lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-104393/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-104393/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2159
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-104393

Tsiviilasi

R. S. hagi I. S. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: R. S. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: J.-L. P. Kostja: I. S. (isikukood XXX)

esindajad

kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. S.lt R. S. kasuks elatis alates 23.02.2026 kuni R. S. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 120 eurot kuus.
3.Elatise summad kanda iga jooksva kuu 10. kuupäevaks J.-L. P. arvelduskontole nr XXX.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.04.2026 esitatud hagiavalduse kohaselt elab R. S. (hageja) alaliselt oma ema J.-L. P. (hageja seaduslik esindaja) juures, kes katab hageja igapäevased kulud ja hoolitseb hageja igapäevase toimetuleku ja kooli eest. Hageja viibib oma isaga I. S. (kostja) enamus nädalavahetustest, lühemad vaheajad enamasti täielikult, pikemad umbes pooleks. Hageja igakuised kulud moodustavad ligikaudu 570-840 eurot kuus, s.h: eluasemekulud ca 200 eurot, toit 150-200 eurot, riided ja jalanõud 50-100 eurot, tervishoiukulud kuni 10 eurot, ravimid (sh vitamiinid) ca 10 eurot, transport (kool ja arsti külastused jm) ca 50 eurot, taskuraha 50-100 eurot, vaba aeg ja tähtpäevad (sh sünnipäevad) 50-150 eurot, koolivahendid 10-20 eurot. Arvestades hageja tegelikke vajadusi (vanusega kasvavaid) ning mõlema vanema ülalpidamiskohustust, on hageja arvates põhjendatud, et kostja osaleks lapse ülalpidamises summas 300 eurot kuus. Seejuures on arvesse võetud ka asjaolu, et kostja juba katab osaliselt mõningaid kulusid (kooli ajal trenn, telefonikaart ja bussipiletid). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 300 eurot alates 23.02.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Hageja viibib kostja juures vähemalt 150 päeva aastas (kõik nädalavahetused ja koolivaheajad, suvevaheaeg on olnud kokkuleppel enam-vähem pooleks). Selle aja jooksul katab kostja vahetult kõik lapse ülalpidamiskulud (toit, eluase, vaba aeg). Samuti tasub kostja igakuiselt lapse huviringide (115 eurot), transpordi (bussipiletid XXX, ca 48 eurot) ja sidekulude (telefonipakett, 14,46 eurot) eest ning on hankinud lapsele riideid, koolitarbeid ja muid vajalikke esemeid (kaasa arvatud siis, kui lapse ema on seda küsinud) ning taganud lapsele täiendavaid teenuseid (nt juuksur) ja toetanud igakülgselt. Kostja vaidlustas oma vastuses ka hageja igakuiste kulude suurust ning märkis, et hageja ei ole oma kalkulatsioonis arvestanud talle laekuvat riiklikku lapsetoetust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 13.11.20262-26-10528/33Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 13.11.20262-26-8354/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.11.20262-26-19153/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.11.20262-25-3036/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.11.20262-26-9809/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-22756/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli baassummaks 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295,86 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on J.-L. P. ja kostja. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks elatise tasumisena oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis on elatise nõude esitamine iseenesest põhjendatud.

5.Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise summas 300 eurot. Nimetatud summa on iseenesest väiksem käesoleval ajal kehtivast miinimumist, s.o 318,62 eurot. Samas nii hagist (dtl 206), kui ka kostja vastusest (dtl 213) nähtub, et hageja viibib nädalavahetused ning osaliselt ka koolivaheajad kostjaga, s.o keskmiselt vähemalt 8 ööpäeva kuus. Lisaks laekub hageja emale lapsetoetus. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Elatiskalkulaatori kohaselt, kui hageja viibib keskmiselt 8 ööpäeva kostjaga, siis on elatise miinimumsuuruseks 148,70 eurot (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/). Kuna hageja elatisenõue ületab seega seadusega ettenähtud miinimumsummat (arvestades, et hageja viibib kostjaga vähemalt 8 ööpäeva kuus), siis tuli hagejal menetluses nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendada ja tõendada. Kohus on nimetatut ka hagejale selgitanud oma 20.05.2026 kirjas (dtl 382-384).
6.Hageja igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku ligikaudu 570-840 eurot kuus, s.h: eluasemekulud ca 200 eurot, toit 150-200 eurot, riided ja jalanõud 50-100 eurot, tervishoiukulud kuni 10 eurot, ravimid (sh vitamiinid) ca 10 eurot, transport (kool ja arsti külastused jm) ca 50 eurot, taskuraha 50-100 eurot, vaba aeg ja tähtpäevad (sh sünnipäevad) 50-150 eurot, koolivahendid 10-20 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt eluasemekulude (s.h kommunaalkulud ja elekter) kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohus loeb asjas esitatud materjalidega tõendatuks, et 6 kuu jooksul on tasutud Enefit AS-le seoses hageja eluasemega 325,52 eurot, s.o 54,25 eurot kuus (dtl 390) ning XXX KÜ-le 7 kuu jooksul 925,27 eurot, s.o 132,18 eurot kuus (dtl 391). 28.05.2026 esitatud hagi täpsustuse kohaselt elab hageja elukohas kokku 4 inimest, mis teeb seega hageja eluasemekulu osaks ca 47 eurot (186,43/4). Kuna aga hageja veedab vähemalt 8 päeva kuus kostjaga, siis on hageja elektri- ja kommunaalkulu põhjendatud üksnes ca 34 euro ulatuses. Hageja on kohtule esitanud ka tõendid, mille kohaselt on hageja seadusliku esindaja elukaaslane tasunud

