Iris Kangur-Gontšarov, Neve Uudelt ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-20082
Kohtuasi
W.K, Osaühingu VETEPERE, W.E ja OÜ Malve TK hagid Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ning võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse hind W.K osas 302 346,67 eurot, Osaühingu VETEPERE osas 274 903,64 eurot, W.E osas 241 686,57 eurot, OÜ Malve TK osas 293 535,32 eurot ning W.E ja OÜ Malve TK ühise nõude osas 3535,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I W.K (isikukood XXX) Hageja II Osaühing VETEPERE (registrikood 10202816) Hagejate I ja II lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel Hageja III W.E (isikukood XXX) Hageja IV OÜ Malve TK (registrikood 10003363) Hagejate III ja IV lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja I Fassaadiplaat OÜ (registrikood 12269641), seaduslik esindaja X.I Kostja II Centene OÜ (registrikood 14250568), seaduslik esindaja M.R Kostja III Centene Pro OÜ (pankrotis, registrikood 14314311), seaduslik esindaja pankrotihaldur Andrias
2-21-20082 Palmits Menetluse liik
Asja läbivaatamine 23.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus vaidlustatud osas muutmata.
2.Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata W.K hagi 7451,07 euro nõudes, Osaühingu VETEPERE hagi 11 065,865 euro nõudes ja OÜ Malve TK hagi 10 309,58 euro nõudes Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) vastu (resolutsiooni p-d 12–14).
3.Jätta Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) ühine apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) kanda.
5.Määrata kindlaks W.K menetluskulude rahaline suurus ja mõista solidaarselt Fassaadiplaat OÜ-lt, Centene OÜ-lt ja Centene Pro OÜ-lt (pankrotis) W.K kasuks välja menetluskulud 1395 eurot.
6.Määrata kindlaks Osaühingu VETEPERE menetluskulude rahaline suurus ja mõista solidaarselt Fassaadiplaat OÜ-lt, Centene OÜ-lt ja Centene Pro OÜ-lt (pankrotis) Osaühingu VETEPERE kasuks välja menetluskulud 2287,50 eurot.
7.Määrata kindlaks W.E ja OÜ Malve TK menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt Fassaadiplaat OÜ-lt, Centene OÜ-lt ja Centene Pro OÜ-lt (pankrotis) W.E ning OÜ Malve TK kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2327,50 eurot.
8.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Fassaadiplaat OÜ-l, Centene OÜ-l ja Centene Pro OÜ-l (pankrotis) tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W.K (hageja I) ja Osaühing VETEPERE (hageja II) esitasid 23.12.2021 Harju Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-21-20082), mida täpsustasid 30.12.2021, Fassaadiplaat OÜ (kostja I), Centene OÜ (kostja II) ja Centene Pro OÜ (kostja III) vastu, paludes solidaarselt kostjatelt
2-21-20082 välja mõista: hageja I kasuks 272 384,17 eurot, sellelt põhinõudelt seadusjärgne viivis 16 768,39 eurot alates 04.02.2021 kuni 23.12.2021 ning edasiulatuv viivis alates 24.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni; hageja II kasuks 253 222,74 eurot, sellelt põhinõudelt seadusjärgne viivis 13 804,93 eurot alates 04.02.2021 kuni 23.12.2021 ning edasiulatuv viivis alates 24.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hagejad palusid menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja I, hageja II, kostja I ja kostja III sõlmisid 02.02.2018 kokkulepe, millega kostja I kinnitas varasematest laenulepingutest tulenevad kohustusi hageja I ja hageja II ees ning pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumise uued tingimused. Kokkuleppe p-s 1 kostja I kinnitas hageja II ees põhivõlgnevust 195 000 eurot ja intressivõlgnevust 31.12.2017 seisuga 41 772,74 eurot. Kokkuleppe p-s 2 kostja I kinnitas hageja I ees põhivõlgnevust 190 925 eurot ja intressivõlgnevust 31.12.2017 seisuga 21 204,78 eurot. Kokkuleppe p-s 3 kostja I kinnitas kohustust tasuda hagejale I 45 935 eurot. Kokkuleppe p 4 järgi kohustus kostja I tasuma iga-aastaselt intresse mitte vähem kui 2,5%. Kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus kostja III tasuma kostjale I 50% omandatud ettevõtte tegevuse jätkamisel teenitavast kasumist majandusaastate 2018 kuni 2023 aruannete alusel. Vaatamata sellele, et kostja III on olnud kasumis, siis ei ole kostjale I tasutud vastavalt kokkuleppe p-le 5. Kostja I rikkus oma kohustust tasuda iga-aastaseid intressimakseid vastavalt kokkuleppele ple 4. Võlgnevus oli kestnud 03.02.2021 seisuga 765 päeva ja hagejatel oli õigus 02.02.2018 kokkulepe üles öelda ning nõuda laenude kohest tagastamist. Hagejad I ja II ütlesid 03.02.2021 avaldusega kokkuleppe üles ning nõudsid kostjalt I ja III võlgnevuse 272 384,17 eurot tasumist hagejale I ja 253 222,74 eurot tasumist hagejale II hiljemalt 15.02.2018. Hagejatele võlgnevust ei tasutud ei ole. Kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II ja kostjale III, mistõttu on neile üle läinud ka kostja I kohustused hageja I ja hageja II ees ning kostjad vastutavad hagejate I ja II ees solidaarselt.
