lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-22036/17

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 21.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-22036/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6069
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-02-20
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-02-11
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-11
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-12-11
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-03-01
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-11-30

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
BB Finance OÜ11306564Bondora AS11483929AS Inbank12001988Omaraha OÜ12045597Holm Bank AS14080830

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-25-22036

Menetlustoiming

Nõuete määramine Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: D.K (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: Usaldusisik: Kadri Noor (Lux Innovation OÜ; tel.nr 53330503; e-post: [email protected]); Võlausaldajad:

1.BB Finance OÜ (registrikood 11306564), esindaja Marija Tukmatševa ([email protected])
2.Holm Bank AS (registrikood 14080830), esindaja Anna Jõemaa ([email protected])
3.Bondora AS (registrikood 11483929, e-post [email protected])
4.Q.F (isikukood XXX, e-post
5.Omaraha OÜ (registrikood 12045597), esindaja Sarmi Värv ([email protected])
6.Multitude Bank p.l.c (registrikood C56251, e-post [email protected])
7.

Sarnased lahendid

Muud
  • 09.11.20262-26-23550/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.10.20262-26-12188/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.10.20262-26-15596/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.10.20263-26-2296/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.10.20263-26-3407/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.10.20262-26-3572/28Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
AS Inbank (registrikood 12001988, e-post [email protected])

Ärakuulamine

19.02.2026

D.K võlgade ümberkujundamise menetlus

RESOLUTSIOON

1.Määrata võlgniku D.K võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:  BB Finance OÜ (nõude alus: leping nr 1197320853920) 889,92 eurot, millest 887,67 eurot on põhinõuded ja 2,25 eurot kõrvalnõuded;  Holm Bank AS (2 nõuet, nõuete alused: laenulepingud nr 52410240025 ja 52501140039) 7266,78 eurot, mis on põhinõuded. Kõrvalnõuded puuduvad.  Bondora AS (2 nõuet, nõuete alused: lepingud nr 5328164 ja 5399246) 7125,51 eurot, mis on põhinõuded. Kõrvalnõuded puuduvad.  Q.F (nõude alus: Q.F poolt võlgniku jaoks võetud laen nr L89020919273) 13 130,20 eurot, mis on põhinõue. Kõrvalnõuded puuduvad.  Omaraha OÜ (nõude alus: leping nr S257072545 kuni L257072595, kokku 50 erinevat laenulepingut) 461,88 eurot, mis on põhinõue. Kõrvalnõuded

 

puuduvad. Multitude Bank p.l.c (nõude alus: laenulimiidi leping) 2815,41 eurot, mis on põhinõue. Kõrvalnõuded puuduvad. AS Inbank (nõude alus: leping nr L89022911046) 185,22 eurot, mis on põhinõue. Kõrvalnõuded puuduvad.

2.Kinnitada D.K suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Kohustuse Kohustuse täitmise tähtaja Kohustust Kohustu täitmise pikendamise e Kohust. ste ulatus / Kohustuse periood kuudes/ Kohustuse kogusumm osamaksete täitmise põhikohus Võlausaldaja tasumise kuupäev, täitmise a/põhisum arv/suurus summa tuse sagedus millest alates lõpptähtaeg ma/kõrval EUR kokku täitmise hakatakse nõuded EUR ulatus %makseid des teostama vastavalt BB Finance määrusele OÜ (leping nr 889,92/887 1x kuus/15.

19/15.11.2026 lisatud 15.05.2028 889,92 100/100 119732085392 ,67/2,25 kuupäev maksegraafik 0) ule vastavalt Holm Bank määrusele AS 623,66/623 1x kuus/15.

15/15.11.2026 lisatud 15.01.2028 623,66 100/100 (leping nr ,66/0 kuupäev maksegraafik 52410240025) ule vastavalt Holm Bank määrusele AS 6643,12/66 1x kuus/15.

72/15.11.2026 lisatud 15.10.2032 6643,12 100/100 (leping nr 43,12/0 kuupäev maksegraafik 52501140039) ule vastavalt Bondora AS määrusele 2425,51/24 1x kuus/15. 4 (leping nr 41/15.11.2026 lisatud 15.03.2030 2425,51 100/100 25,51/0 kuupäev 5328164) maksegraafik ule vastavalt Bondora AS määrusele 4700/4700/ 1x kuus/15. 5 (leping nr 61/15.11.2026 lisatud 15.11.2031 4700,00 100/100

kuupäev 5399246) maksegraafik ule vastavalt Q.F

määrusele 1x kuus/15. 6 (laen nr 130,20/13 90/15.11.2026 lisatud 15.04.2034 13 130,20 100/100 kuupäev L8902091927) 130,20/0 maksegraafik ule Omaraha OÜ vastavalt (lepingud nr määrusele S257072545 lisatud 461,88 461,88/461 1x kuus/15. 7 kuni 11/15.11.2026 maksegraafik 15.09.2027 100/100 ,88/0 kuupäev L257072595, ule kokku 50 lepingut) 8 Multitude 2815,41/28 1x kuus/15. 45/15.11.2026 vastavalt 15.07.2030 100/100 Bank p.l.c 15,41/0 kuupäev määrusele (laenulimiidi lisatud 2815,41

leping) AS Inbank (leping nr 185,22/185 1x kuus/15.