Elisa Eesti AS-le 5 kuu jooksul 381,08 eurot (dtl 392) ning 7 kuu jooksul tasunud laenu põhiosa makseid kokku 1100 eurot ja 6 kuu jooksul intresse 1520 eurot (dtl 388, 389). Samas puuduvad tõendid, et nimetatud kulu oleks seotud hagejaga ning seega kohus nimetatud tõenditega hageja kulude suuruse hindamisel ei arvesta. Muid tõendeid ei ole hageja oma kulude osas esitanud. Samas ei saa iseenesest hageja poolt esitatud nimekirjas märgitud kulusid pidada ebavajalikeks. Asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu, aegajalt ka ravimeid (sh vitamiine) ning vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti on eluliselt usutav teatud transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt tuleb teha ka pikemaid sõite ning igakord ei ole tasuta transpordi kasutamine ajaliselt mõistlik. Arvestades hageja vanusega, on usutavad ka teatud kooli- ning meelelahutuslikud kulud. Kohus loeb seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks (arvestades ka asjaoluga, et hageja viibib vähemalt 8 päeva kuus kostja juures) toidukulud 150 euro ulatuses, riiete ja jalanõude kulud 75 euro ulatuses, tervishoiukulud (s.h ravimid, vitamiinid) 20 euro ulatuses, transpordikulud (kool ja arsti külastused jm) 50 euro ulatuses, meelelahutuslikud kulud (vaba aeg ja tähtpäevad) 100 eurot ning koolikulud 15 euro ulatuses. Taskuraha andmist kohus igakuiselt hädavajalike kulude hulka ei paiguta, kuna mõlemad vanemad saavad vastavalt enda võimalustele taskuraha ka hagejale anda. Seega on hageja kulud põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku 444 euro ulatuses. Nimetatust tuleb maha arvestada lastetoetus 80 eurot ning seega jääks kostja kanda hageja kuludest elatisena 182 eurot (444-80, mis jagada lastevanemate vahel).

7.Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et ta täidab oma ülalpidamiskohustust ka vahetult seoses teatud hageja kulude tasumisega. Hageja seaduslik esindaja on samuti oma hagis kinnitanud, et kostja katab hageja trenni, telefoni ja bussipiletite kulu (dtl 199, 206). Tsiviilasjas esitatud materjalidega loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud seoses hagejaga perioodil 01.02.2026 kuni 06.06.2026 järgnevad maksed: Eesti Jalgpalli Liidule 30 eurot, Tallinna Mustamäe Jalgpalliklubile 65 eurot, Nutigeen OÜ-le 246,60 eurot, SKle Nord 232 eurot (dtl 399-405). Seega on ca 4 kuu jooksul kostja tasunud hageja kulusid seoses huviringide ja treeningutega kokku 573,60 euro ulatuses, s.o 143,40 eurot kuus. Arvestades, et tavapäraselt ei toimu kõik huviringid ega treeningud aastaringselt vaid ca 9 kuud aastast, siis on põhjendatud igakuine kulu seoses huviringide ja treeningutega kostjal seoses hagejaga ca 110 eurot. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt tasub kostja ka hageja mobiilteenuste eest ca 13,88 eurot kuus (dtl 412-420). Kostja on esitanud tõendina ka konto väljavõtte, millest nähtuvad kanded LuxExpressile (dtl 408410). Kohtu hinnangul tuleks bussipiletikulu lugeda aga kuluks, mis kaasneb kostjal hageja tema juures viibimisega. Samuti saab kostja valida, kas ja kui palju teha ülekandeid hagejale taskurahana, mis tõttu ei käsitle kohus makseid hagejale igakuise ülalpidamise andmisena (dtl 425-427). Seega kannab kostja hageja kulusid lisaks tavapärastele kuludele, mis kostjal on seoses hageja tema juures viibimisega (s.h nt söögikulud, eluasemekulud, transpordikulud)

igakuiselt täiendavalt ca 124 euro ulatuses. Kuna ka kostja vastavad kulud seoses hagejaga tuleks vanematel kanda võrdsetes osades, siis tuleb kohtuotsuse punktis 6 märgitud elatise suurusest 182 eurot maha arvestada pool kostja igakuiselt kantavatest täiendavatest kuludest, s.o 62 eurot (124/2) ning kostja tasutava elatise suuruseks jääb 120 eurot (18262).

8.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu ei ole kostja menetluses esile toonud ega kohus tuvastanud. Seega puudub alus elatise täiendavaks vähendamiseks.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 23.02.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 120 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summad tuleb tasuda hageja taotlusel hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 10.kuupäevaks.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
11.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.11.20262-26-22065/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.11.20262-26-19625/7Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus