgi.

Kd I tlk 5-10 ja 11-14. Kd I tlk 58.

Maakohtu otsuse p 125.

Nt Z ütlused kd I tlk 159, F ütlused kd II tlk 167.

Vt vasted internetiotsingule „give head meaning“.

Maakohtu otsuse p-d 123-126.

O TE

L

11.8 Kaitsja väited teoühtsuse kohta ei ole põhjendatud. Vastab tõele, et R. Jürgensonile etteheidetavate ja KarS § 182 lg 1 ning 179 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul sidus maakohus kannatanu seksuaalse ahvatlemise ajavahemikul 12.08.2025 ja talle 15.08.2025 alkoholi pakkumise süüdistatava poolt planeeritud 15.08.2025 kohtumisega, mille käigus kavatses R. Jürgenson kannatanuga seksida. Maakohtu hinnangul olid KarS § 179 lg 1 ja § 182 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod osaks süüdistatava laiemast teoplaanist, mis nägi ette Wga vahetu seksuaalkontaktini jõudmist. Seksist rääkis süüdistatav kannatanuga sellepärast, et teemat normaliseerida ja luua kohtumiseks soodne pinnas ning alkoholi pakkumine oli vajalik selleks, et vähendada kannatanu vastupanuvõimet

seksuaalvahekorrale . Samas kohtupraktika kohaselt on õiguslikus mõttes ühe teoga aga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (nt RKKKo 1-17-7206 p-d 22-23). Arutatavas asjas viis R. Jürgenson jutu seksile ja pakkus kannatanule alkoholi mitte KarS § 141 lg 2 p-des 1 ja 6 teokoosseisu realiseerimiseks, vaid selleks, et mõjutada tütarlast andma seksuaalvahekorraks nõusolekut.

O

ST

U

M

IS

E

12.1 F-ile alkoholi pakkumine on tõendatud. Vastab tõele, et kannatanu ei öelnud otsesõnu seda, et süüdistatava pakutud siider sisaldas alkoholi. Kannatanu ütlusi vaadates ja neid hinnates on aga sellise järelduse tegemine igati põhjendatud. F ütles esimesel ülekuulamisel, et süüdistatav pakkus talle siidrit, mida ta ei soovinud juua ning sellepärast, et R. Jürgenson edasi ei suruks, ütles ta, et on juba joonud. Teisel ülekuulamisel täpsustas kannatanu, et jook, mida R. Jürgenson talle pakkus, oli Somersby siider. Selle joomisest ta keeldus ja tema arvates süüdistatav talle rohkem alkoholi ei pakkunud ning tema seda alkoholi ei joonud44. Seega tajus kannatanu sündmuskohal üsna selgelt, et pudelis olnud siider ei olnud alkoholivaba ning ta keeldus joogist just sellepärast, et tegu oli alkoholiga. Sel põhjusel kannatanu ütluste põhjal mõistlikku kahtlust, mida saaks KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks tõlgendada, ei tõusetugi.

JÕ

U

12.2 Tõenditel ei põhine kaitsja väide, et isik, kellest F oma ütlustes rääkis ja kes teda vägistada tahtis, ei olnud süüdistatav. Apellant osutab küll süüdistatava äratundmist 45 mõjutanud meediakajastusele, kuid viimase kohta asjas tõendeid esitatud pole. Pealegi ütles kannatanu äratundmiseks esitamisega samal päeval toimunud ülekuulamisel, et ta ei ole kusagil näinud mehe pilti, kes teda vägistada üritas46. 12.3 Kaitsja väide, et tõendina esitatud video ja sellest tehtud kuvatõmmised vestlusest kasutajate „L“ (mis tähistab vestlustest väljavõtte teinud inimest) ja „KK“ vahel ei kajasta kannatanu ja süüdistatava vahelist suhtlust, ei ole tõendipõhine.

Maakohtu otsuse p-d 127-128 ja 130. Kd II tlk 160 ja 166.

Kd II tlk 170-172.

Kd II tlk 164 ja 167 ning 170.

12.3.1 Esiteks tuvastas maakohus kannatanu ütluste põhjal, et kasutaja „KK“ hakkas Snapchatis suhtlema F-iga47. Järelikult on tõendina esitatud vestluse üheks osapooleks kannatanu, mitte tema õde LL või tuvastamata isik. 12.3.2 Teiseks ei toeta kahtlust, et LL-i edastatud video ei pruugi olla autentne, mitte ükski asjas esitatud tõend. Sellele väitele pole tõendipõhist katet ekspertiisi läbi viimise kaudu olemasolevate andmete järgi ka taotletud ning lisaks on esitatud argument vastuolus kannatanu ja LL-i ütlustega48.