L89022911046 ,22/0 kuupäev )

874,92/31 872,67/2,2

5/15.11.2026

maksegraafik ule vastavalt määrusele lisatud 15.03.2027 maksegraafik ule

185,22

100/100

31 874,92

3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada D.K esitama kord aastas 25. oktoobriks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada nimetatud kuupäevadeks: 25.10.2027, 25.10.2028, 25.10.2029, 25.10.2030, 25.10.2031, 25.10.2032, 25.10.2033 ja viimane aruanne 25.04.2034. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded üle kontrollida ja edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 05. maiks 2034 esitada kohtule aruanne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
6.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Kadri Noore tasuks 1200 eurot (km-ta).
3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta välja D.K poolt tasutud ettemaksust summas 406 eurot. 406 eurot ületav summa ehk 794 eurot tuleb kanda võlgnikul p-s 4 märgitud pangakontole.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Lux Innovation OÜ arveldusarvele nr EE337700771010168371. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.D.K esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab AS-s xxxxxxxxxxxx ja tema igakuine palk on umbes 1150 eurot kuus.

Võlgnikule laekub veel osalise töövõime toetus 380 eurot, kõik kokku 1530 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1530 eurot, sh laenumaksed. Kui kõiki laenumakseid korrektselt tasuda, oleks laenumaksed juba ise 1125 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 80 839,54 eurot. Võlgnik selgitas, et hakkas laene võtma, et saaks endale kergemat igapäevast elu võimaldada. Endine elukaaslane mõjutas võlgniku otsuseid. Nad soovisid koos rohkem kui võlgniku sissetulek võimaldas. Võlgnik loobus üürikorterist ja läks ema juurde elama, et hoida ära elukohaga seotud võlgade teket. Võlgnikul on laen võetud, mille tagatiseks on sõiduk, mida võlgnik vajab tööl käimiseks. Lepingu ülesütlemine ja uue sõiduki soetamine tuleks kokkuvõttes kallim, arvestades praeguste kõrvalkohustuste suurust. Võlgniku vanemad on teda rahaliselt aidanud. Isa võttis enda nimel laenu, millega võlgnik vahepeal oma laenusid tasus.

