STADEKOR OÜ hagi Tallinna kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
64678,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: STADEKOR OÜ seaduslik esindaja J. S.;
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
linna
(registrikood
vastu
16028302),
Kostja: Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu (registrikood 75014920), lepinguline esindaja Jaan Lindsaar. Kohtuistung 08.09.2026
1.Jätta STADEKOR OÜ hagi Tallinna linna vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud STADEKOR OÜ kanda.
3.Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.STADEKOR OÜ (hageja) esitas 02.01.2025 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 64678,35 eurot. Hageja tugines hagi alusena järgmistele asjaoludele:
1.1.Kostjale kuuluvatel kinnistutel aadressidega Läänemere tee 10 ja Linnamäe 25a seisid kaks hagejale kuuluvat valvurimaja kogumaksumusega üle 50 000 euro. Pärast parklate opereerimise üleminekut teisele operaatorile lõhuti kostja töötja käsul mõlemad valvurimajad. Analoogsete valvurimajade valmistamise maksumus on TepsAlfa OÜ hinnapakkumiste kohaselt 28 535,63 eurot ja 26 142,72 eurot, kokku seega 54 678,35 eurot.
1.2.Samuti veeti kostja töötaja käsul parklast ära kaks hagejale kuuluvat müügikioskit ning keelduti neid tagastamast. 03.11.2024 tagastati Parklateenuste Grupp OÜ-le üksnes teisaldatud haagissuvila. Hagejale kuuluv soojak, mis tegelikult oli Stroomi ranna kohvikus kasutusel olnud müügikiosk maksumusega 10 000 eurot, jäi tagastamata. Müügikioskite teisaldamiseks puudus vajadus, sest 2023. a. oli Lasnamäe linnaosa vanem teatanud, et kuni kohtuvaidluste lõpuni on parkimine kõigile tasuta.
1.3.Kostja teavitas 15.06.2023 kavatsusest asuda inventari teisaldama Parklateenuste Grupp OÜ-le, mitte hagejale. Hagejale võimalust valvurimaju teisaldada ei antud. Parklateenuste Grupp OÜ pöördus juunis 2023 Lasnamäe linnaosa vanema poole palvega kasutada valvurimaju, aga ei saanud oma palvele vastust.
1.4.Hageja hinnangul tekitas kostja läbi oma töötajate tegevuse hagejale õigusvastaselt kahju hageja omandi ja valduse rikkumise läbi.
2.Kostja esitas 20.03.2025 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tugines oma vastuses järgmistele asjaoludele ja esitas hageja nõudele järgmised vastuväited:
2.1.Kostjale kuuluv Läänemere tee 10 kinnistul paiknev betoneeritud plats suurusega 9000m2 oli Lasnamäe linnaosa vanema 08.07.2019 korralduse nr 1-15/75 alusel sõlmitud tähtajalise üürilepingu nr XXX alusel antud kuni 30.09.2019 SVAJENE OÜ (regitrikood 12517275, äriregistrist kustutatud alates 29.12.2022) kasutusse, kes üürilepingu lõppemisel valdust ei vabastanud ja jätkas parkimisteenuse osutamist.
2.2.Kostjale kuuluv Rahu tee T8 kinnistul paiknev betoneeritud plats suurusega 8500m2 oli Lasnamäe linnaosa vanema 08.07.2019 korralduse nr 1-15/77 alusel sõlmitud tähtajalise üürilepingu nr XXX alusel antud kuni 30.09.2019 SVAJENE OÜ kasutusse, kes üürilepingu lõppemisel valdust ei vabastanud ja jätkas parkimisteenuse osutamist.
2.3.Avtokredit Grupp OÜ avaldas 05.06.2020 Lasnamäe linnaosa vanemale, et SVAJENE OÜ on parkimistegevuse korraldamise Rahu T8 ja Läänemere tee 10 kinnistutel lõpetanud ning kinnistutel paiknevat vara on alates 30.04.2020 asunud valdama Avtokredit Grupp OÜ.