2.W.E (hageja III) ja OÜ Malve TK (hageja IV) esitasid 30.12.2021 Harju Maakohtule kostja I, kostja II ja kostja III vastu hagi (tsiviilasi nr 2-21-20369), milles palusid välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja IV kasuks põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 33 912,33 eurot (alternatiivselt 37 364,38 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 17 967,12 eurot (alternatiivselt 14 515,07 eurot); põhivõlgnevus 3425 eurot, intress 308,34 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 151,26 eurot; põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 3712,33 eurot (alternatiivselt 4498,63 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 2994,52 eurot (alternatiivselt 2208,22 eurot); põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1797,26 eurot (alternatiivselt 2190,41 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot); põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1741,10 eurot (alternatiivselt 2134,25 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot); põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1713,70 eurot (alternatiivselt 2106,85 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot); põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1704,11 eurot (alternatiivselt 2097,26 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot); põhivõlgnevus 10 000 eurot, intress 655,89 eurot (alternatiivselt 813,15 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 598,90 eurot (alternatiivselt 441,64 eurot); põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 2893,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2994,52 eurot; edasiulatuv seadusjärgne viivis koguvõlgnevuselt (213 245 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. 30.12.2021 hagiavalduse kohaselt palusid hageja III ja hageja IV välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja III kasuks põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 3468,78 eurot,
2-21-20082 sissenõutavaks muutunud viivis 2419,18 eurot; põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 2885,25 eurot (alternatiivselt 3460,59 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 2994,52 eurot (alternatiivselt 2419,18 eurot); põhivõlgnevus 20 000 eurot, intress 1077,60 eurot (alternatiivselt 1307,73 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1197,81 eurot (alternatiivselt 967,67 eurot); edasiulatuv seadusjärgne viivis koguvõlgnevuselt (120 000 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni; võlgnevus 74 300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17 799,43 eurot ja edasiulatuv seadusjärgne viivis võlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. Hageja III ja hageja IV palusid välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja III ja IV kasuks kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 3273,81 eurot ja viivise seadusjärgses ulatuses hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja III, hageja IV, kostja I ja kostja III sõlmisid 02.02.2018 kokkulepe, millega kostja I kinnitas varasematest laenulepingutest (mille kohaselt andis hageja IV kostjale I laenu kokku 213 425 eurot ja hageja III andis kostjale I laenu kokku 120 000 eurot) tulenevaid kohustusi hageja III ja hageja IV ees ning pooled leppisid kokku kõikide laenude tagastamise uutes tähtaegades, s.o 31.12.2018. 02.02.2018 kokkuleppe p 3 kohaselt kohustub kostja I lisaks laenulepingutest tulenevatele kohustusele tasuma hagejale III kompromissi korras 74 300 eurot tähtajaga 31.12.2018. Laenu kasutamise eest olid pooled kokku leppinud ka intresside tasumises 12% ja 2%. Hagejate III ja IV nõuded muutusid sissenõutavaks 01.01.2019. Kuivõrd kostja I ei täitnud 02.02.2018 kokkuleppe alusel oma kohustusi, siis ütlesid hagejad 29.05.2019 avaldusega kõik laenulepingud üles ning laenud tulid tagastada kostjal I hiljemalt 29.07.2019. 02.10.2019 andsid hagejad kostjale I 02.02.2018 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks täiendava tähtaja 14.10.2019 ning teatasid, et jätkuval mittetäitmisel on kokkulepe üles öeldud. Alternatiivselt on laenusummade tagastamise tähtaegadeks 30.07.2019 või 15.10.2019. Kostja I pole tagastanud kokkuleppes lubatud summasid, s.o hagejale IV 213 425 eurot ja hagejale III 194 300 eurot. Kostja I on jätnud täitmata kohustuse tasuda hagejale IV intressi 45 591,20 eurot (alternatiivselt 51 513,27 eurot) ning hagejale III intressi 6856,29 eurot (alternatiivselt 8237,10 eurot). Laenu tähtajaks tagastamata jätmise tõttu on hagejal IV õigus nõuda kostjalt I viivise tasumist 27 754,70 eurot (alternatiivselt 21 732,63 eurot) ning hagejal III õigus nõuda kostjalt I viivise tasumist 7186,85 eurot (alternatiivselt 5806,03 eurot). Hagejal III on õigus nõuda kostjalt I lisaks viivist 17 799,43 eurot seoses kokkuleppe p-s 3 võetud kohustuse 74 300 euro tasumata jätmisega. Kuivõrd kostja I ei täitnud oma kohustusi, siis kasutasid hagejad võla sissenõudmiseks õigusabiteenuseid, mille eest tasumisega 3273,81 eurot tekitas kostja I hagejale kahju. Need kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja I oleks õigeaegselt oma kohutusi täitnud. Kuna kostja I on oma majandustegevuse lõpetanud ning ettevõte on üle antud kostjatele II ja III, siis vastutavad kostjad II ja III kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I.