2.14.01.2026.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Kadri Noore.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 56 551,91 eurot, millest kõrvalnõuded on 7812,36 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1133,37 eurot ja töövõimetoetus 384,15 euro, kokku 1517,52 eurot. Võlgniku kulud on 580 eurot kuus. Võlgniku nimel on sõiduk, mis on ajutiselt registrist kustutatud, kuid mis võlgniku sõnul on tegelikkuses müüdud aastaid tagasi 350 euro eest. Ostja pidi kande korda ajama, kuid ei teinud seda. Võlgnik on vastutav kasutaja liisingus olevale sõidukile, mida ta soovib säilitada. Võlgnikul on väärtpaberikonto, mille väärtus on 0 eurot. Võlgnik võõrandas 29.10.2025 sõiduki 250 euro eest kolmandale isikule. Muu vara puudub. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskuste ja maksejõuetuse piiril ning pigem maksejõuetu. Usaldusisik pidas võimalikuks nii võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist kui pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kui võlgnik suudab aastaid olla distsiplineeritud ja tasuda liisingumakseid ja kava makseid, siis oleks kohane meede võlgade ümberkujundamine.
4.Kohus arutas võlgnikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgniku sõnul peaks Ferratumi nõue olema 1500 või 3000 eurot. Võlgnikul oli igakuine makse 150 eurot, kuid pole suutnud neile alates jaanuarist midagi maksta. Võlgnik selgitas, et elab linnast eemal 30 km ja tal on tööle saamiseks vaja autot. Kodule lähemal ei ole tööd. Tal on autot vaja ning ta peab suutma kava täita. Auto eest on tal vaja maksta veel 4 aastat. Veebruaris 2026 võetud laenu kohta ei osanud võlgnik kommenteerida, et mis ta rahaga tegi. Lubas endale paremat elu ja kulutas selle asjadele, millele poleks vaja olnud. Võlgniku sissetulek on 1200 eurot ja ta ei ela selle rahaga ära. Ta ei kujuta hästi ette kuidas ta edaspidi hakkama saab, aga ta peab. Ta on autosse investeerinud ja ei taha autost loobuda. Hasartmängusõltuvust on võlgnik nüüd piiranud. Võlgnik elab ema juures ja tema kõige suurem kulu ongi auto. Usaldusisiku sõnul ei ole Ferratum tema päringule vastanud ega ka kõnedele. Usaldusisiku hinnangul saaks kava täitmine võlgnikule olema väga koormav. Võlausaldajate huve see ei riiva ja neile on see isegi kasulikum kui pankrotimenetlus. Samuti vajab ohjamist võlgniku hasartmängusõltuvus.
5.Kohus määras 23.02.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1000 eurot, mille võlgnik pidi tasuma kolme osamaksega. Võlgnik on ettemaksu tasunud.
6.19.03.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.21.09.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kava kohaselt kuuluvad kõik põhi- ja kõrvalnõuded rahuldamisele 100% ulatuses. Võlgnik maksab kokku nõudeid umbes 355 eurot kuus jagatuna võrdselt kõigi võlausaldajate vahel. Kava täidab võlgnik 90 kuu jooksul. Vastavalt nõuete suurustele saavad väiksemad nõuded tasutud varem ning suuremad nõuded hiljem. Võlgnikul on liisingus sõiduk, mille omanik on Eestihoius HLÜ. Eestihoius HLÜ nõue jääb kavast välja, sest võlgnik soovib sõidukit säilitada. Võlgnik täidab nõuet kavaväliselt. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus umbes 384,15 eurot ja töötasu umbes 1133,37 eurot. Kõik võlgniku kohustused tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Usaldusisiku hinnangul ei väljastatud laene vastutustundlikult. Võlgniku pangakontolt on näha, et võlgnik võttis järjepidevalt uusi laene, mida kasutas muuhulgas eelnevate kohustuste täitmiseks ja äraelamiseks. Kavas on BB Finance OÜ, Holm Bank AS-i, Omaraha OÜ ja Inbank AS-i nõuded kirjas vastavalt võlausaldajate esitatud alternatiivsele võla ümberarvestusele. Bondora AS ja Multitude Bank p.l.c ei esitanud ümberarvestusi, mida nad oleks pidanud tegema. Usaldusisik arvestas nõude suuruse selliselt, et saadud laenust on maha arvatud võlgniku poolt tehtud maksed. Q.F-i nõude osas ei kontrollinud usaldusisik vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest Q.F on eraisik, kes võttis enda nimel laenu võlgniku tarbeks ehk võlgniku aitamiseks. Pankrotimenetluses täidetakse võlgnevusi umbes samas suuruses, sest ka pankrotihaldur hindab vastutustundliku laenamise põhimõtet ja rakendab nõuete ümberarvestamist. 7.1 Kavaga nõustusid BB Finance OÜ ja Omaraha OÜ. Q.F ja Inbank AS ei vastanud, mistõttu nõustusid nad vaikimisi. Holm Bank AS, Bondora AS ja Multitude Bank p.l.c ei esitanud sisulisi vastuväiteid kavale, vaid esitasid vastuväited nõude suurustele. Holm Bank AS väitis, et pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Bondora AS leidis, et tema nõuded on kajastatud valesti ega polnud nõus nõude vähendamisega. Multitude Bank p.l.c leidis, et hindas võlgniku maksevõimet korrektselt. 7.2 Usaldusisik ei nõustunud Holm Bank AS, Bondora AS ja Multitude Bank p.l.c vastuväidetega nõuete suuruste kohta. 7.2.1 Holm Bank AS väljastas esimese laenu 24.10.2024. Sellele eelnenud 6 kuu võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik tasus elamiskulude katteks üle 400 euro kuus. Nähtusid stabiilsed maksed ka Elisa Eesti AS-le üle 100 euro kuus, Mogole umbes 28 eurot kuus, Go3 Baltic Eestile umbes 30 eurot kuus, Ühisraha OÜ-le umbes 29 eurot kuus, OÜ-le Titri umbes 150 eurot kuus ning Bondora AS-le umbes 115 eurot kuus. Võlgniku püsikulud ja kohustused olid kuus umbes 1190,20 eurot. Võlgniku keskmine palk sellel perioodil oli umbes 1198 eurot, millest ei jätkunud uue kohustuse võtmiseks. Kõigele selle lisaks võttis võlgnik kuu enne Holm Bank AS-lt esmase laenu väljastamist laenu BB Finance OÜ-lt 1500 eurot, milline kanne on pangakontol ka näha. Samal kuul enne Holm Bank AS-i laenu väljastamist võttis võlgnik laenu Bondora ASlt 4700 eurot, mis on ka näha võlgniku pangakontolt. Nii BB Finance OÜ kui Bondora AS kogulaenukulu oli rohkem kui kahekordne võetud laenu summast. Holm Bank ASle pidi võlgniku pangakontodelt olema näha, et võlgnik kasutas BB Finance OÜ ja Bondora AS-i laene arvete tasumiseks, kaupade tellimiseks, elamiseks, hasartmängude mängimiseks ja kolmandatele isikutele maksete tegemiseks. Võlgnik tegi kolmandatele

isikutele makseid väga suures ulatuses, mis on osaliselt kajastatud ka Holm Bank AS-i enda andmete analüüsis. Nii Holm Bank AS-i esmane laenu andmine kui ka teine laen (ja ka kõikide teiste võlausaldajate laenud) ei olnud vastustundlikult antud. 7.2.2 Bondora AS-i nõude osas selgitas usaldusisik, et tegemist on ümberarvestatud nõudega ja see oli võlausaldajale saadetud kavas kirjas. Vara nimekirjas on nõuded kujul nagu need esitati võlausaldajate poolt. Bondora AS ei esitanud usaldusisiku hinnangul vastuväidet selles osas, et ta pole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega asunud tõendama vastupidist.