2.4.Kostja esitas Avtokredit Grupp OÜ vastu hagiavalduse Rahu tee T8 ja Läänemere tee 10 kinnistute valduse vabastamise nõudes (tsiviilasi 2-20-16312). Kuivõrd kohtumenetluse ajal andis Avtokredit Grupp OÜ Rahu tee T8 ja Läänemere tee 10 kinnistute otsese valduse õigusvastaselt üle Autoparkhof OÜ-le, asendas kohus kostja Autoparkhof OÜ-ga. Kohus kinnitas 18.05.2022 tsiviilasjas 2-20-16312 kompromissi, millega Autoparkhof OÜ võttis kohustuse vabastada kompromissis
2/10
märgitud ajaks Rahu T8 ja Läänemere tee 10 kinnisasjad talle kuuluvast varast ja anda kinnistute valdus üle kostjale.
2.5.Avtokredit Grupp OÜ andis kinnistute valduse omakorda õigusvastaselt üle Parklateenuste Grupp OÜ-le, kes kasutas Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistut 01.10.2022 – 29.06.2023 õigusliku aluseta parkimisteenuse osutamiseks.
2.6.Eeltoodust johtuvalt ei ole hageja kostja hinnangul tõendanud, et oli kahe hävinenud valvurimaja omanik, mistõttu ei ole hageja kahjunõue põhjendatud.
2.7.Isegi kui hageja oleks tõendanud, et oli kahe hävinenud valvurimaja omanik, ei ole kahju tekitamine õigusvastane.
2.8.Lasnamäe Linnaosa Valitsus palus Parklateenuste Grupp OÜ-l 23.02.2023 e-kirjas Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistute valduse hiljemalt 24.03.2023 vabastada, mida Parklateenuste Grupp OÜ ei teinud. Lasnamäe Linnaosa Valitsus informeeris seepeale Parklateenuste Grupp OÜ-d 15.06.2023 e-kirjas, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus algatab sanktsioneerimata parkimisteenuse jätkumisel inventari teisaldamise protsessi 29.06.2023.
2.9.Parklateenuste Grupp OÜ juhatuse liige, keda inventari teisaldamisest teavitati, on ka hageja juhatuse liige, mistõttu oli ka hageja teadlik, et 29.06.2023 alustab kostja Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistutelt inventari teisaldamist. Seega oli hagejale antud võimalus valvurimajad ise teisaldada ja kui ta seda ei teinud, siis saab eeldada, et ta oli nõus nende teisaldamisega kostja poolt. Kui Parklateenuste Grupp OÜ andis vara üle hagejale teades, et kostja asub vara teisaldama, vastutab Parklateenuste Grupp OÜ hagejale tekkinud kahju eest.
2.10.Isegi kui kahju tekitamine oleks õigusvastane, ei ole hagejal tekkinud kahju hageja väidetud ulatuses. Teps Alfa OÜ hinnapakkumised sisaldavad sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust, mis kauba võõrandamisel ei lisandu. Lisaks olid valvurimajad nende hävimise ajal amortiseerunud, mida tuleb kahju suuruse hindamisel arvesse võtta. Müügiportaalides pakutavate samalaadsete asjade müügihind on 3500 eurot, mistõttu saaks hävinenud valvurimajade väärtusel põhinev potentsiaalne kahju olla maksimaalselt 7000 eurot. Kostjal kulus valvurimajade lammutamisele 4740 eurot. Kuivõrd valvurimajade omanik pidanuks ka ise valvurimajad lammutama ja utiliseerima, tuleb sellega seonduvad kostja kulud kahjuhüvitisest maha arvata.
2.11.Kostja möönis, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus alustas 29.06.2023 nimetatud kinnistutel asunud vara teisaldamist.
3.Hageja tõi 30.04.2025 seisukohas täiendavalt esile, et hageja ei olnud parkimisplatsidel osutatud teenustega seotud, ning et parklateenuseid osutasid teised isikud, sh Parklateenuste Grupp OÜ ja Autoparkhof OÜ. Seetõttu ei saa õigustada valvurimajade kui hageja vara hävitamist parkimisteenuse osutamise ebaseaduslikkusega või kompromissiga varasemas vaidluses teise isikuga. Kuigi hageja ja Parklateenuste Grupp OÜ olid seotud isikute kaudu, ei ole nad juriidiliselt samad. Seotus isikute kaudu ei tähenda, et vara kuulunuks parklaoperaatorile, või et vara võinuks käsitada kui eeldatavalt Autoparkhof OÜ oma. Linn ei pakkunud võimalust valvurimajade vabatahtlikuks teisaldamiseks hagejale kui isikule, kellele vara kuulub – kiri saadeti teisele juriidilisele isikule. Omaniku teadmine sellest, et keegi tahab tema vara hävitada, ei anna kostjale õigust eraomandit ilma igasuguse kokkuleppe, kohtumääruse või vastutuseta kahjustada. Lammutuskulude mahaarvamine kahjuhüvitisest oleks vastuolus VÕS § 127 lg 5 mõttega, kuivõrd kahju ei saa olla väiksem pelgalt seetõttu, et kahju tekitaja ise vara hävitas.
4.Hageja tõi 23.04.2026 eelistungil täiendavalt esile, et kostja on tagastanud teisaldatud haagissuvila, aga mitte soojakut. Soojak jäi tagastamata, kuivõrd see oli suur ja seda ei olnud 3/10
võimalik mujale viia. Kostja esindaja avaldas, et soojaku kohesel äraviimisel ei pea midagi maksma, aga seda hiljem tehes tuleb maksta. 2024 maikuus soojakut Vana-Kuuli 13 parklas enam ei olnud, mistõttu on see hageja hinnangul hävinud või kaotsi läinud. Soojak maksis soetamise ajal 10 000 eurot, seal olid sees seadmed söögi valmistamiseks, selle hind võib olla ajaga vähenenud umbes 1000 euro võrra. 28.06.2023 avaldas Parklateenuste Grupp OÜ, kes oli vastaval ajal valvurimajade omanik, kostja esindajale soovi valvurimaju tasu eest kasutada inventari hoidmiseks ja ööbimiseks. Hageja sai valvurimajade omandi siis, kui Parklateenuste Grupp OÜ oma tegevuse lõpetas.
5.Kostja tõi 23.04.2026 eelistungil täiendavalt esile, et pärast valvurimajade lammutamist veeretati mõlemasse parklasse soojakud, võimaldamaks ebaseadusliku parkimisteenuse osutamise jätkamist. Soojakud teisaldati, et ebaseadusliku parkimisteenuse osutamine ei oleks enam võimalik. Valvurimajad lammutati, kuivõrd need paiknesid kostja maal ebaseaduslikult. Esialgu plaaniti valvurimajad teisaldada, aga nende kehva seisukorra tõttu ei olnud see võimalik ja seetõttu need lammutati. Kostja võttis omaks, et soojaku teisaldas ja valvurimajad lammutas linna esindaja, kelle tegevuse saab omistada linnale.
6.Hageja tõi 04.05.2026 seisukohas täiendavalt esile, et Parklinn Grupp OÜ sai 2009 õiguse parkimisteenuste osutamiseks Rahu tee T8 kinnistul ning omandas autoparkla vara, sealhulgas 2009 augustis renoveeritud 14,5 ruutmeetrise valvurimaja, 05.11.2009 OÜ-lt ExpoLux 100 000 Eesti krooni eest, mis tasuti sularahas. Parklinn Grupp OÜ sai 2010 õiguse parkimisteenuste osutamiseks Läänemere tee 10 kinnistul ning autoparkla vara, sealhulgas praktiliselt uue valvurimaja, eest tasuti 40 000 Eesti krooni arvega ja 60 0000 Eesti krooni sularahas. 31.05.2015 vormistas J. S. mõlemad valvurimajad oma isiklikuks varaks, kuivõrd Parklinn Grupp OÜ-le oli vaja rahalisi vahendeid ja J. S. võttis E. T. laenu 27 000 eurot, mille tagatiseks sai vastav parklavara. Pärast laenu tagastamist 2015 augustis jäid need J. S.i isiklikuks varaks ja anti üle hagejale siis, kui hageja alustas autoparkla teenuse osutamist ja asjaomastel riigihangetel osalemist. Mõlema valvurimaja keldris olid lammutamise hetkel muruniiduk, elektrigeneraator ja lumekoristusinventar.
7.Kostja tõi 18.05.2026 seisukohas täiendavalt esile, et kostja hinnangul ei ole hageja endiselt tõendanud, et oli vaidlusaluste valvurimajade ja soojaku omanik ja valdaja. Hageja 04.05.2026 esitatud tõenditest ei nähtu, et nende esemeks oleks vaidlusalused valvurimajad, või et need oleks omandanud hageja. Soojak ja haagissuvila paigutati Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistutele vahetult pärast valvurimajade lammutamist. Lasnamäe Linnaosa Valitsus nõudis soojaku ja haagissuvila eemaldamist ning kuna seda määratud tähtajaks ei tehtud, siis need teisaldati Vana-Kuuli 13 laoplatsile. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kahjunõude aluseks olevate asjade omanikuks olemist, ei pea kostja ka oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendama.
8.Hageja tõi 08.09.2026 kohtuistungil eelmenetluse raames täiendavalt esile, et soojak teisaldati Vana-Kuuli 13 parklasse, mis ei olnud linna parkla vaid eraparkla. Kuivõrd soojaku teisaldas parklasse linn, saanuks hageja soojaku ka kätte üksnes koos linna esindajaga. Hagejal kokkulepet linnaga soojaku hoiustamise osas ei olnud. Hageja selgitas, et tema omand ja valdus valvurimajade suhtes on võimalik tuvastada hageja 04.05.2025 esitatud tõendite alusel. Hageja leidis, et tema valdus soojaku suhtes tuleneb sellest, et hageja soetas soojaksusse vara ning võttis soojaku hoiule parklasse, mida hageja kasutas Maardus. Hageja möönis, et kuivõrd kõigi hagejaga seotud äriühingute omanik on olnud üks ja sama isik hageja seadusliku esindaja näol, siis erinevate äriühingute vahel vara võõrandamist ja üleandmist ei toimunud. Läänemere tee 10 parklast teisaldatud soojakus olid hoiustatud köögiseadmed, mida Parklinn Grupp OÜ oli kasutanud Stroomi rannas.
9.Kostja tõi 08.09.2026 kohtuistungil eelmenetluse raames täiendavalt esile, et hageja ei ole kunagi mingit konkurssi parklate kasutamiseks võitnud, 2019 oktoobris lõppes leping SVAJENE OÜ-ga ning pärast seda on Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 parklate valdus olnud 4/10
ebaseaduslik. Mistahes vara paiknemine valvurimajades ja soojakus on hüpoteetiline ja tõendamata. Teisaldatud soojakule lubati järele tulla järgmisel või ülejärgmisel päeval, aga seda ei tehtud. Kostjale teadaolevalt murti soojakusse sisse, see lõhuti ära ja see tuli ära utiliseerida. Mingisugust kokkulepet hagejaga soojaku hoiustamiseks kostjal ei olnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, arvestades poole esitatud seisukohtadega ning olles hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
11.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja on õigusvastaselt lammutanud kostjale kuuluvatel kinnistutel asunud hagejale kuulunud valvurimajad ja õigusvastaselt teisaldanud seal asunud hagejale kuulunud soojaku, mille tulemusel on valvurimajad hävinud ja soojak kaotsi läinud.
12.Kohtu hinnangul on esile toodud asjaoludel kostja hageja õigusi rikkunud kas kinnisasja omanikuna oma õiguste piire ületades või muul viisi eraõiguslikus vormis tegutsedes. Kumbki pool ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kahju oleks tekitatud avaliku võimu volituste rakendamisel või muude avalike ülesannete täitmisel. Kohtu hinnangul nõuab hageja seega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes riigivastutuse seaduse § 1 lg 2 mõttes ning tegemist on tsiviilasjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 mõttes, mida maakohus on TsMS § 371 lg 1 p 1 mõttes pädev lahendama.
13.Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust arvata, et hageja ja kostja vahel oleks olnud leping, ning et kostja oleks hagejale kahju põhjustanud mõne lepingulise kohustuse rikkumisega. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda mõnel lepingulisel alusel.
14.Hageja esile toodud asjaoludel võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 ja § 1050 alusel, potentsiaalselt koostoimes asjaõigusseaduse (AÕS) § 84 lg-ga 1.
