Elisa Eesti AS-i hagi S.X-i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
190,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht XXX, 13425 XXX), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: S.X (isikukood XXX; elukoht Mäe XXX-i, 63304 XXX; e-post
Kohtuistungi toimumise aeg
Vastavalt 01.09.2026.a määrusele kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S.X-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks 162.96 eurot, millest 114.93 eurot on põhinõue ja 48.03 eurot 05.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised.
3.Välja mõista S.X-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks täiendav viivis 0,065% päevas põhinõudelt 114.93 eurot alates 06.12.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Välja mõista S.X-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 780 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 660 eurot õigusabikulud.
3.Välja mõista S.X-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Starman (nüüd hageja) 27.12.2017 kliendija teenuse osutamise lepingu nr 8969826 ja 15.01.2020 seadmete rendilepingu. Kostjal on tasumata kolm arvet: 01.02.2024 arve nr A-45370974 maksetähtajaga 31.03.2024 summas 2.70 eurot; 28.02.2024 arve nr NA-143281 maksetähtajaga 28.02.2024 summas 107.64 eurot ja 01.03.2024 arve nr A-45498305 maksetähtajaga 31.03.2024 summas 4.59 eurot. Kokku põhinõue 114.93 eurot. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist 0,065% iga arve võlgnevuselt arve maksmise tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 05.12.2025 kokku summas 48.03 eurot. Hageja palub põhinõudele ja sissenõutavaks muutunud viivisele lisaks välja mõista täiendava viivise 0,065% päevas põhinõudelt 114,93 eurot alates 16.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja täpsustas, et kostjale anti üle 27.12.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu alusel modem (VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4) 20.12.2017 1498.7d80.01be) ja kostja ei tagastanud modemit. Hageja märkis, et kuna leping lõppes 13.09.2023, siis arvete nr A-45370974 ja A-45498305 näol on tegemist on kasutuseelise nõudega ning arve NA-143281 puhul on tegemist VÕS § 358 lg 1 ja § 1037 lg 1 kohase renditud vara tagastamata jätmisest tuleneva vara väärtuse hüvitamise nõudega. Kostja ei ole vaidlustanud nõude suurusi (modemi maksumus ja rendi suurus). Modemi rendileping ei ole käesoleval ajal säilinud. Arvetest on näha, et modemi maksumus oli 107.64 eurot ning modemi rent ligikaudu 5.07 eurot. Ka kasutuseelise suuruse määramisel on põhjendatud lähtuda renditasu suurusest. Hageja rõhutas, et kostja on tunnistanud modemi olemasolu ja kasutamist, st kinnitanud, et modem oli tema valduses. Puudub vaidlust, et poolte vahel oli rendisuhe kuni selle ülesütlemiseni ja kuni seadme hüvitamise nõude esitamiseni oli kostjal seadme kasutamise võimalus, millest tekkis kasutuseelise nõue. Hageja nõutav kahekuuline kasutuseelise hüvitis vastab ajavahemikule, mille jooksul kostjal oli mõistlik võimalus modem tagastada, kuid ta seda ei teinud. Ainsaks vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, kas kostjale anti õigus jätta modem tagastamata, st kas pooled muutsid rendilepingu olulist tingimust, mille kohaselt tuli modem tagastada rendilepingu lõppemisel. Selle tõendamiskoormus lasub kostjal.
3.Hageja täpsustas kohtu kirjale vastates, et tal ei ole 2023. a september–oktoober telefonivestluste salvestised säilinud ning seetõttu pole tal võimalik neid esitada. Hageja hinnangul on kostja väited modemi mittetagastamise väidetava kokkuleppe kohta paljasõnalised. Hageja täpsustas ka modemi renditingimusi. Kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kohaselt anti kostjale rendile modem VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4. Lepingu lk 2 on kirjas, et poolte suhetes lähtutakse muu hulgas üldtingimustest, hinnakirjast ja teenuste spetsifikatsioonidest, millega klient kinnitab end tutvunud olevat. Starmani 2017. aasta hinnakirjas oli täpselt sama seadme rendihind koos interneti põhiteenusega 1,99 eurot/kuu, muul juhul 4,99 eurot/kuu. Elisa hinnakirjas on sama modemi hind 107,64 eurot. See langeb sendi täpsusega kokku kostjale 28.02.2024 esitatud 107,64 eurose nõudega. 2017. aastal kehtinud Starmani telekommunikatsiooniteenuste üldtingimuste p 5.3.4 kohaselt peab klient lepingu lõppemisel seadme Starmanile tagastama seisundis, milles ta selle sai, arvestades