8.Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused
9.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja 4 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 4 võlausaldajat (BB Finance OÜ, Omaraha OÜ, Inbank AS, Q.F) suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Usaldusisik on kontrollinud nende nõuete osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisava põhjalikkusega, nõuded on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ümber arvestatud ning võlausaldajad vastuväiteid selles osas ei esitanud. Eraisiku Q.F nõude osas ei pidanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima. Q.F ei esitanud nõude suurusele vastuväiteid ning ka tema nõude saab kinnitada vastavalt kavale. 9.1 Holm Bank AS, Bondora AS ja Multitude Bank p.l.c ei olnud nõus enda nõuete suurusega kavas. Nad leidsid, et pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning nõuete ümberarvestused on põhjendamatud. Nõudeid ei tohtinuks vähendada. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Holm Bank AS, Bondora AS ja Multitude Bank p.l.c on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmiti tarbijakrediidilepingud. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju

varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 9.1.1 Holm Bank AS nõuded Võlgnik ja Holm Bank AS sõlmisid järgmised lepingud: 24.10.2024 lepingu nr 52410240025 ja 14.01.2025 lepingu nr 52501140039. Kohus kontrollis lepingute sõlmimisele eelnenud perioodil (01.06.2024-30.09.2024 ja 01.09.2024-31.12.2024) võlgniku pangakonto väljavõtet ning jõudis analüüsi tulemusena samale järeldusele nagu usaldusisik. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (dtl 309-412, 1504-1507), leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandanud piisavalt teavet, omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on

võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. 24.10.2024 leping nr 52410240025 Võlausaldaja esitas võlgniku laenutaotluse, milles oli märgitud võlgniku igakuiseks sissetulekuks 1350 eurot, majapidamiskuludeks 450 eurot ning finantskohustusteks 200 eurot. Võlgnikul ülalpeetavaid polnud. Võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse (keskmine sissetulek 1026,30 eurot) ning maksehäireregistrisse (häired puudusid, 1 häire lõppes 20.09.2024). Võlausaldaja arvestas võlgniku keskmiseks tuluks 1198 eurot, finantskohustusteks ja majapidamiskuludeks 706 eurot. Elatusmiinimumina arvestas võlausaldaja 338,20 eurot. Võlausaldaja analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtteid. Võlausaldaja leidis, et hindas õigesti võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja andis võlgnikule laenu 1575 eurot, kuumaksega 65,81 eurot. Võlgniku pangakontodelt perioodil 01.06.2024-30.09.2024 (2 arvelduskontot, 2 hoiukontot) nähtub, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks oli 1162,19 eurot (juunis töötasu 1578,39 eurot, juulis töötasu 512,32 eurot, augustis töötasu 1209,98 eurot, septembris töötasu ja töövõimetoetus 1348,07 eurot). Võlgnikul oli kohustusi keskmiselt 293,27 eurot. Kohus arvestas kohustustena igakuiseid regulaarseid makseid Primero Finance OÜ-le, Mogo OÜ-le, Ühisraha OÜ-le, OÜ-le Titri ning regulaarseid makseid eraisikutele, mille makseselgituses oli „kokkulepe“. Võlgniku keskmised kulud sidele, kindlustusele ja üürile oli 467,86 eurot. Nimetatud summa ei sisalda kulusid toidule, hügieenile, riietele/jalanõudele, ravimitele jms. Võlgnik tegi makseid eraisikutele keskmiselt 583,89 eurot kuus ning sai eraisikutelt raha keskmiselt 551,75 eurot kuus. Võlgnik võttis laenu 3 korda – kokku 1700 eurot. Võlgniku võimalikud keskmised vabad rahalised vahendid olid 335,25 eurot (1162,19293,27-467,8617-65,81). Kohus märgib, et sellest rahast pidanuks võlgnik ostma toitu, hügieenitarbeid, riideid/jalanõusid, ravimeid jm hädavajalikku. Täiendavalt märgib kohus, et erinevaid veebimakseid ja kaardimakseid (mida polnud täpselt võimalik kategoriseerida) oli võlgnikul keskmiselt 759,27 eurot kuus. Kohus leiab, et 335,25 eurot ei olnud piisav, et mõistlikul viisil ära elada. Seda kinnitab ka võlgniku pangakontolt nähtu. Võlgnikule kandsid eraisikud (enamasti ja regulaarselt samad isikud) pidevalt kokku suurtes summades rahasid, mida võlgnik iga kuu ka tagasi maksis. Kohtu hinnangul on võlgniku kontosid analüüsides selgelt näha, et võlgnik elas üle oma võimete ning vajas laene, et katta oma kulusid ja kohustusi. Puuduvad tõendid, et võlausaldaja oleks küsinud võlgnikult täiendavaid andmeid eraisikute vaheliste tehingute kohta, et saada teada, kas tegemist võis olla kohustustega või mitte. Võlausaldaja oleks pidanud täiendavad selgitusi küsima, kuna võlgniku kontolt oli selgelt näha, et ta maksis mõnele eraisikule kokkuleppe alusel regulaarselt raha. Võib järeldada, et ka teistele eraisikutele tehtud regulaarsed maksed võisid mingis ulatuses tegelikult olla kohustused. Seda võlausaldaja välja ei selgitanud. Samuti on näha võlausaldaja account scoring’ust, et ta kontrollis vaid ühte võlgniku pangakontot. Võlgnikul oli sellel ajal neid veel mitu. Info teiste kontode olemasolu kohta oli näha ka kontolt „maksed kontode vahel“. Pole teada, kas võlausaldaja nende kontode kohta midagi uuris, et selgitada välja terviklik pilt võlgniku igakuistest tehingutest.