O TE

L

12.4 Õige pole apellandi seisukoht, et kannatanu ei ole tõendiallikana usaldusväärne. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kogumis teiste tõenditega hinnanud maakohtu seisukohti õõnestamata rajab kaitsja oma seisukoha üksnes kaardirakenduse GoogleMaps poolt arvutatavale orienteeruvale sõiduajale. Vajalike lähteandmete (eeskätt auto sõidukiirus ja peatuse pikkus) puudumise tõttu ning olukorras, kus kannatanu ütlused haakuvad ülejäänud tõendikogumiga, tuleb tõdeda, et kaardirakenduse abil saadu F-i ütluste usaldusväärsust ei kahjusta.

O

12.5 Mis puudutab väidet, et vägistamise katse on välistatud, kuna F-i kehalt süüdistatava bioloogilist materjali ei leitud, siis andmeid selle kohta, et selles episoodis oleks DNA ekspertiis läbi viidud, kriminaaltoimikus49 ei ole.

M

IS

E

12.6 Väide, et autos, kus on niigi vähe ruumi, pole võimalik vägistajat jalaga lüüa, ei ole tõsiseltvõetav olukorras, kus kaitsja seal seksuaalvahekorda astumist (mis on ka kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal võimalik ning ühtlasi leidnud W ja F-i ütlustega arutatavas asjas ka kinnitust) kahtluse alla ei sea. Ka on usutav, et aktiivselt süüdistatavale vastu hakanud F lõi tõrjetegevuse käigus auto esiklaasi mõra.

U

12.7 Apellandi osutus, et R. Jürgenson ei teadnud F-i vanust, ei põhine tõenditel. Kannatanu sõnul ütles ta süüdistatavale, et on 16-aastane50.

U

ST

12.8 Kaitsja väide, et maakohus pidanuks kohaldama KarS §-s 40 sätestatut, ei haaku tuvastatud faktidega. Maakohus on ammendavalt ja nõustumisväärselt põhjendanud, miks pole põhjust rääkida süüteokatsest vabatahtlikust loobumisest51. Apellandi viide kannatanu ütlustele, et mees ei puudutanud teda suguelundi piirkonnast ja austas tema eitavat otsust, on F-i ütlusi lugedes eksitav52.

JÕ

Maakohtu otsuse p 90. Kd II tlk 161 ja 192.

Vt kd I-IV.

Kd II tlk 159.

Maakohtu otsuse p-d 112-118.

Kd II tlk 158-161, 164-168.

aluseks olevaid tõendeid ja tõstatada õigusküsimusi isegi siis, kui klient on oma süüd tunnistanud. Maakohtu argumentatsiooni ebakohasust näitab ka kehtivas kohtupraktikas väljendatud järjepidev seisukoht, mille kohaselt ei eelda isegi puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid (viimati RKKKo 1-20-3535 p 20). Vaatamata eeltoodule ei ole õige apellandi väide, et maakohus ei arvestanud kaitsja õiguspärase kaitsetegevuse tõttu süüdistatava kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Seda maakohus tegi. Kaitsja tegevus õõnestas kohtu silmis süü omaksvõttu53, mitte kahetsust nagu väidab apellant.

O TE

L

13.2 Edasi heidab kaitsja maakohtule ette süüdistatava selgitustega mittearvestamist, kuid see, miks ja millega pidanuks kohus arvestama, apellatsioonist ei selgu. Kohtul ei ole kohustust ja seadus ei näe ette, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistatava arvamusest ja soovidest. 13.3 Olukorras, kus maakohus jõuab pärast KarS §-s 56 nimetatud asjaolude kaalumist sanktsioonivahemikku jääva karistuseni ning sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse, ei pea kohus enam täiendavalt põhjendama seda, miks ei täida karistuse eesmärke leebem karistus.

IS

E

O

13.4 Kuritegude raskusaste ja kehtiv kohtupraktika ei toeta kaitsja nägemust, mille kohaselt õigustab see, et süüdistatava kuriteod oli suunatud alaealiste vastu, R. Jürgensonile reaalse vangistuse asemel tingimisi vangistuse ja käitumiskontrolli kohaldamist (vt RKKKo 1-232872/116 p 39; RKKKo 1-20-1301 p 17). See, et süüdistatav on varem karistamata, on positiivne, kuid pikaajalist reaalset vangistust tuleb kanda ka varem karistamata inimesel, kui ta on rikkunud ära kolme noore inimese edasise elu ehk vägistanud kahte ja üritanud vägistada ühte alaealist tüdrukut.

ST

U

M

13.5 Vastab tõele, et maakohtu p-s 160 sisalduv viimane lause jätab mulje nagu oleks KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus see, mis vastab kohtu hinnangul KarS §-s 56 loetletud ja kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele. Samas seda, et maakohtu arvates on kohaseks liitkaristuseks 7 aasta 4 kuu pikkune vangistus, millest omakorda tuleks KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 maha võtta, ei võimalda järeldada kohtu eelnev arutluskäik tervikuna. Seega on tegemist IV peatükki kokku võtva lausega, mis kahetsusväärsel ja mõnevõrra eksitaval moel ei arvesta eelmise lause konteksti.