15.Hageja nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on objektiivse teokoosseisu esinemine, s.o. teisele isikule kahju tekitamine sellise teo tagajärjel, mis oma teotunnuste poolest võiks vastata mõne VÕS § 1045 lg-s 1 või muus sättes kirjeldatud õigusvastase teo tunnustele. Selleks tuleb tuvastada, kas esines kahju tekitaja tegu (s.t. kas aktiivne käitumine või tegevusetus), mis võiks vastata mingi õigusvastase teo tunnustele. Seejärel tuleb kindlaks teha põhjuslik seos vastava teo ja kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Teisisõnu tuleb objektiivse teokoosseisu raames kindlaks teha, kas kostja on toime pannud teo, mis võiks olla etteheidetav õigusvastase teona, ning kas selline tegu on põhjustanud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja nõude rahuldamise teiseks eelduseks on kahju tekitamise õigusvastasus. Hageja nõude rahuldamise kolmandaks eelduseks on kahju tekitaja süü.
16.Seejuures peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu esinemise (s.t. kostja teo, oma kahju ning põhjusliku seoses kostja teo ja kahju vahel) ning õigusvastasuse eeldused. Kui hageja on tõendanud objektiivse teokoosseisu esinemise (sh vähemalt ühe õigusvastase teo eelduste esinemise), eeldatakse üldiselt, et selle aluseks oleva teo toime pannud isik on käitunud õigusvastaselt. Õigusvastase teo toimepanemise korral eeldatakse sedagi, et objektiivse teokoosseisu tunnustele vastav õigusvastane tegu on süüline, s.t. et selle toimepanemisel esines väline (objektiivne) hooletus VÕS § 1050 lg 1 mõttes. Seetõttu peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
5/10
17.Hageja esile toodud asjaoludel võiks hageja nõue eelkõige kuuluda rahuldamisele § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel, potentsiaalselt koostoimes AÕS § 84 lg-ga 1.
18.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. AÕS § 84 lg 1 näeb ette pahauskse valdaja kohustuse hüvitada omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele
19.Lähtuvalt eeltoodust kontrollib kohus esiteks, kas esile toodud asjaolude kohaselt on tuvastatav VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud kaitstud õigushüve kahjustamine kostja kui väidetava kahju tekitaja teo või tegevusetuse tagajärjel.
20.Hageja on esitanud faktiväite, et kostjale kuuluvatel kinnisasjadel aadressidega Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 (esialgu viitas hageja aadressile Linnamäe 25a, ent möönis hiljem, et õige aadress on Rahu tee T8, dtl 111-112) paiknesid kaks valvurimaja ja soojak, mis olid hageja omandis ja valduses, ning et kostja on vastavad valvurimajad lammutanud ning soojaku teisaldanud, ning et soojak on hävinud või kaotsi läinud.
21.Kostja on omaks võtnud, et kostjale kuuluvatel kinnisasjadel aadressidega Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 paiknesid kaks valvurimaja ja soojak, et kostja valvurimajad lammutas ja soojaku teisaldas, ning et soojak on hävinud (dtl 40-42, 112, ajamärk 00:51:1400:51:43, 185186, ajamärk 00:48:27). Seetõttu ei vaja vastavad hageja väited tõendamist ning kohus loeb kostja omaksvõtu alusel tuvastatuks, et kostjale kuuluvatel kinnisasjadel aadressidega Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 paiknesid kaks valvurimaja ja soojak, et kostja valvurimajad lammutas ja soojaku teisaldas, ning et soojak on hävinud.
22.Kostja on vaidlustanud hageja faktiväited, et asjaomased valvurimajad ja soojak olid hageja omandis ja valduses, mistõttu vajavad vastavad hageja faktiväited tõendamist.
23.Kohus selgitas hagejale korduvalt, et hageja peab oma nõude eeldusena tõendama, et valvurimajad ja soojak olid tema omandis või valduses (dtl 109, ajamärk 00:29:29, 111, ajamärk 00:44:11, 112, 179, ajamärk 00:00:01, 187, ajamärk 00:58:16).