Kohus leiab, et võlausaldaja poleks pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja pole kogunud piisavalt andmeid, ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavaid andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ega arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisava põhjalikkusega hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud ületasid tema sissetulekuid. Võlgnik tegi valesid otsuseid ja vajas lõpuks elamiseks laene. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning õigustatud oli tema nõude ümberarvestamine vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. 14.01.2025 leping nr 52501140039 Võlausaldaja esitas võlgniku laenutaotluse, milles oli märgitud võlgniku igakuiseks sissetulekuks 1458 eurot, majapidamiskuludeks 450 eurot ning finantskohustusteks 231,81 eurot (mis ei kuulu refinantseerimisele). Võlgnikul ülalpeetavaid polnud. Refinantseerimisele kuulus Moneyzen OÜ laen (1771,77 eurot, kuumakse 82,91 eurot) ja Bondora AS laen (4937,43 eurot, kuumakse 194 eurot). Laenu tahtis võlgnik saada 8200 eurot. Võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse (keskmine sissetulek 1240,33 eurot) ning maksehäireregistrisse (häired puudusid, üks häire lõppes 20.09.2024). Võlausaldaja arvestas võlgniku keskmiseks tuluks 1349 eurot, finantskohustusteks ja majapidamiskuludeks 681,81 eurot. Elatusmiinimumina arvestas võlausaldaja 338,20 eurot. Võlausaldaja analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtteid. Võlausaldaja leidis, et hindas õigesti võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja andis võlgnikule laenu 8200 eurot, kuumaksega 129,74 eurot. Võlgniku pangakontodelt perioodil 01.09.2024-31.12.2024 (2 arvelduskontot, 2 hoiukontot) nähtub, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks oli 1708,85 eurot (septembris töötasu 1312,90 eurot ja töövõimetoetus 35,17 eurot, oktoobris töötasu 1494,26 eurot ja töövõimetoetus 351,75 eurot, novembris töötasu 1506,70 eurot, töövõimetoetus 363,47 eurot ja Eesti Lotost võit 9 eurot, detsembris töötasu 1405,79 eurot, töövõimetoetus 351,15 eurot ning võit Eesti Lotost 5,20 eurot). Võlgnikul oli kohustusi keskmiselt 447,85 eurot, arvestamata Moneyzen OÜ-le ja Bondora AS-le tehtud makseid. Kohus arvestas kohustustena igakuiseid regulaarseid makseid BB Finance OÜ-le, Holm Bank AS-le, Mogo OÜ-le, Ühisraha OÜ-le, OÜ-le Titri ning regulaarseid makseid eraisikutele, mille makseselgituses oli „kokkulepe“.

Võlgniku keskmised kulud sidele, kindlustusele ja üürile oli 527,52 eurot. Nimetatud summa ei sisalda kulusid toidule, hügieenile, riietele/jalanõudele, ravimitele jms. Võlgnik tegi makseid eraisikutele keskmiselt 1139,45 eurot kuus ning sai eraisikutelt raha keskmiselt 600,63 eurot kuus. Võlgnik võttis laenu 9 korda – kokku 10 187 eurot. Võlgniku võimalikud keskmised vabad rahalised vahendid olid 603,74 eurot (401,0665,81). Kohus märgib, et sellest rahast pidanuks võlgnik ostma toitu, hügieenitarbeid, riideid/jalanõusid, ravimeid jm hädavajalikku. Täiendavalt märgib kohus, et erinevaid veebimakseid ja kaardimakseid (mida polnud täpselt võimalik kategoriseerida) oli võlgnikul keskmiselt 2662,69 eurot kuus, mida oli 3,5 korda rohkem kui eelmise sama võlausaldaja laenu andmisele eelneval perioodil. Kohus leiab, et jällegi ei olnud võlgnikule järelejäänud summa piisav, et mõistlikul viisil ära elada. Võlgniku pangakontolt on näha, et eelmise laenu ajaga võrreldes on võlgnik järjepidevalt võtnud juurde uusi laene, perioodil september-detsember 2024 igal kuul vähemalt kaks korda. Samuti oli suurenenud võlgnikule eraisikute poolt tehtavad maksed ja võlgniku poolt eraisikutele tehtavad maksed. See kõik kinnitab võlgniku maksvõime halvenemist üsna lühikese aja jooksul. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Kohus leiab, et kahe võla refinantseerimine võlgniku majanduslikku olukorda ei parandanud ega muutnud positiivsemaks. Jällegi puuduvad tõendid, et võlausaldaja oleks küsinud võlgnikult täiendavaid andmeid ja selgitusi eraisikute vaheliste tehingute kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja poleks jällegi pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja pole kogunud piisavalt andmeid, ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavaid andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ega arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisava põhjalikkusega hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud ületasid tema sissetulekuid. Võlgnik tegi valesid otsuseid ja vajas lõpuks elamiseks laene. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning õigustatud oli tema nõude ümberarvestamine vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. 9.1.2 Bondora AS nõuded Võlgnik ja Bondora AS sõlmisid järgmised lepingud: 12.02.2025 lepingu nr BL5328164 ja 11.03.2025 lepingu nr BL5399246.