normaalset kulumist. Üldtingimuste p 5.3.3 ütleb eraldi, et klient peab vältima seadme vargust, hävimist, kaotsiminekut või rikkumist ning sellisel juhul hüvitama tekitatud kahju, „mis vastab seadme väärtusele“. Starmani üldtingimuste p 12.5 ütleb sisuliselt, et lepingu lõppemisel tuleb kõik Starmanile kuuluvad seadmed tagastada ning mittetagastamisel peab klient hüvitama seadme väärtuse Starmani esitatava arve alusel. Sama kohustus tuleneb lisaks p-st 5.2.5, mille järgi tuleb Starmani omandis olevad seadmed vastava lepingu lõppemisel tagastada. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja on enda sõnul hagejale kõik arved tasunud ja ruuteri tagastanud. Hageja on kostjale ka vastanud, et tal pole tasumata arveid ega võlgnevusi. Kostja selgitas, et septembris 2023 soovis ta hagejaga lepingu lõpetada ja saatis neile sellekohase e-kirja. Kostjale helistati tagasi ja uuriti, miks ta soovib lõpetada. Kostja vastas ning leping lõpetati. Suusõnaliselt öeldi kostjale, et leping lõpetati 13.09.2023. Kostja küsis üle, kas on vaja seadmeid tagastada ning talle öeldi, et ei ole vaja. Mõned päevad hiljem helistas hageja kostjale uuesti ja ütles, et kui kostjal on alles ruuter, siis saatku ta see tagasi. Anti kapi kood ja kostja tagastas ruuteri. Kostja küsis ka modemi kohta, kuid öeldi, et seda pole vaja tagastada. Hageja peaks oma telefonivestlusi salvestama. Kostja küsis ka 28.01.2026 hagejalt, et kuidas ta saaks modemi tagastada, kuid talle öeldi, et seadet ei võeta tagasi, kuna tagastamise tähtaeg on möödas. Kostja polnud teadlik ühestki tähtajast, ka kõnedes ei mainitud ühtegi tähtaega ja selleteemalisi kirju pole kostjale saadetud. Kostja lähtus talle telefoni teel antud teabest, et modemit ei ole vaja tagastada. 28.02.2024 sai kostja maksehäireregistri teate summas 42.30 eurot, mille ta tasus 05.04.2024.
5.Kostja hiljem kohtule täiendavaid kirjalikke seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Kostja sõlmis AS-ga Starman (nüüd Elisa Eesti AS) 27.12.2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-1040652 (dtl 30-31), millega AS Starman osutas kostjale tele- ja wifiteenuseid ning andis rendile digiboksi (seerianumber 926H1738L06024), digiTV kaardi (01473348014) ja modemi VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4 (1498.7d80.01be). Kostja sõlmis Elisa Teleteenused AS-ga (nüüd Elisa Eesti AS) 15.01.2020 seadmete rendi- ja või müügilepingu nr L-1040652 (dtl 32-33), millega Elisa Teleteenused AS andis kostjale rendile digiboksi (Intek HD-C76CX M2, seerianumber 424H1918L03806). Hageja esitas kostjale 3 arvet (dtl 34-36): 01.02.2024 arve nr A-45370974 summas 5,07 eurot (modemi VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4 rent jaanuar 2024) maksetähtajaga 29.02.2024; 28.02.2024 arve nr NA-143281 summas 107,64 eurot (modem: 1498.7d80.01be 28 veebruar 2024) maksetähtajaga 28.02.2024; 01.03.2024 arve nr A-45498305 summas 4,59 eurot (modemi VoIP, Wi-Fi, 3.0, 16x4 rent 01-28 veebruar 2024) maksetähtajaga 31.03.2024. Kostja taotlusel lõpetati lepingud 13.09.2023 telefoni teel. Kostja tagastas hagejale digiboksi ning modem jäi kostja kätte.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista modemi renditasu jaanuar ja veebruar 2024 ning modemi tagastamata jätmise tõttu modemi väärtuse hüvitise. Hageja täpsustas hiljem, et renditasu asemel on tegemist kasutuseelisega, sest leping oli selleks ajaks lõppenud.
Kostja on seisukohal, et ta ei pea nimetatud summasid maksma, sest ta ei pidanud modemit tagastama. Hageja ütles talle telefoni teel kui toimus lepingu lõpetamine, et modemit pole vaja tagastada. Kostja märkis ka, et ta sai 28.02.2024 maksehäireregistri teate hageja poolt summas 42,30 eurot, mille tasus 05.04.2024 (dtl 17). Hageja kinnitas kostjale, et kostjal puuduvad võlgnevused.