24.Hageja on vastavate faktiväidete tõendamiseks tuginenud OÜ ExpoLux ja Parklinn Grupp OÜ vahel 05.11.2009 koostatud üleandmise-vastuvõtu aktile (dtl 125) ja parklavara kirjeldusele (dtl 144), Al-Mark Grupp Osaühingu poolt Parklinn Grupp OÜ-le 31.03.2010 väljastatud arvele, Parklinn Grupp OÜ kassa väljamineku orderile ja Al-Mark Grupp Osaühingu üleandmise-vastuvõtu aktile (dtl 126-128), 31.05.2015 müügilepingule J. S.i ja AutoparkHaus OÜ vahel (dtl 138-139), 15.08.2015 müügilepingule E. T. ja AutoparkHaus OÜ vahel (dtl 136-137), 31.05.2015 müügilepingule J. S.i ja AutoparkHaus OÜ vahel (dtl 142-143), 15.08.2015 müügilepingule E. T. ja AutoparkHaus OÜ vahel (dtl 140-141) ning Parklateenuste Grupp OÜ ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vahel 03.11.2023 koostatud üleandmise-vastuvõtu aktile (dtl 8).
25.Kohtu hinnangul ei nähtu OÜ ExpoLux ja Parklinn Grupp OÜ vahel 05.11.2009 koostatud üleandmise-vastuvõtu aktist ja parklavara kirjeldusest, kas nende esemeks on Rahu tee T8 kinnistul paiknev vara, sealhulgas üks vaidlusalustest valvurimajadest, nagu hageja on väitnud. Kohtu hinnangul nähtub Al-Mark Grupp Osaühingu poolt Parklinn Grupp OÜ-le 31.03.2010 väljastatud arvest ja üleandmise-vastuvõtu aktist, et nende esemeks oli ka Läänemere tee 10 asunud valvurimaja. Kohtu hinnangul ei nähtu 31.05.2015 müügilepingust J. S.i ja AutoparkHaus OÜ vahel ja 15.08.2015 müügilepingust E. T. ja AutoparkHaus OÜ vahel, kes nende esemeks oli Rahu tee T8 paiknenud valvurimaja, nagu hageja väidab. Kohtu hinnangul ei nähtu 31.05.2015 müügilepingust J. S.i ja AutoparkHaus OÜ vahel ning 15.08.2015 müügilepingust E. T. ja AutoparkHaus OÜ vahel, kas nende esemeks oli Läänemere tee 10 valvurimaja, nagu hageja väidab. Parklateenuste Grupp OÜ ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vahel 03.11.2023 koostatud 6/10
üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et aktiga oli kavas Parklateenuste Grupp OÜ-le üle anda nii 29.06.2023 teisaldatud haagissuvila kui ka soojak, ning et Parklateenuste Grupp OÜ-le anti üle üksnes haagissuvila.
26.Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud tõenditest, et erinevaid juriidilisi isikuid, kellele vastavate aktide ja lepingute alusel on vara üle antud, on küll esindanud J. S., kes on ka hageja seaduslikuks esindajaks, ent ühestki aktist ega lepingust ei nähtu, et J. S. oleks mistahes vara vastu võtnud või omandanud hageja nimel.
27.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks olnud vaidlusaluse soojaku omanik või valdaja. Arvestades, et hageja väitis 23.04.2026 eelistungil, et üks päev enne valvurimajade lammutamist oli vara omanik Parklateenuste Grupp OÜ (dtl 109, ajamärk 00:27:58), annab Parklateenuste Grupp OÜ ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vahel 03.11.2023 koostatud üleandmise-vastuvõtu akt kohtu hinnangul pigem aluse arvata, et ka teisaldatud soojak võis selle teisaldamise ajal olla Parklateenuste Grupp OÜ omandis või valduses.
28.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks saanud Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistutel asunud valvurimajade ja teisaldatud soojaku valduse või omandi.
29.Kostja on hageja vastavate faktiväidete vaidlustamiseks tuginenud 26.09.2019 Tallinna linna ja SVAJENE OÜ vahel sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingule Lasnamäe Linnaosa Valitsuse territooriumil asuva betoneeritud platsi kohta asukohaga Läänemere tee 10 kinnistul (dtl 50-52), 26.09.2019 Tallinna linna ja SVAJENE OÜ vahel sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingule Lasnamäe Linnaosa Valitsuse territooriumil asuva betoneeritud platsi kohta asukohaga Rahu tee T8 kinnistul (dtl 55-57), Avtokredit Grupp OÜ 05.06.2020 kirjale (dtl 58) ning 18.05.2022 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-20-16312 (dtl 60-62).