Kohus kontrollis lepingute sõlmimisele eelnenud perioodil (01.10.2024-31.01.2025 ja 01.11.2024-28.02.2025) võlgniku pangakonto väljavõtet ning jõudis analüüsi tulemusena samale järeldusele nagu usaldusisik. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (dtl 155-210, 1630-1666), leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandanud piisavalt teavet, omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. 12.02.2025 leping nr BL5328164 Võlausaldaja ei esitanud võlgniku laenutaotlust. Võlausaldaja tegi vajalikud päringud registritesse (rahvastikuregister, pensioniregister) ning maksehäireregistrisse (tulemus: isikul on olnud maksehäireid). Võlausaldaja küsis võlgnikult pangakonto väljavõtteid ja esitas selle kohta faili „OpenBanking V2 bank statement“, mida kohus ei saanud avada. Võlausaldaja arvestas võlgniku keskmiseks tuluks 1250 eurot, finantskohustusteks 376,64 ja elamiskuludeks 480 eurot. Laenu kuumakseks oli 177,68 eurot ning võlgnikule jäi vaba raha 215,68 eurot. Võlausaldaja leidis, et hindas õigesti võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja andis võlgnikule laenu 4997 eurot, kuumaksega 177,68 eurot. Võlgniku pangakontodelt perioodil 01.10.2024-31.01.2025 (2 arvelduskontot, 2 hoiukontot) nähtub, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks oli 1751,47 eurot (oktoobris töötasu 1494,26 eurot ja töövõimetoetus 351,75 eurot, novembris töötasu 1506,70 eurot ja töövõimetoetus 363,47 eurot ja lotovõit 9 eurot, detsembris töötasu 1405,79 eurot ja töövõimetoetus 351,15 eurot ja lotovõit 5,20 eurot, jaanuaris töötasu 1165,36 eurot ja töövõimetoetus 353,18 eurot). Võlgnikul oli kohustusi keskmiselt 660,15 eurot. Kohus arvestas kohustustena igakuiseid regulaarseid makseid BB Finance OÜ-le, Bondora AS-le, Moneyzen OÜ-le, Holm Bank AS-le, Mogo OÜ-le, Ühisraha OÜ-le, Primero Finance OÜ-le, OÜ-le Titri ning regulaarseid makseid eraisikutele, mille makseselgituses oli „kokkulepe“. Võlgniku keskmised kulud sidele, kindlustusele ja üürile oli 601,53 eurot. Nimetatud summa ei sisalda kulusid toidule, hügieenile, riietele/jalanõudele, ravimitele jms. Võlgnik tegi makseid eraisikutele keskmiselt 1249,56 eurot kuus ning sai eraisikutelt raha keskmiselt 540,38 eurot kuus. Võlgnik võttis laenu 13 korda – kokku 11 603,62 eurot. Võlgniku võimalikud keskmised vabad rahalised vahendid olid 312,11 eurot (1751,47660,15-601,53-177,68). Kohus märgib, et sellest rahast pidanuks võlgnik veel ostma toitu, hügieenitarbeid, riideid/jalanõusid, ravimeid jm hädavajalikku. Täiendavalt märgib kohus, et erinevaid veebimakseid ja kaardimakseid (mida polnud täpselt võimalik kategoriseerida) oli võlgnikul keskmiselt 2751,35 eurot kuus. Kohus leiab, et 312,11 eurot ei olnud piisav, et mõistlikul viisil ära elada. Seda kinnitab ka võlgniku pangakontolt nähtu. Võlgnikule kandsid eraisikud (enamasti ja regulaarselt samad isikud) pidevalt kokku suurtes summades rahasid, mida võlgnik iga kuu ka tagasi maksis. Kohtu hinnangul on võlgniku kontosid analüüsides selgelt näha, et võlgnik elas