3.Harju Maakohtu 14.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20369 on tsiviilasjad nr 2-2120369 ja nr 2-21-20082 liidetud ühte menetlusse ning maakohus jätkas esitatud hagide menetlemist tsiviilasjas nr 2-21-20082.
2-21-20082 Kostjate vastuväited
4.Kostjad palusid jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
5.Kostja I kohustused hagejate ees on tekkinud hagejate poolt osanikena antud laenudest. Kuna osanikud kostja I tegevust täiendavalt rahastada ei saanud, siis pidi kostja I otsima uue investori. Uus investor, kostja III oli nõus kostja I äritegevust rahastama ainult tingimusel, kui võlgnevused osanikele tasutakse tulevikus Centene kontserni teenitavast kasumist. 02.02.2018 lepingutega fikseeriti kostja I võlgnevused hagejate ees ja lepiti kokku võlgnevuste tasumiseks uued tingimused. Hagejate nõuded pole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja I ei ole saanud Centene kontsernist tulu, mille arvelt kohustusi täita. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus 20.06.2023 otsusega rahuldas hageja III hagi, hagejate I, II ja IV hagid rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks välja 281 701,49 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 258 064,78 eurot alates 24.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja I hagi kostjate vastu 7451,07 euro nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja II kasuks välja 255 961,82 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 236 772,74 eurot alates 24.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja II hagi kostjate vastu 11 065,85 euro nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja III kasuks välja 226 142,25 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 194 300 eurot alates 30.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus mõistis hageja IV kasuks välja 276 461,32 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 213 425 eurot alates 30.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja IV hagi kostjate vastu 10 309,58 euro nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt hageja III ja hageja IV kasuks kostjatelt solidaarselt välja 3273,81 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 3273,81 eurot alates 31.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.
7.02.02.2018 sõlmitud lepingutega on fikseeritud kostja I võlgnevuste saldod hagejate ees ning kohustuste täitmise tingimused on asendatud 02.02.2018 lepingutes ettenähtud tingimustega. Kokkulepetes sisalduvad seega võlatunnistused ja varasemate õigussuhete novatsioon ehk asendamine uue lepingu tingimustega. Varasemad õigussuhted hagejate ja kostja I vahel on kujundatud ümber 02.02.2018 lepingutes sisalduvateks laenulepinguteks vastavalt VÕS § 396 lg-le 2.
8.Kostjad on võtnud omaks hagejate faktiväited tasumiskohustuste täitmata jätmise, tasumata põhivõla suuruse ja kõrvalnõuete arvestuste kohta, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas 02.02.2018 kokkulepitud kostja I rahalised kohustused hagejate ees on muutunud sissenõutavaks.
9.Hagejaga I ja hagejaga II 02.02.2018 sõlmitud lepingu p 3 teise lause kohaselt on 45 935 euro tasumise osas tähtpäevaks 17.12.2021, p 4 teise lause kohaselt on laenude tagastamise tähtpäevaks 31.12.2018. Hagejaga III ja hagejaga IV 02.02.2018 sõlmitud lepingu p-de 3 ja 4 teise lause kohaselt on kõigi maksete tegemise tähtpäevaks 31.12.2018. Lepingute p 4 kolmas lause tähtaja pikendamisest ühe aasta kaupa juhul, kui laenud pole kuupäevaks 31.12.2018 tagasi makstud, ei sisalda lõplikke kokkuleppeid. Lauset võib käsitada kavatsuste protokollina leppida tulevikus kokku teises lauses ettenähtud tähtaja muutmises. Lauset pole mõistlikult võimalik tõlgendada nii, et pikenemine lepiti koheselt kokku ja toimus automaatselt. Ka lepingute p 5 neljandast lausest, mis puudutab hagejatele laenude tagastamise tähtaega ja
2-21-20082 maksegraafikute koostamist, järeldub täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus. Ükski asjas kogutud tõend ei käsitle poolte läbirääkimisi 02.02.2018 lepingutes kokku lepitud tähtaja pikendamiseks.