8.Poolte kirjavahetusest perioodil 28.11.2025-10.02.2026 (dtl 70-71) nähtub, et hageja kinnitas, et kliendinumbril 20355746 tasumata arveid ei ole, kuna seal pole lepinguid. Leping L-1040652 teenusega Väikekombo pakett oli viitenumbriga 8969826 ja sellest lepingust on tagastamata modem, millele on tehtud nõudearve. Tänase päeva seisuga (e-kiri kuupäevaga 30.12.2025) on tasuda 117,34 eurot. Kostja palus teavet, kuidas ja kuhu modem tagastada, mille peale hageja vastas, et modemi eest on koostatud kahjunõue ja seadme tagastamise aeg on möödas. Kahjunõuet hageja ei tühista ja modemit tagastada ei saa. Kostja vastusest hagejale 10.02.2026 on näha, et kostja tasus ära võrguühenduse võla. Kohus leiab, et kirjavahetus tõendab seda, et kostja poolt 42,30 euro võlgnevuse tasumine oli mõeldud teleteenuste eest tekkinud võla tasumiseks, mitte seadmete rendi ja/või kahjuhüvitise tasumiseks. Kuna teenuste eest tekkinud võlgnevus sai tasutud, siis tõepoolest selle eest võlgnevust enam pole. Üles jäi siiski modemiga seonduvad nõuded, mistõttu ei saa väita, et kuna kostja tasus 05.04.2024 43,20 eurot, siis tal puuduvad võlgnevused hageja ees ja hagi tuleks jätta rahuldamata.
9.Kostja ei ole käesolevas menetluses vaidlustanud modemiga seotud nõuete aluseks olevaid arveid, st ta pole vaielnud vastu nõuete suurustele. Kostja vaidlustas asjaolu, et ta peaks üldse modemi eest midagi maksma. Seega on tegelikult vaidluse all vaid üks asjaolu – kas kostja pidi modemi tagastama või mitte ning kui pidi, siis kas selle kohustuse täitmata jätmise eest võiks hagejal olla rahalisi nõudeid kostja vastu.
10.Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud seadmete üürileping VÕS §-i 271 mõttes, sest hageja andis modemi kostjale kasutamiseks ning kostja kohustus selle eest maksma tasu. Lepingu eesmärgiks ei olnud lepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja saamine, mistõttu ei saa poolte vahel sõlmitud leping olla rendileping. Kuna vaidlus ja nõuded on seotud vaid modemiga, puudub vajadus võtta seisukohta võimalike muude teleteenuste, digiboksi või muude seadmetega seonduvalt.
11.Üldreegli kohaselt peab üürnik pärast lepingu lõppemist tagastama üüritud asja koos päraldistega (VÕS § 334 lg 1). Sama näeb ette ka AS-i Starman telekommunikatsiooniteenuste üldtingimuste (dtl 131-134) p 5.2.5, 5.3.4 ja 12.5. Lepingu sõlmimisel pidi kostja olema nendest tingimustest teadlik. Kostja väitis, et hageja ütles talle telefoni teel, et modemit ei ole vaja tagastada ning et hageja salvestab telefonikõnesid. Hageja tõepoolest salvestab klientide kõnesid, mistõttu otsustas kohus koguda tõendeid TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel. Hageja teatas, et tal pole ajavahemikul september-oktoober 2023.a telefonivestluse salvestised enam säilinud ning tal pole neid seetõttu võimalik esitada. Kuna puudusid kirjalikud tõendid, aga ka muud tõendid, kostja väite tõendamiseks, siis andis kohus 07.08.2026 kirjaga kostjale võimaluse anda tõendamist vajavate asjaolude osas selgitus vande all. Kohus palus hagejal hiljemalt 24.08.2026 anda teada, kas ta soovib kohtus vande all seletust anda, misjärel oleks kohus määranud istungiaja. Kostja ei esitanud vastust. Kohus määras asja kirjalikku menetlusse 01.09.2026. Kostja teatas 09.09.2026, et nägi kohtu kirja alles nüüd, sest oli pikemalt haige ega avanud oma postkasti sellel ajal. Ta teatas, et on
nõus vande all ütlusi andma. Kohus selgitas 09.09.2026 kostjale, et taotluste esitamise tähtaeg on möödas. Kuna asi oli kirjalikku menetlusse määratud ning eelmenetlus läbi, pole tõendeid enam võimalik esitada. Kohus märgib, et enda e-posti vaatamata jätmine kohtumenetluse ajal on kostja enda vastutus. Kostjal oli aega kohtukirjale reageerimiseks sisuliselt kuu aega, mis ei ole lühike aeg. Kostja vastas alles siis, kui eelmenetlus oli lõpetatud ning oli juba liiga hilja taotluse ja tõendite esitamiseks.