30.Kostja oma vastuväite, et Avtokredit Grupp OÜ on valduse omakorda õigusvastaselt üle andnud Parklateenuste Grupp OÜ-le, kes alates 1.10.2022 kuni 29.06.2023 kasutas õigusliku aluseta Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistut parkimisteenuse osutamiseks, tõendamiseks tõendeid ei esitanud.
31.26.09.2019 Tallinna linna ja SVAJENE OÜ vahel sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingutest nähtuvalt andis Tallinna linn betoneeritud platsid Läänemere tee 10 kinnistul ja Rahu tee T8 kinnistul kuni 30.09.2019 SVAJENE OÜ kasutusse. Avtokredit Grupp OÜ 05.06.2020 kirjast nähtub, et Avtokredit Grupp OÜ omandas enese väitel SVAJENE OÜ-lt muu hulgas valvurimajad Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistutel, ning et vastava vara valdus on 30.04.2020 Avtokredit Grupp OÜ-le üle antud. See annab kohtu hinnangul alust arvata, et valvurimajad olid 30.04.2020 seisuga Avtokredit Grupp OÜ valduses ja omandis. 18.05.2022 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-2016312 ei nähtu, missugusest varast Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistutel Autoparkhof OÜ kohustus vastavad kinnisasjad vabastama, ning kas vastav vara hõlmas ka käesoleva vaidluse esemeks olevat vara. Seetõttu ei võimalda vastav kohtumäärus tuvastada, kas Avtokredit Grupp OÜ andis valvurimajade omandi või valduse üle Autoparkhof OÜ-le.
32.Kostja esitatud tõendid annavad seega aluse arvata, et 30.04.2020 seisuga võis Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 kinnistutel asuvate valvurimajade omand ja valdus kuuluda Avtokredit Grupp OÜ-le. Kostja esitatud tõenditest ei saa aga teha järeldusi valvurimajade omandi või valduse kohta mistahes hilisema ajahetke seisuga ning mistahes järeldusi soojaku omandi või valduse kohta.
7/10
33.Kuivõrd selle tõendamise koormis, et kostjale kuuluvatel kinnisasjadel aadressidega Läänemere tee 10 ja Rahu tee T8 paiknenud kaks valvurimaja ja soojak olid hageja omandis või valduses, lasus hagejal ning hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid eeltoodu tuvastada, on kohtu hinnangul hageja vastavad faktiväited tõendamata.
34.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma nõude esmast eeldust, et kostja oleks valvurimajade lammutamise ja soojaku teisaldamise läbi kahjustanud hageja omandit või valdust.
35.Kuivõrd seetõttu ei ole tuvastatav VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud kaitstud õigushüve kahjustamine kostja kui väidetava kahju tekitaja teo või tegevusetuse tagajärjel, ei ole hageja nõuet VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel võimalik rahuldada juba ainuüksi sel põhjusel ning kohus ei kontrolli muude nõude eelduste täidetust.
36.Hageja esile toodud asjaoludel võiks hageja nõue teoreetiliselt kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 6, 7 või 8 ja § 1050 alusel.
37.VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1049 kohaselt teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele.
38.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole suutnud tõendada, et kosta poolt lammutatud valvurimajad ja kostja poolt teisaldatud soojak olid hageja omandis või valduses, ei saaks vastavate valvurimajade lammutamine ja soojaku teisaldamine endast kujutada ka hageja majandus- või kutsetegevusse sekkumist, millega on põhjustatud kahju hagejale VÕS § 1045 lg 1 p-s 6 ja § 1049 mõttes. Seetõttu ei saaks hageja nõue juba ainuüksi sel põhjusel ning sõltumata muude nõude eelduste täidetusest rahuldamisele kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 6, § 1049 ja § 1050 alusel.
39.VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
40.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja poolt lammutatud valvurimajad ja kostja poolt teisaldatud soojak olid hageja omandis või valduses, ei saaks vastavate valvurimajade lammutamine ja soojaku teisaldamine endast kujutada ka seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist, millega on põhjustatud kahju hagejale VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu ei saaks hageja nõue juba ainuüksi sel põhjusel ning sõltumata muude nõude eelduste täidetusest rahuldamisele kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 alusel.
41.VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
42.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja poolt lammutatud valvurimajad ja kostja poolt teisaldatud soojak olid hageja omandis või valduses, ei saaks vastavate valvurimajade lammutamine ja soojaku teisaldamine endast kujutada ka heade kommete vastast tahtlikku käitumist, millega on põhjustatud kahju hagejale VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Seetõttu ei saaks hageja nõue juba ainuüksi sel põhjusel ning sõltumata muude nõude eelduste täidetusest rahuldamisele kuuluda ka VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 8 ja § 1050 alusel.
43.Hageja esile toodud asjaoludel võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele AÕS § 84 lg 2 alusel, mille kohaselt isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle
8/10
päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.
44.AÕS § 84 lg 2 kohaldamise eelduseks on, et isik on asja valduse saanud omavoli teel AÕS § 40 lg 2 tähenduses, isik on omavoli rakendanud omaniku või vähemalt tema valduse teenija vastu, ning et asi on kahjustunud, hävinud või kaotsi läinud vastava isiku poolse valduse ajal. Seejuures ei sõltu omavolilise valdaja vastutus tema süüst ning omavoliline valdaja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et asi oleks saanud kahjustada või et see oleks hävinud või kaotsi läinud ka juhul, kui see oleks olnud omaniku (seaduses nimetatud kui hageja) valduses.
45.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja poolt lammutatud valvurimajad ja kostja poolt teisaldatud soojak olid hageja omandis, ei saaks hageja nõue kuuluda rahuldamisele ka AÕS § 84 lg 2 alusel ning kohus ei kontrolli ülejäänud nõude eelduste täidetust.
46.Hageja esile toodud asjaoludel võiks hageja poolt esile toodud kostja teod olla teoreetiliselt käsitatavad käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 mõttes, mistõttu ei saa välistada, et hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda ka käsundita asjaajamise sätete, nt VÕS § 1022 lg 4 või § 1024 lg-te 1 või 2 alusel.
47.VÕS § 1018 lg 1 kohaselt on käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. VÕS § 1024 lg 4 kohaselt kui käsundita asjaajaja teadis või pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu tahtele ja see tahe ei olnud vastuolus avalike huvide ega seadusega, vastutab käsundita asjaajaja igasuguse asjaajamise tõttu soodustatule tekitatud kahju eest. Käsundita asjaajaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kahju oleks tekkinud ka asjaajamise ülevõtmiseta. VÕS § 1024 lg 1 kohaselt kui käsundita asjaajajal puudus VÕS § 1018 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. VÕS § 1024 lg 2 kohaselt kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt VÕS § 1018 lg-le 1, ei pea ta kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärgi, kuid peab hüvitama kahju, mis on tekkinud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. Kui asjaajamise eesmärk oli soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab asjaajaja üksnes kahju eest, mille ta on soodustatule tekitanud tahtluse või raske hooletusega.
48.Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja poolt esile toodud kostja teod võiksid olla käsitatavad millegi tegemisena hageja kasuks ning hageja soodustamise eesmärgil, ilma et viimane oleks kostjale andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema VÕS § 1018 lg-te 1 ja mõttes, siis olukorras, kus hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja poolt lammutatud valvurimajad ja kostja poolt teisaldatud soojak olid hageja omandis või valduses, ei oleks võimalik tuvastada asjaajamise läbi kahju tekitamist hagejale sõltumata sellest, kas täidetud võivad olla muud nõude eeldused, ning hageja nõue ei saaks juba ainuüksi sel põhjusel kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1022 lg 4 või § 1024 lg-te 1 või 2 alusel.
49.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hageja nõuet ei ole võimalik ülaltoodud kaalutlustel rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
50.Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
51.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 9/10
52.Kostja on avaldanud, et tal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud (dtl 198, ajamärk 02:14:08). Eeltoodust johtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.