10.Kuna 02.02.2018 lepingute p 4 sisaldab eraldi lauset intresside tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta, mille kohaselt kuuluvad intressid tasumisele iga-aastaselt, siis ei puuduta lepingutes sisalduvad kavatsuste protokollid põhikohustuste täitmise tähtpäeva edasilükkamise kohta intressi tasumise kohustust.
11.Kõik hagejad on teatanud 02.02.2018 lepingute ülesütlemisest. Kuna hagejate nõuded olid muutunud sissenõutavaks juba varem (väljaarvatud hageja I nõue 45 935 eurot), siis ei oma ülesütlemine hagide õige lahendamise seisukohalt tähendust. Samas tuleb arvestada, et VÕS § 399 lg 1 p 2 annab laenuandjale õiguse öelda laenuleping erakorraliselt üles, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Isegi kui nõustuda kostjate arvamusega, et põhikohustuse täitmise tähtaja pikendamine kuni 31.12.2024 oli 02.02.2018 lepingutega lõplikult kokku lepitud, andis intressi tasumata jätmine aluse lepingute ülesütlemiseks ja kogu võla tasumise nõudmiseks. Kõik hagejad määrasid ülesütlemise eeltingimusena intressivõla tasumiseks ka täiendava tähtaja.
12.02.02.2018 lepingud ei välista nõuete esitamist kostja II ja kostja III vastu. Kostja II ei ole lepingute pooleks ja teda ei ole lepingutes isegi mitte ära nimetatud. Hagejate ja kostja III vahelisi suhteid lepingutes reguleeritud pole. Lepingute p-s 5 reguleeritud kostja III kohustus anda osa oma tulevikus teenitavast kasumist üle kostjale I ei puuduta hagejate õigusi nõuda kostjalt I lepingute täitmist. Lepingute p 5 esimeses lauses on lepingupooled kinnitanud ühist arusaama selle kohta, kuidas on kostjal I võimalik oma kohustusi täita. Hagejate osas on tegemist on konstateeringuga, mitte õigussuhteid loova või kujundava tahteavaldusega. Lepingute tekstis pole midagi sellist, mis seaks kostja I kohustuste täitmise hagejatele sõltuvusse kostja I ja kolmandate isikute suhetest. Lepingute tekstis ei sisaldu ka kostjate avaldusi oma õiguste piiramiseks kostja II või kostja III suhtes. Krediidilepingute sõlmimisel on tavapärane, et pooled arutavad laenusaaja kohustuste täitmise eeldatavaid katteallikaid ja mõistlik laenuandja peaks sellele alati mõtlema. Vaidlusaluse õigussuhte sisu tuleb määrata kindlaks 02.02.2018 lepingute alusel ja sellele eelnenud tahteavaldustele poolte kokkuleppest tulenevalt tugineda ei saa.
13.Kostjad II ja III nõustusid menetluse käigus, et nad on võtnud üle kostja I ettevõtte. Kuna kostja I ettevõte anti VÕS § 182 tähenduses üle kostjale II ja III, läksid ka kohustused kostjatele II ja III üle, mistõttu nad vastutavad hageja ees solidaarsete võlgnikena (VÕS § 65 lg 2 ja 3). Kostja I vastutab hagejate eest solidaarselt kostjatega II ja III VÕS § 183 lg 1 alusel.
14.Kuivõrd 02.02.2018 lepingud nõuete esitamist ei välista, siis ei ole kostja II ja III vastu nõuete esitamine vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Kostjate väide hageja I nõude osalise loovutamise kohta 15.01.2014 lepingu alusel on tõendamata. 02.02.2018 kokkuleppes pole mingit viidet 2014 lepingule ning loovutatud nõuete aluseks olevate võlasuhete ümberkujundamist ei oleks saanudki kokku leppida esialgse võlausaldajaga, vaid loovutuse järgse võlausaldajaga.
16.02.02.2018 lepingu p 2 ja 3 järgi on hageja I ees ümberkujundatud põhivõla summana lepitud kokku 258 064,78 eurot (190 925 + 21 204,78 + 45 935).
2-21-20082 02.02.2018 lepingu p 4 järgi on intressimäär 2,5% aastas. Perioodi 03.02.2018–31.12.2018 eest on hageja I intressinõude põhjendatud suuruseks 6868,32 eurot (258 064,78 x 2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva). Alates 04.02.2021 kuni 23.12.2021 on hageja I nõudnud viivist 16 768,39 eurot arvestatuna põhinõudesummalt 236 860 eurot. Kuna rahuldatava põhinõude õige summa on 258 064,78 eurot, siis tuleb alates 24.12.2021 arvestatav viivis välja mõista õigelt põhinõude summalt.