12.Kohus on püüdnud koguda tõendeid telefonivestluse kohta (tõendid pole enam säilinud) ning andis ka kostjale võimaluse vande all seletuse andmiseks, kuid kostja jättis kohtule tähtaegselt vastamata. Seetõttu leiab kohus, et kostja väide selle kohta, et tal puudus kohustus tagastada modem, on tõendamata ja tuleb asuda seisukohale, et kostja pidi lepingu lõppemisel hagejale modemi tagastama nagu näeb ette seadus ja lepingu üldtingimused. Kostjal oli aega seda teha kuni modemi väärtuse hüvitamise arve saamiseni 28.02.2024. Kostja seda ei teinud. Kostja sai enne seda arvet veel ühe arve modemi üüri eest 01.02.2024. Selle arve saamine pidanuks kostjas tekitama küsimusi. Siis oleks eelduslikult saanud veel telefonisalvestist kuulata ja/või tegeleda modemi tagastamise küsimusega. Puuduvad tõendid, et kostja oleks veebruaris 2024 võtnud hagejaga ühendust modemi tagastamiseks, kui tal veel selleks võimalus oli. Seega oli kostja kohustatud modemi tagastama.
13.VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. AS-i Starman telekommunikatsiooniteenuste üldtingimuste p 5.3.3 kohaselt on klient kohustatud tegema kõik temast oleneva, et vältida seadme vargust, kaotsiminekut, hävimist ja rikkumist ning hüvitama Starmanile seadme varguse, hävimise, kaotsimineku või rikkumisega tekitatud kahju, mis vastab seadme väärtusele. Punkti 12.5 kohaselt tagastab lepingu lõppemisel klient Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes Starmani esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama Starmanile seadme või kiipkaardi väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel. Pärast seda kui hageja poolt AS-i Starman omandamist, läksid kõik AS-i Starman õigused ja kohustused üle hagejale, sh kliendilepingud jms. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt seadme üüri jaanuari ja veebruari 2024 eest ning seadme tagastamata jätmise tõttu seadme väärtuse hüvitist.
14.Hageja nõuab kostjalt 01.02.2024 arve nr A-45370974 alusel 2.70 eurot, 28.02.2024 arve nr NA-143281 alusel 107.64 eurot ja 01.03.2024 arve nr A-45498305 alusel 4.59 eurot. Kokku põhinõudena 114.93 eurot. Arvel nr A-45370974 on summaks märgitud 5.07 eurot. Kohus märkis seda ka 23.02.2026 kirjas hagejale. Hageja ei ole üheski järgnevas dokumendis esitanud korrigeeritud nõuet. Seega tuleb järeldada, et hageja tahteks oli arve nr A-45370974 eest esitada nõue väiksemas summas, milline on hageja õigus. Kohus lähtub põhinõude summast seega 114,93 eurot. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Renditasu suurus ja seadme väärtuse hüvitise suurus on nähtav ka AS-i Starman ja hageja hinnakirjades (dtl 97-130). Kohus leiab, et hageja põhinõue 114,93 eurot on põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Hageja on esitanud viivisenõude. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 0,065% päevas iga arve võlgnevuselt arve maksmise tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 05.12.2025 kokku summas 48.03 eurot. Kohus leiab, et lepingujärgses määras viivise nõudmine on võimalik. Hageja on viivist arvestanud korrektselt ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hageja nõuab ka täiendavat viivist alates 16.08.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses määras. Täiendava viivise nõue on kohtu hinnangul põhjendatud, kuid mitte alates 16.08.2025, vaid 06.12.2025 Kohus märgib, et hageja on sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 05.12.2025 ning kohus viivise sellisel kujul ka rahuldas. Täiendavat viivist ei saa välja mõista kattuva perioodi eest, millises on viivisenõue juba rahuldatud ja välja mõistetud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue tuleb rahuldada selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,065% päevas põhinõudelt alates 06.12.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1345,25 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 100 eurot (65 eurot makstud maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 35 eurot hagimenetluses) ning õigusabikuludest 1245,25 eurot.
20.Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 100 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1.
21.Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel.
22.Hageja on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka menetlusosaliste dokumentide sisus ja arvus, toimunud istungite arvus (0) ning menetluse kestusest (~ 9 kuud). Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel.
23.Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja tunnitasu määrade põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-21-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Hageja esindaja tunnitasu määr on 169 €/h, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus leiab, et tasumäär 169 €/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169 €/h vastab vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja ei ole advokaat. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 €/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane).
24.Järgnevalt hindab kohus hageja õigusabile kulunud aega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabile kulunud 6,25 h. Arvestades asja keerukus, mahtu ja asjaolu, et hageja ei esitanud koheselt hagis kõiki vajalikke asjaolusid ja tõendeid modemi rendi kohta (hageja esitas need alles menetluse lõpus), samuti asjaolu, et hageja esindaja kulutas ebavajalikku aega põhjendamaks tõendite esitamisest keeldumist ja tõendamiskoormist, kuigi kohtu nõue tulenes lihtmenetluse erisättest, on ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud 5,5h ulatuses.
25.Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 780 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ning 660 eurot (120€/h x 5,5h) lepingulise esindaja tasu ja kulud.
26.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 780 eurot.
27.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.