U

JÕ

14.1 Maakohus otsustas need esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tegu on süüdistatavale kuuluvate esemetega, mis pole väärtusetud ja mille hävitamisega R. Jürgenson kaitsja apellatsiooni silmas pidades päri ei ole. Järelikult ei ole õige kohtu seisukoht, et tegu on väärtusetute esemetega, mis on kas omanikuta või mille tagastamist keegi ei soovi. Kaitsja apellatsioon tuleb seega ses osas rahuldada ja esemed süüdistatavale kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada. Kuna apellatsioonimenetluse aluseks on kaitsja apellatsioon, ei või kolleegium hakata ka kaaluma, kas nutiseadme ja SIM-kaardid võiks olla süüteo toimepanemise vahendid, mida oleks võimalik KarS § 83 lg 1 alusel süüdistatavalt konfiskeerida.

Maakohtu otsuse p 152.

O TE

L

E

O

16.1 Kehtiva KarS järgi on konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendi ja/või selle vahetu objekti (KarS § 83), süüteoga saadud vara (KarS § 83 1-832) või süüteoga saadud, kuid äratarvitatud vara väärtusele vastava vara (KarS § 84) äravõtmine. Süüdistatava vara, mis arestiti kannatanu tsiviilhagi tagamiseks54 ei ole vara, mida oleks KarS alusel võimalik konfiskeerida. Konfiskeerimise toimel läheb konfiskeeritu riigi, mitte kannatanu omandisse või saadetakse see rahvusvahelises lepingus sätestatud juhtudel tagasi (KarS § 85 lg 1). Seega ei ole maakohtu viide kannatanu tsiviilhagi tagamiseks arestitud süüdistatava sularaha konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel õiguslikult korrektne. Selle vea saab kõrvaldada asjaolu otsusest välja jättes, kuna süüdistatava olukorda õiendus ei raskenda.

M

IS

JÕ

U

ST

U

17.1 Ringkonnakohus tegi lahendi vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-dele 3 ja 4 kirjeldatud. Kooskõlas KrMS §-ga 185 kannab menetluskulud KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 sätestatud lahendi tegemisel riik, kuid juhul, kui apellatsioon jääb osaliselt rahuldamata, võib kohus jätta apellatsioonimenetluse kulud osaliselt riigi kanda. Arvestades, et peaaegu kõik apellatsioonis esitatud argumendid peale ühe jäid tagajärjetuks, tuleb seda arvestada ka kulude jaotamisel. Edukaks osutunud väide, mis puudutas asitõenditena ära võetud esemete tagastamist, mahukas ja keerukas pole ning kolleegium ei näe, et selle esitamisele ja vormistamisele kulunuks enam kui 30 minutit. Seega tuleb Eesti Vabariigilt R. Jürgensoni kasuks välja mõista 136,40 eurot (s.o 220:2x1,24). Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulu tuleb jätta R. Jürgensoni kanda.

Kd IV tlk 169-174.

ringkonnakohtu otsuse avalikustamisel tuleb lisaks sissejuhatusele ja resolutsioonile avalikustada ka põhiosa.

O TE

L

18.1 KrMS § 4081 lg 3 kohaldamise eelduseks on kaks tingimust: lahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab kaitstavaid andmeid ja lahend võimaldab isiku tuvastada ka vaatamata sellele, et tema nimi ja muud isikuandmed on asendatud tähemärkidega. Käsilolevas asjas on esimene eeldus täidetud – maakohus on õigesti viidanud, et andmed inimese seksuaalelu kohta on sellised, mida tuleb kaitsta; lisaks on erilise kaitse all just lapsohvrid (RKKKo 1-243763 p 46). Käsilolevas asjas aga teine KrMS § 408 1 lg 3 sätestatud tingimus täidetud pole, kuna kolleegiumi hinnangul ei ole pärast kannatanute nimede ja muude isikuandmete asendamist initsiaalidega võimalik nende identiteeti kindlaks teha. Kannatanud ei ole R. Jürgensoni lähedased, s.o süüdistatava isikut teades pole võimalik jõuda suhtlus- ja sotsiaalmeediaplatvormidelt leitud juhuslike kannatanuteni. Erinevalt maakohtust pole ringkonnakohtu otsuses sedavõrd ulatuslikult viidatud tõenditele. Otsuse avalikustamiseks avalik huvi on olemas – selles kirjeldatud asjaolud teadvustavad alaealisi sotsiaalmeedias varitsevatest ohtudest ning sellestki, et juhututtavaid usaldada ei või.

JÕ

U

ST

U

M

IS

E

O

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.