17.Hageja II ees on 02.02.2018 lepingu p 1 järgi ümberkujundatud põhivõla summana lepitud kokku 236 772,74 eurot (195 000 + 41 772,74). 02.02.2018 lepingu p 4 järgi on intressimäär 2,5% aastas. Perioodi 03.02.2018–31.12.2018 eest on intressinõude põhjendatud suuruseks 5384,15 eurot (236 772,74 x 2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva). Hagiavalduse esitamisel, 23.12.2021 on hageja II nõudnud viivist 13 804,93 eurot arvestatuna põhinõudesummalt 195 000 eurot. Alates 24.12.2021 arvestatav viivis tuleb välja mõista põhinõudelt 236 772,74 eurot.
18.Hageja III põhinõue koosneb 02.02.2018 lepingu p-s 2 loetletud laenulepingute põhivõlast kogusummas 120 000 eurot ja intressist kogusummas 6856,29 eurot, mida on arvestatud alates samas punktis fikseeritud kuupäevadest kuni 31.12.2018. Viivis, mida on arvestatud perioodi 01.01.2019–29.12.2021 eest on 7186,85 eurot. Hagejal III on õigus nõuda 02.02.2018 lepingu p-s 3 kokkulepitud täiendava laenusumma 74 300 euro ja sellelt nõudelt perioodil 01.01.2019–29.12.2021 arvestatud viivise 17 799,43 euro väljamõistmist Alates 30.12.2021 on hagejal III õigus nõuda edasiulatuvat viivist põhivõlanõudelt 194 300 eurot kuni selle summa tasumiseni.
19.Hagejal IV on õigus nõuda 02.02.2018 lepingu p 1 alusel laenulepingute põhivõlga 213 425 eurot. Hagejal IV on õigus nõuda intressi alates lepingu p-s 1 fikseeritud kuupäevadest kuni 31.12.2018, kuid hageja IV ei saa põhivõlalt 50 000 eurolt arvestada perioodi 02.02.2018– 31.12.2018 eest intressi määraga 12% aastas, mis on vastuolus 02.02.2018 lepingu p-ga 4, mille kohaselt on intressimäär 2,5% aastas. Kokkulepitud määraga arvestatud intress on 1136,99 eurot (50 000 x 2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva). Ülejäänud võlgnevuse osas on hageja IV intressi arvestatud määraga 2% aastas, mis on kokkulepitud vähimast määrast väiksem. Hageja IV viivise nõue arvestatuna 01.01.2019–29.12.2021 on põhjendatud, v.a osas, milles seda on arvestatud põhivõlalt 50 000 eurot. Põhivõla 50 000 euro suuruselt osalt on põhjendatud viivist arvestada perioodil 01.01.2019 kuni 29.12.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kokku 11 978,08 eurot (50 000 x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 1094 päeva).
20.Hagejate III ja IV nõue seoses 02.02.2018 lepingu täitmise nõudmisega seoses kohtumenetluse eelselt tekkinud õigusabikulu 3273,81 euro väljamõistmiseks õigusvastaselt põhjustatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Kostjad ei ole vaielnud vastu õigusabikulude seotusele hagi aluseks olevate nõuete maksmapanekuga.
2-21-20082
21.Maakohus jättis juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda arvesse võttes hageja I ja hageja IV hagide rahuldamata jätmise suhteliselt väikest osa, mis tulenes vaid kohtu arvestustest ja sellest kostjate menetluskulude kogusumma ei sõltunud.
22.Maakohus leidis, et hagejate I ja II menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivud kogusummas 5450 eurot ning õigusabikulu hagejate esindaja 126,8 töötunni eest tunnitasumääraga 150 eurot (käibemaksuta), millest hageja I kandis 5625,6 eurot (koos käibemaksuga) ja hageja II 14 332,5 eurot (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalikud kulud. Hagejatele I ja II tuleb menetluskulu hüvitis 25 408,10 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt, et hagejad ise jagaksid selle omavahelisi suhteid arvestades.
23.Hagejate III ja IV menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivud kogusummas 4822,42 eurot ja õigusabikulu 12 776,62 eurot esindaja 88 tunni ja 27 minuti töö eest tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalikud. Hagejate taotlusel tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejate III ja IV kasuks solidaarselt menetluskulude hüvitis 17 599,04 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus osas, millega hagid rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
25.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme ning teinud otsuse, mis ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega.