üle oma võimete ning vajas laene, et katta oma kulusid ja kohustusi. Võlgniku kohustused ja kulud ületasid selgelt tema maksevõimet. Ka siin puuduvad tõendid, et võlausaldaja oleks küsinud võlgnikult täiendavaid andmeid eraisikute vaheliste tehingute kohta (eriti tehingud selgitusega kokkulepe). Võlausaldaja on väidetavalt analüüsinud võlgniku pangakontot, kuid pole teada, mis ulatuses, kuna võlausaldaja esitatud tõendid ei avanenud. Küll aga on selge, et kui võlausaldaja ka tegi analüüsi, siis see analüüs oli ebapiisav. Puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata võlgniku tegelikku majanduslikku seisu ning ka seda, kuidas uue laenu võtmine võiks mõjutada võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Pangakontolt nähtuvalt võlgnikul see võime puudus. Kohus leiab, et võlausaldaja poleks pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Võlausaldaja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud võlgnikult täpsustavaid andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ega arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning õigustatud oli tema nõude ümberarvestamine vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. 11.03.2025 leping nr BL5399246 Võlausaldaja ei esitanud jällegi võlgniku laenutaotlust. Võlausaldaja tegi vajalikud päringud registritesse (rahvastikuregister, pensioniregister) ning maksehäireregistrisse (tulemus: isikul on olnud maksehäireid). Võlausaldaja küsis võlgnikult pangakonto väljavõtteid ja esitas selle kohta faili „OpenBanking V2 bank statement“, mida kohus ei saanud avada. Võlausaldaja arvestas võlgniku keskmiseks tuluks 1273,54 eurot, finantskohustusteks 467 eurot ja elamiskuludeks 437 eurot. Laenu kuumakseks oli 177,68 eurot ning võlgnikule jäi vaba raha 9,38 eurot. Võlausaldaja leidis, et hindas õigesti võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja andis võlgnikule laenu 4997 eurot, kuumaksega 177,68 eurot. Võlgniku pangakontodelt perioodil 01.11.2024-28.02.2025 (2 arvelduskontot, 2 hoiukontot) nähtub, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks oli 1768,20 eurot (novembris töötasu 1506,70 eurot ja töövõimetoetus 363,47 eurot ja lotovõit 9 eurot, detsembris töötasu 1405,79 eurot ja töövõimetoetus 351,15 eurot ja lotovõit 5,20 eurot, jaanuaris töötasu 1165,36 eurot ja töövõimetoetus 353,18 eurot, veebruaris töötasu 1249,46 eurot ja töövõimetoetus 363,47 eurot ja kindlustuse väljamakse 300 eurot). Võlgnikul oli kohustusi keskmiselt 796,26 eurot. Kohus arvestas kohustustena igakuiseid regulaarseid makseid BB Finance OÜ-le, Bondora AS-le, Moneyzen OÜ-le, Holm Bank AS-le, Mogo OÜ-le, Ühisraha OÜ-le, Primero Finance OÜ-le, Longo Estonia OÜ-le, EestiHoius HLÜ-le OÜ-le Titri ning regulaarseid makseid eraisikutele, mille makseselgituses oli „kokkulepe“. Võlgniku keskmised kulud sidele, kindlustusele ja üürile oli 632,68 eurot. Nimetatud summa ei sisalda kulusid toidule, hügieenile, riietele/jalanõudele, ravimitele jms. Võlgnik tegi makseid eraisikutele keskmiselt 1202,55 eurot kuus ning sai eraisikutelt raha keskmiselt 551,88 eurot kuus. Võlgnik võttis laenu 12 korda – kokku 10 058,62 eurot. Võlgniku võimalikud keskmised vabad rahalised vahendid olid 161,58 eurot (1768,2796,26-632,68-177,68). Kohus märgib, et sellest rahast pidanuks võlgnik veel ostma

toitu, hügieenitarbeid, riideid/jalanõusid, ravimeid jm hädavajalikku. Täiendavalt märgib kohus, et erinevaid veebimakseid ja kaardimakseid (mida polnud täpselt võimalik kategoriseerida) oli võlgnikul keskmiselt 2286,06 eurot kuus. Võlgniku pangakontod näitavad, et võlgniku majanduslik olukord ajas aina halvenes. Ka selle laenu võtmisel polnud võlgnik krediidivõimeline. Võlgnik elatus sisuliselt laenudest ja eraisikute abist/laenudest, kuna tema enda sissetulekutest kulude ja kohustuste täitmiseks ei piisanud. Võlausaldaja ei hinnangu ka selle laenu andmisel korrektselt võlgniku maksevõimet. Huvitaval kombel märkis ka võlausaldaja ise, et võlgnikul jäi vaba raha alla 10 eurot, aga ometi leidis, et võlgnik on suuteline sellises olukorras uut laenu 177 eurot kuus maksma. Kohus leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning õigustatud oli tema nõude ümberarvestamine vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Kohus märgib võlausaldaja vastuväidetega nõude suurusele seda, et kavas märgitud nõuete suurused ei ole nõuete vähendamise tulemusena saadud, vaid nende ümberarvestamisega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Seda on ka usaldusisik kavas tegelikult selgitanud. Kui võlausaldaja oleks kava põhjalikult läbi vaadanud, oleks ta seda näinud. 9.1.3 Multitude Bank p.l.c nõuded Võlgnik ja Multitude Bank p.l.c sõlmisid 15.09.2025 laenulimiidilepingu. Kohus kontrollis lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil (01.05.2025-31.08.2025) võlgniku pangakonto väljavõtet ning jõudis analüüsi tulemusena samale järeldusele nagu usaldusisik. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (dtl 299, 1528-1542), leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandanud piisavalt teavet, omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Multitude Bank p.l.c ei esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ega ka reaalseid selgitusi selle kohta, kuidas ta jõudis järeldusele, et võlgnik oli laenu andmise ajal maksevõimeline. Võlausaldaja märkis vaid üldiselt ja lakooniliselt, et tugines võlgniku esitatud andmetele ja pangakonto tehinguandmetele, mille alusel määrati võlgniku keskmine sissetulek ning sissetulek pärast olemasolevaid kohustusi ning hinnatu võlgniku kasutatavat sissetulekut ja maksevõimet. Hindamine viidi läbi automatiseeritult. Võlgniku pangakontodelt perioodil 01.05.2025-31.08.2025 (2 arvelduskontot, 2 hoiukontot) nähtub, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks oli 1559,30 eurot (mais töötasu 1202,96 eurot ja töövõimetoetus 371,75 eurot, juunis töötasu 1252,37 eurot ja töövõimetoetus 384,15 eurot, juulis töötasu 1166,88 eurot ja töövõimetoetus 371,75 eurot, augustis töötasu 1103,18 eurot ja töövõimetoetus 384,15 eurot). Võlgnikul oli kohustusi keskmiselt 1960,76 eurot. Kohus arvestas kohustustena igakuiseid regulaarseid makseid BB Finance OÜ-le, Bondora AS-le, Moneyzen OÜ-le,