26.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejale I kuulub kostja I vastu nõue summas 150 000 eurot. Kostja I ja StoneREX OÜ osanike lepingust ning 25.10.2017 saadetud e-kirjast nähtub, et hageja I ei saa 150 000 euro suuruse põhivõla osas ja sellest tulenevaid kõrvalnõudeid esitada, sest see nõue ei kuulu talle. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tõendama, et hageja I on 15.01.2014 lepingu alusel oma nõude osaliselt loovutanud. Hageja peab tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded, sh kas nende hulka kuulub loovutatud nõue.
27.Kostja I oli 02.02.2018 kokkulepete sõlmimise ajal maksejõuetu ning pankroti vältimiseks tuli kaasata investor, kes aga seadis investeerimisel tingimuseks, et tema tehtavaid investeeringuid ei kasutata eelmiste osanike laenude tasumiseks. Tagamaks uue investori seatud tingimuse täitmine, sõlmisid hagejad ja kostjad I ja II 02.02.2018 kokkulepped hagejate nõuete ümberkujundamiseks ning kokkuleppe ja hagejate kinnitused, et hagejate nõuded tasutakse kostja I poolt vahendite arvelt, mille tasub ettevõtte üle võtnud uus kontsern Centene oma kasumi arvelt kostjale I, mitte hagejatele. Hagejad teadsid, et neil on võimalus kostja I tegevusse investeeritud raha tagasi saada üksnes olukorras, kus õnnestub ettevõtte tegevus uuesti käivitada, kaasates selleks uusi investeeringuid. Maakohus on jätnud hindamata 02.02.2018 kokkuleppe eesmärgi, milleks oli hagejate kui kostja I osanike nõuete välistamine otse uuele kontsernile (kostjad). Kostja II oli 02.02.2018 kokkuleppe osapooleks, kelle kaudu pidi toimuma kokkuleppe täitmine, st vahendite loomine laenude tagastamiseks hagejatele. Kuna 02.02.2018 kokkuleppe osalised olid kostja II rollis ja kohustustes kokku leppinud, siis välistasid nad selle kokkuleppega omavahel muude nõuete esitamise kostja II vastu, sh kostja I ja ka kostja III vastu ettevõtte üleminekust tuleneva solidaarkohustuse tekkimise. Kuna hagejate nõuete täitmine pidi kokkulepete kohaselt toimuma vaid kostja I
2-21-20082 poolt ning ainult siis, kui uus kontsern (kostjad II ja III) on kasumis ja tasutakse dividende, siis ei käitu hagejad kostjate II ja II vastu nõuete esitamisel heas usus.
28.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejate nõuded on muutunud sissenõutavaks. 02.02.2018 kokkuleppe kohaselt ei ole hagejate nõuete täitmise tähtpäev saabunud. 02.02.2018 kokkuleppe p-s 4 on küll viidatud, et pooled on kokku leppinud, et kõikide laenude tähtajaks on 31.12.2018. Samas on p 4 järgmises lauses märgitud, et laenu tagasi maksmine toimub 02.02.2018 kokkuleppe p 5 kohaselt. Kokkuleppe p 5 sätestab, et viimane osamakse peab toimuma hiljemalt 31.12.2024. Sellele, et poolte ühine tegelik tahe oli, et 02.02.2018 kokkuleppes kajastatud kohustused peab kostja I täitma hiljemalt 31.12.2024, viitab mh see, et pooltele oli teada, et kostjal I ei ole laenude tagastamiseks raha ning nimetatud kohustuste täitmine saab toimuda ainult olukorras, kus 2017 loodud Centene kontsernil tekib väljamakstav kasum. Arvestades hagejate nõuete suurust, et kostjal I puudus raha kohustuste täitmiseks ning Centene kontsern, kelle väljamakstava kasumi suurusest sõltus kostja I poolt hagejate ees kohustuste täitmine, oleks järeldus sama ka siis, kui tõlgendada 02.02.2018 kokkuleppeid mõistliku isiku positsioonilt. 02.02.2018 kokkulepete pe 4 ja 5 koosmõjus tõlgendades nähtub, et poolte ühine tegelik tahe oli, et p-s 4 märgitud viisil aasta kaupa pikendatakse laenu tagastamise tähtaega pärast 31.12.2024. 02.02.2018 kokkuleppe p-s 4 laenude tähtajana märgitud 31.12.2018 viitab aga kõige varasemale ajahetkele, mil hagejatel oli lootust kostjalt I 02.02.2018 kokkuleppes kajastatud kohustuste täitmisena raha saada.
29.Lisaks põhikohustusele ei muutunud sissenõutavaks ka 02.02.2018 kokkulepete p-s 4 märgitud intresside tasumise nõue. Poolte tahe ei olnud, et intressi makstakse isegi juhul, kui kostjast II kostjasse I kasumit ei laeku. Vastustajate seisukohad
30.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
32.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagid rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagejate hagid rahuldamata (resolutsiooni p-d 12–14). Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
33.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
34.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta
2-21-20082 neid uuesti. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostjad ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Maakohus tuvastas, et hagejate I ja II ning kostjate I ja III vahel sõlmitud 02.02.2018 kokkuleppega oli hõlmatud ka hageja I nõude ümberkujundamine summas 150 000 eurot kostja II vastu. Kostjad ei vaidlustanud 02.02.2018 kokkulepetest tulenevate nõuete suurust. Maakohus leidis õigesti, et kui 02.02.2018 kokkuleppes on pooled fikseerinud kostja I kohustuse hageja I ees 150 000 euro hüvitamiseks 02.02.2018 seisuga, siis ei ole põhjendatud järeldada 2014. aastal muudele kokkulepetele tuginedes, et sama kohustus 150 000 euro suuruses oleks olnud 15.01.2014 loovutatud kolmandale isikule, mistõttu kostjal I justkui ei olekski hageja I ees vaidlusaluses suuruses kohustust. 02.02.2018 kokkuleppes ei ole viidatud kostja I täitmata kohustustele summas 150 000 eurot enne 15.01.2014. Kuivõrd pooled olid 02.02.2018 kokkuleppega ühiselt kinnitanud muuhulgas kostja I 150 000 euro suurust võlgnevust hageja I ees ning vaidlust ei ole, et kostja I seda kohustust täitnud ei ole, siis ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel ega tõenditel nõuete ja nende loovutamise kohta, mida ei ole 02.02.2018 lepingus kajastatud. Samas märgib kolleegium, et maakohus ei ole asja materjalide juurde võtnud kostjate esitatud ja apellatsioonkaebuses viidatud kostja I ja StoneREX OÜ vahel sõlmitud osanike lepingut ega 25.10.2017 e-kirja ning need on 14.06.2023 kohtumääruse alusel tagastatud.
36.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud 02.02.2018 kokkulepete sisu, kui on jätnud tuvastamata, et nende kokkulepetega välistasid hagejad ja kostjad II ja III nõuete esitamise nende vastu. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hagejate ja kostjate II ja III vahel on 02.02.2018 lepingutes sõlmitud kokkuleppeid VÕS § 8 mõttes. 02.02.2018 kokkulepetest ei ole võimalik järeldada hagejate ja kostjate II ning III vahel mistahes kohustusi, sh neid välistades. Poolte ühist tahet kirjalikest kokkulepetest tulenevate maksete tasumiseks ei lükka ümber kostja tunnistaja Martin Tamme arusaamine kokkulepete sisust. Seetõttu ei ole kohased ka kostjate etteheited, et maakohus oleks pidanud olematuid kokkuleppeid tõlgendama.
37.Kuivõrd pooled vaidlesid selle üle, et kokkulepped hagejate ja kostja I vahel on sõlmitud seetõttu, et kostja I oli maksejõuetu ning kostjad oma väiteid ega kostja I maksejõuetust ei tõendanud, siis ei ole põhjendatud kostjate väidetele tuginedes leida, et poolte tahtel maksetähtaegade osas polnudki muud tähendust kui et need sõlmiti vaid kostja I pankrotimenetluse vältimiseks. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud hagejate ja kostja I ühist kokkulepet maksetähtaegade osas. Hagejate ja kostja I vahel maksetähtaegade tagasimaksmise ühist kokkulepet ei ole võimalik tõlgendada viisil, et kui Centene kontsernil pole kasumit, siis tagasimakseid hagejatele ei toimugi. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kokkulepetest, kus on kirjas konkreetsed tähtajad, saab järeldada poolte ühist tahet kokkulepitud ajaks kõigi tagasimaksete tegemist.
38.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kõik 02.02.2018 kokkulepetest tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui 02.02.2018 kokkulepete p10
2-21-20082 des on laenude tähtaeg kokku lepitud kuupäevaliselt (17.12.2021 ja 31.12.2021), siis on lepingute sõnastus selge. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (RKTKo 28.03.2018, 2-16-5143, p 13.2). Kolleegium nõustub maakohtuga, et 02.02.2018 kokkulepete teised tingimused ei anna lepingute tähtaja osas, mis on konkreetselt ja selgelt sõnastatud, võimalust asuda teistsugusele seisukohale. Kokkulepete p 4 kolmandas lauses räägitakse tähtaja pikendamisest ühe aasta kaupa juhul, kui laenud pole kokkulepitud kuupäevaks tagasi makstud. Sellest lausest pole mõistlikult võimalik tõlgendada, et pikenemine oli koheselt kokku lepitud ja toimus automaatselt. Ka kokkulepete p 5 neljandast lausest, mille kohaselt koostatakse maksegraafik, kui laene ei ole tagasi makstud, järeldub poolte tahe täiendavate tähtaja pikendamise kokkulepete sõlmimiseks. Asjaolust, et lepingutes on kokku lepitud ka tähtaja pikendamise võimalus, ei ole võimalik järeldada, et pooled pole lepingu tähtaega kokku leppinud.
39.Olukorras, kus pooled nägid küll ette võimaluse laenude maksetähtaja pikendamiseks ja uute maksegraafikute koostamiseks, kuid uusi maksetähtaegu kokku ei leppinud, ei ole võimalik järeldada, et maksetähtajad saavad pikeneda vaid ühe kokkuleppe osapoole soovil. Asjaolust, et hagejatele pole kokkuleppe järgi tehtud ühtegi makset, kuid hagejatel on teadmine, et kostja II ei maksa kostjale III dividende, ei ole samuti võimalik järeldada hagejate nõusolekut, et kostja I oma kohustusi ei pea täitma ning et seetõttu muutuvad iseenesest maksetähtajad.
40.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib arvata, et ka 02.02.2018 kokkulepete muutmiseks võisid pooled teha tahteavalduse mis tahes viisil, kuivõrd seadusega ega poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; 05.11.2014, 3-2-1-11014, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; 21.10.2020, 2-18-109972, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
41.Kostja I pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et hagejad ja kostja I on kokku leppinud 02.02.2018 kokkulepetest tulenevate maksetähtaegade muutmises. Kostja I pidi tooma esile, millal ja milliste tahteavalduste tegemisega on vaidlusalused kokkulepped maksetähtaegade muutmiseks sõlmitud. Kostja I selliseid asjaolusid kohtu ette ei toonud.
2-21-20082
42.Kuna kostjad vaidlesid käesolevas vaidluses ettevõtte ülemineku üle, siis on vastuolulised kostjate väited, et ettevõtte üleminekuga oleksid justkui ka hagejad 02.02.2018 sõlmitud kokkulepetes nõustunud. Igal juhul ei ole kostjad esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et hagejad on 02.02.2018 kokkulepetes loobunud oma nõudeõigusest kostja II ja kostja III suhtes seoses kostja I ettevõtte üleminekuga VÕS § 182 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et hagejate nõue kostja II ja III vastu kostja I ettevõtte üleminekust tulenevalt on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja põhivõlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et oma nõude maksmapanekut ei saa lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, et see jätta seetõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
44.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hagejate menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hagejate apellatsiooniastme menetluskulud.
45.Apellatsioonimenetluses on hageja I ja hageja II palunud mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu hageja I kasuks 1395 eurot ja hageja II kasuks 2287,50 eurot. Kostjad vastuväiteid hagejate menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
46.Hagejate I ja II menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale I osutatud õigusabi kokku 7,75 tundi ja hagejale II on osutatud õigusabi kokku 15,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja I menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüsimiseks ning apellatsioonkaebusele vastamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Hageja II menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust on samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja II ajakulu õigusabile apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüsimiseks ning apellatsioonkaebusele vastamiseks kokku 7,75 tundi, apellatsioonimenetluses tehtud toiminguteks (tehtud määruste analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks) kokku 5,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 2 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi on põhjendatud ja vajalik. Hagejatele I ja II osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja I on palunud menetluskulu välja mõista käibemaksuga (tunnitasu koos käibemaksuga kokku 180 eurot) ning on kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja II on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta.
47.Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu hageja I kasuks 1395 eurot (7,75 x 180) ja hageja II kasuks 2287,50 eurot (15,25 x 150).
2-21-20082
48.Apellatsioonimenetluses on hageja III ja hageja IV palunud mõista solidaarselt kostjatelt välja solidaarselt hagejate III ja IV kasuks menetluskulu 2327,50 eurot. Kostjad vastuväiteid hagejate menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
49.Hagejate III ja IV menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 15 tundi ja 31 minutit. Ringkonnakohus leiab, et hagejate III ja IV menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks ning menetlustaktika arutamiseks, apellatsioonkaebusele vastamiseks ning apellatsioonimenetluses tehtud toiminguteks, sh istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, menetluskulude nimekirja esitamiseks arvestades menetlustoimingute ja dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Nagu kolleegium eespool märkis, siis ei ületa õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejad III ja IV on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta.
50.Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu 2327,50 eurot (150 x 15 tundi 31 minutit) hagejate III ja IV kasuks hagejate taotlusel solidaarselt.
51.Hagejate taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
52.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.