Holm Bank AS-le, Mogo OÜ-le, Ühisraha OÜ-le, OÜ-le Omaraha, EestiHoius HLÜ-le ning regulaarseid makseid eraisikutele, mille makseselgituses oli „kokkulepe“. Võlgniku keskmised kulud sidele, kindlustusele ja üürile oli 380,18 eurot. Nimetatud summa ei sisalda kulusid toidule, hügieenile, riietele/jalanõudele, ravimitele jms. Võlgnik tegi makseid eraisikutele keskmiselt 1087,31 eurot kuus ning sai eraisikutelt raha keskmiselt 2471,88 eurot kuus. Võlgnik võttis laenu 3 korda – kokku 1272,50 eurot. Võlgniku võimalikud keskmised vabad rahalised vahendid olid -781,64 eurot (1559,31960,76-380,18). Kohus märgib, et sellest olematust rahast pidanuks võlgnik veel ostma toitu, hügieenitarbeid, riideid/jalanõusid, ravimeid jm hädavajalikku ning hakkama maksma võlausaldajale uue laenu kuumakseid. Täiendavalt märgib kohus, et erinevaid veebimakseid ja kaardimakseid (mida polnud täpselt võimalik kategoriseerida) oli võlgnikul keskmiselt 897,71 eurot kuus. Võlgnikul ei jäänud üldse alles vaba raha, et katta enda hädavajalikud kulud ja hakata maksma uue laenu kuumakseid. Võlgnik oli selgelt makseraskustes. Võlausaldaja esitatud tõenditest ei nähtu, et võlausaldaja oleks korrektselt ja piisavalt või üldse hinnanud võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja ei kogunud ka täiendavaid andmeid võlgnikult. Isegi kui võlausaldaja ka tegi mingi analüüsi, oli see selgelt ebapiisav. Puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata võlgniku tegelikku majanduslikku seisu ning ka seda, kuidas uue laenu võtmine võiks mõjutada võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Pangakontolt nähtuvalt võlgnikul see võime puudus. Kohus leiab, et võlausaldaja poleks pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Võlausaldaja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud võlgnikult täpsustavaid andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ega arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning õigustatud oli tema nõude ümberarvestamine vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3.

10.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 31 874,92 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole ükski võlausaldaja esitanud kavale sisulisi vastuväiteid. Seitsmest võlausaldajast oli kavaga nõus 4 võlausaldajat, kellest kaks vaikimisi. 3 võlausaldajat (Holm Bank AS, Bondora AS, Multitude Bank p.l.c) esitasid vastuväited kavas märgitud nõude suurustele, vaieldes vastu sellele, et nad on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ja nende nõudeid ei tohtinuks ümber arvestada. Vastuväited kavat ennast ei puudutanud. Kohus asub seisukohale, et kavale ei ole esitatud vastuväiteid ning kava on võimalik FIMA § 26 lg 1 alusel kinnitada. Vaidlused nõuete suuruste üle on kohus lahendanud p-s 9 ning määranud nõude suurused kindlaks. Kui nõude suurustele vastuväite esitanud võlausaldajad leiavad, et neil on siiski suurem nõue, kui nad kava alusel saavad, siis on neil õigus esitada hagi kavas märkimata nõude ulatuses (FIMS § 32 lg 3).
11.Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate seaduspäraseid põhinõudeid ning

kõrvalnõudeid täidetakse 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava.

12.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
13.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas ning kohus määrab selleks aja. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne, milleks kohus annab tähtaja. Menetluskulude jaotus
14.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1260 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
15.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot.

16.Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 10,5 h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 120€/h. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud 10h ulatuses. Kohus märgib, et lisapäringute tegemine, arvestades usaldusisiku päringute sisu, ei olnud väga ajamahukas tegevus.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud tegevuste arvu ja sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga.
18.Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1200 eurot (120€/h x 10h), mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.10.20262-24-12401/53Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.10.20263-26-2889/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium